Sa oled siin

Palgakasv tõstab jaemüügimahtusid

30.08.2013

Juunikuuga võrreldes jaekaubanduse kasv juulis kiirenes ning teises kvartalis toimunud 4,9%-line reaalpalga suurenemine ja hõivatute arvu tõus on seadnud tugeva aluse sisekaubanduse kasvu jätkumiseks järgmistel kuudel.

2013. aasta juulis ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 417 miljoni euroni, suurenedes aastaga 5%. Võrreldes eelmise kuuga kasvas müük sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel 2%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 494 miljonit eurot, kasvades aastaga 6%.

Järjest kiirenev reaalpalga kasv on olulisel määral suurendanud sisekaubanduse käivet, mis on tänavu esimese seitsme kuuga kasvanud keskmiselt 5%. Selle tulemusel ollakse müügimahtudelt jõudnud juba buumiaja tasemeteni ning lähiajal ilmselt need ka ületatakse (juuli jaemüügimaht püsivhindades moodustas 99% seni parimaks olnud 2007. aasta juuli müügimahust). Kui tollal saavutati selline maht põhiliselt laenuraha toel, siis praegu kulutatakse enda teenitud raha. Mõneti lisab kindlust teadmine, et Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi suudaks järgnevatel kuudel oma sääste suurendada 39% elanikest. Samas on viimastel nädalatel suurenenud globaalne ebakindlus, mistõttu on jälle tõusma hakanud naftahinnad, mis omakorda võivad hakata kiirendama meie inflatsiooni ning vähendada tarbija ostujõudu.

Suurematest kaubagruppidest kasvas toidukaupade müük 4%, mis on viimaste kuude keskmisest kiirem. Toidukaupade hinnatõus on püsinud tänavu küllaltki stabiilsena ning suuri hüppeid ei ole toimunud, mistõttu on ka tarbija julgemaks muutunud. Hinnastabiilsust aitab hoida maailmaturu olukord, kus toiduhinnad on keskmiselt mullusest madalamad. Suuremaid looduskatastroofe ei ole olnud ning hinnahüppeid põhiliste kaubagruppide osas ei ole samuti toimunud.

Tööstuskaupade müügis oli väga hea kuu majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüüjatel, kelle müügimaht suurenes aastaga 17%. Antud segmendis on väga tugev olnud terve esimene poolaasta. Samas on oluliselt nõrgem olnud tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüük, kus mahud kahanesid aastaga 3% ja seda juba teist kuud järjest.

Sõidukikaubandusettevõtete müügimahud kasvasid juulis 5%, mida on küll mõnevõrra vähem kui eelmistel kuudel, samas oli baastase väga kõrge (mullu juulis kasvas sõidukikaubandusettevõtete müük 52%). Mootorikütuse müügimahtude kasv aeglustus samuti 1%-ni aastases võrdluses. Kuna kütuse müük on üheks majandusaktiivsuse indikaatoriks, võib öelda, et hoolimata kütuse hindade püsimisest mullusega samal tasemel ei ole majandusaktiivsus aastaga oluliselt tõusnud.

Eesti Konjunktuuriinstituudi koostatav kaubandusbaromeeter jäi augustis võrreldes aastatagusega samale tasemele. Müük viimasel kolmel kuul oli veidi nõrgem kui mullu, kuid kaubatellimused järgmiseks kolmeks kuuks olid paremad. Samas oli tarbijate kindlustunne juulis aastatagusega võrreldes paari punkti võrra parem. Aastaga on oluliselt paranenud tarbijate hinnangud riigi majanduslikule olukorrale, kuid paremaks hinnati ka enda majanduslikku olukorda nii praegu kui ka tulevikus.

Järgnevatel kuudel on sisekaubanduses oodata senise kasvu jätkumist. Palgakasv on olnud tugev ning ületanud hindade kasvu, mistõttu on tarbijal rohkem raha, mida kaubanduses kulutada. Samas on nii meie kui ka ümberkaudsete riikide majanduskasv järjest aeglustunud ning mõningase viitajaga võib see jõuda ka tarbijateni, mis omakorda toob kaasa sisekaubanduse kasvu aeglustumise.