Sa oled siin

Palkade kasv ja kütuse odavnemine jätsid tarbijaile veidi rohkem raha kätte

01.10.2013

Eesti jaekaubandus kasvas augustis eelmise aastaga võrreldes 6%. Ühest küljest on kasvu aidanud vedada tööturu hea olukord ning kiire palgakasv, teisalt on positiivselt mõjunud euro tugevus dollari suhtes. See on muutnud kütuse võrreldes mullusega oluliselt odavamaks ning jätnud tarbijale rohkem raha muude kaupade jaoks.

Lisaks on peatunud tarbijate laenujäägi vähenemine, mis näitab, et tuleviku suhtes ollakse kindlamad ning julgetakse ka uusi laene võtta. Samas on mõnevõrra muutunud tarbimislaenude struktuur. Kuigi jääk on mullusest veidi suurem, on laenude arv 181 000 võrra vähenenud. Ühest küljest võib eeldada, et ostma on hakatud kallimaid kaupu, kuid teisalt võib see tähendada, et paljud laenud on restruktureeritud ning mitme väikese ja kalli asemel on võetud üks suurem madalama intressiga laen.

Suurematest kaubagruppidest kasvas toidukaupade müük 3%, mis on esimese poolaasta keskmisest veidi kiirem. Toidukaupade hinnatõus on vaikselt aeglustuma hakanud ning võrreldes juuliga olid toidukaubad augustis 1,4% odavamad. Väga edukas oli august majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüüjatele, kelle müügimaht suurenes aastaga viiendiku võrra. Sektori tugevust näitab see, et müügimahud suurenesid aastaga kõigis segmentides peale mootorsõidukite remondi.

Sõidukikaubanduses suurenesid müügimahud augustis 16%, mis oli selle suve kiireim kasv. Peamiseks vedajaks osutus sõidukite ja nende lisaseadmete müük, remondis ja hoolduses mahud mõne protsendi võrra kahanesid. Mootorikütuse jaemüük kasvas aastaga 2%, kuid kütusehinna langusest tulenevalt kahanes segmendi ettevõtete müügitulu 7%.

Eesti Konjunktuuriinstituudi koostatav kaubandusbaromeeter langes septembris aastataguse ajaga võrreldes mõne punkti võrra. Nõrgem oli nii müük viimasel kolmel kuul kui ka tuleviku tellimused. Samas oli tarbijate kindlustunne septembris paari punkti võrra tõusnud. Aastaga on oluliselt paranenud tarbijate hinnangud nii riigi kui ka enda majanduslikule olukorrale.

Seni numbreid avaldanud riikidest on jaekaubanduse kasv kiirenenud Soomes ja Rootsis, kuid Euroopa lõunapoolsetes riikides on tulemused endiselt nõrgaks jäänud. Eesti jaekaubanduses on praegu hoog päris hea ning tarbijad tunnevad end võrdlemisi kindlalt, mistõttu on ka järgnevatel kuudel oodata senise kasvu jätkumist, kuid kõrgema baasi tõttu pigem veidi aeglasemas tempos kui seni.

2013. aasta augustis ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 411 miljoni euroni, suurenedes aastaga 6%. Võrreldes eelmise kuuga kasvas müük sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel 1%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 487 miljonit eurot, kasvades aastaga 4%.