Sa oled siin

Nõrk välisnõudlus kiirendab hinnalangust

20.05.2009

Jätkuv nõrkus maailma majanduses ning tagasihoidlik sisenõudlus avaldavad survet hinnalanguseks nii sise- kui välisturul. Eesti Statistikaameti andmetel kahanesid aprillis tootjahinnad aastaga töötlevas tööstuses 2,2%, märtsiga võrreldes ulatus hinnalangus 0,2%ni.
Suurematest harudest jätkus kiirem tootjahindade langus toiduainete tööstuses, kus hinnad kukkusid aastaga 4,1%. Aasta tagasi oli toiduainetööstus kiireima hinnakasvuga tööstusharu. Allharudest toimus suurem odavnemine piimatoodete tootmises, kus hinnad on aastaga kahanenud ligi viiendiku. Lihatööstuses on hinnad aastatagusest 6% ja kalatööstuses 1% võrra kõrgemal.

Aastataguse ajaga võrreldes on hinnad enam kerkinud keemiatööstuses (8,4%) ja elektriseadmete tootmises (8%). Teistes harudes olid hinnad valdavalt madalamal tasemel kui eelmisel aastal samal ajal. Suurem langus on toimunud metalltoodete tootmises (-6,7%) ja muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmises (-4,9%).
Eesti Konjunktuuriinstituudi aprillikuise küsitluse kohaselt ootas enam kui kolmandik ettevõtete juhtidest hinnalanguse jätkumist lähikuudel. Vaid 6% küsitletuist pidas võimalikuks hindade kerkimist. Suurim oli surve hinnalanguseks ehitusmaterjalide tööstuses, kus seda ootas ligi kaks kolmandikku ettevõtetest. Lähiajal on tõenäoline seniste arengute jätkumine, hinnatõusuks oleks vaja nõudluse paranemist nii sise- kui välisturul.

Aprillis jätkus ekspordihindade langustempo kiirenemine, mis tulenes nõrga välisnõudluse püsimisest. Ekspordihinnad olid keskmiselt eelmise aasta aprillist 3,9% ja eelmisest kuust 1,1% võrra madalamad. Samas impordihindade langus aeglustus mõnevõrra, tingituna eelkõige nafta maailmaturuhinna tõusust. Märtsikuust olid impordihinnad keskmiselt 1,4% kõrgemad, aastaga aga kahanesid 5,6%.

Aastases võrdluses oli aprillis jätkuvalt suurim ekspordihindade langus metsamajanduses, see on püsinud aasta esimestel kuudel keskmiselt 28% tasemel. Nõudluse kahanemine metalli- ja metalltoodete järele on langetanud oluliselt ekspordihindu metallitööstuses (-25% võrreldes eelmise aastaga). Aastaga on oluliselt suutnud ekspordihindu kasvatada turbatootjad (16%), ka ehitusmaterjalide tootmise, rõivatööstuse ning masina- ja aparaaditööstuse ettevõtted on müünud oma tooteid välisturgudel mõnevõrra kõrgemate hindadega kui aasta varem.
Nafta maailmaturuhinna tõus kergitas naftasaaduste sisseveohindu aprillis eelneva kuuga võrreldes 16%, mistõttu aastane langustempo aeglustus 33%ni. Puidu ja puittoodete impordihinnad on kuises võrdluses viimastel kuudel stabiliseerunud, aastatagusest perioodist olid hinnad aga 14% madalamad. Põllumajandussaaduste impordihinnad on kaks viimast kuud langenud aastases võrdluses keskmiselt 7%, metallide ja metalltoodete hinnalangus kiirenes aprillis 5–6%ni.

Järgnevatel kuudel jätkuvad väliskaubandusega seotud hindade osas sarnased trendid eelnevatega. Kuigi naftahind on küllaltki kõikuv, siis suuri muutusi pole oodata.
Lisainfo:
Karel Lember, majandusanalüüsi talituse peaspetsialist, telefon: 6 256 402, karel.lember [at] mkm.ee
Merike Riipinen, majandusanalüüsi talituse peaspetsialist, telefon: 6 256 401, merike.riipinen [at] mkm.ee