Sa oled siin

MKMi kommentaar: jaekaubanduse kasv on jätkuvalt tugev

31.01.2013

Detsembris jätkus võrdlemisi tugev jaemüügi kasv, kuid senisest mõnevõrra aeglasema tempoga. Aasta varem olid müüginumbrid juba päris head ning nii tugeva baasi pealt on üha raskem kiiret kasvu näidata. Mõnevõrra kesisem oli seis sõidukikaubanduses, kus mahud aastases võrdluses langesid. Järgnevatel kuudel on oodata senise trendi püsimist, kasv küll jätkub, kuid mullusest pigem aeglasemas tempos.
 
2012. aasta detsembris ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 429 miljoni euroni, suurenedes aastaga viis protsenti. Võrreldes eelmise kuuga kasvas müük sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel kaks protsenti. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 525 miljonit eurot, tõustes aastaga kümme protsenti.
2012. aasta osutus Eesti jaekaupmeestele küllaltki heaks aastaks. Müük suurenes püsivhindades kokku seitse protsenti ning jõudis mahuliselt 4,4 miljardi euroni. Kuigi kasv oli kiire, jäädi mahtudelt siiski veidi vähem kui kümnendiku võrra alla tarbimise tippajale 2007. aastal. Samas võib  praegu tõdeda, et kui toona tarbisime suuresti laenuraha eest, siis nüüd kulutatakse seda, mida ise on teenitud ning selle kõrvalt suudetakse veel vanu laene ka tagasi maksta. Seega võib öelda, et baas tarbimiseks on oluliselt tugevamaks muutunud. Seda tunnetavad ka kaubandusettevõtted, mis on viimasel ajal jälle laienema hakanud ning kaubanduspinna jätkuvat lisandumist on oodata ka järgnevatel aastatel.

Suurematest kaubagruppidest suurenes toidukaupade müük detsembris varasema aastaga võrreldes kolm protsenti. Aasta lõpupoole kasv küll aeglustus, kuid siin võib ühe põhjusena välja tuua kõrge baastaseme. Samuti osutus aasta lõpp nõrgaks majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüüjatele, kuna siin langesid mahud aastaga viis protsenti. 2011. aasta lõpus oli selles kaubagrupis küllalti kiire kasv ning ilmselt tehti paljud kriisi ajal tegemata jäänud ostud siis ära ning nüüd oli vajadus tarbimiseks väiksem.
 
Sõidukikaubanduses langesid mahud aastases võrdluses esimest korda peale 2010. aasta keskpaika. Kokku vähenes antud segmendi müük detsembris aastaga ühe protsendi võrra. Viimased paar aastat kasvas sõidukikaubanduses kiiresti ning nüüd on näha rahunemise märke. Sellest hoolimata oli esialgsetel andmetel Eesti mullu kõige kiirema uute autode müügi kasvuga riik Euroopas. Lisaks võib positiivse poole pealt välja tuua mootorikütuse müügimahtude 13-protsendilise kasvu, mis näitab, et inimesed liiguvad ning majanduslik aktiivsus on kõrge. Samas on kütuse hind püsinud aasta lõpus stabiilsena ning tarbija ei ole uute hinnašokkide osaliseks saanud, mis oleks võinud tarbimisele negatiivselt mõjuda.
 
Konjunktuuriinstituudi poolt koostatav kaubandusbaromeeter muutus jaanuaris jälle positiivseks ning oli veidi kõrgem kui aasta tagasi samal ajal. Mullusega võrreldes olid positiivsemad ootused järgnevate kuude müügile ning tellimustele. Tarbijate kindlustunne samuti paranes nii aastases kui ka kuises võrdluses. Aastaga paranes hinnang nii enda kui ka riigi majanduslikule olukorrale ning oluliselt vähem kardeti tööpuudust.
 
2013. aasta algul ei ole jaekaubanduses suuri muutusi oodata. Ilmselt kasv jätkub, kuid mõnevõrra aeglasemas tempos. Palju sõltub sellest, milliseks kujuneb meie suurimate kaubanduspartnerite majanduslik olukord ning millised lahendused leitakse Euroopa võlakriisile.