Sa oled siin

MKMi kommentaar: jaekaubandus jätkub kasvukursil

31.07.2013

Selle aasta juunis ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 400 miljoni euroni, suurenedes aastaga neli protsenti. Võrreldes eelmise kuuga kahanes müük sesoonselt ning tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel kaks protsenti. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 468 miljonit eurot, kasvades aastaga üks protsent. Järgnevatel kuudel on oodata sisekaubanduse kasvu jätkumist senises tempos.

Euroopa keskmisest kiirem sisekaubanduse kasv on viimastel kuudel iseloomustanud kogu siinset regiooni. Läti ja Leedu koos Eestiga on olnud stabiilselt ühed kiireima sisekaubanduse kasvuga riigid Euroopa Liidus. Samuti on kasv olnud keskmisest parem Soomes ja Rootsis. Samas on olukord oluliselt nõrgem Lõuna- ja Lääne- Euroopas, kus aastases võrdluses kukkus Saksamaal jaemüük juunis 2,8 protsenti ning Hispaanias 5 protsenti. Kui sarnane trend jätkub, võib see mõjutada jaemüüki ka meie regioonis, kuna sealne tarbimine mõjutab kaudselt ekspordi kaudu meie tarbijate sissetulekuid. 

Kütuse ja toidukaupade hinnatõusu aeglustumine soodustab ka tarbimise suurenemist. Tänu hinnatõusu aeglustumisele, suurenesid toidukaupade müügimahud neli protsenti. Samas oli oluliselt nõrgem tööstuskaupade müük. Tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüük langes aastaga ühe protsendi võrra ning majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüügimaht suurenes vaid neli protsenti, mida oli oluliselt vähem kui eelmisel kuul.

Sõidukimüüjatele oli juuni kehvem, kuna müügimahud suurenesid vaid  kolm protsenti ning segmendi ettevõtete müügitulu jäi paari protsendi võrra aastatagusest väiksemaks. Samal ajal kasvas mootorikütuse müügimaht aastaga viis protsenti, mida soodustas mullu sama ajaga võrreldes 2,5 protsendi võrra madalam hind.

Eesti Konjunktuuriinstituudi koostatav kaubandusbaromeeter jäi juulis võrreldes aastatagusega mõne punkti jagu madalamaks. Kaupmehed hindasid müügimahtusid nõrgaks kolmel viimasel kuul, kuid tuleviku suhtes oldi enam-vähem sama optimistlikud kui mullu. Samas oli tarbijate kindlustunne juulis aastatagusega võrreldes parem ning samal tasemel juuniga. Aastaga on oluliselt paranenud tarbijate hinnangud enda majanduslikule olukorrale eelnevatel kuudel, kuid tuleviku suhtes hinnangud aastaga märkimisväärselt muutunud ei ole.

Üldiselt on väljavaated sisekaubanduse kasvu püsimiseks soodsad. Tarbijate kindlustunne on mullusega võrreldes samal tasemel. Kodumajapidamiste hoiuste jääk on jätkanud kasvu ning suurenenud aastata pea 300 miljoni euro võrra. Lisaks on tööpuudus mullusest madalam ning reaalpalk kõrgem. Samas ei tasu tuleviku suhtes liiga optimistlik olla, kuna maailmamajanduse seis on endiselt suhteliselt nõrk ning Eesti avatud majanduse puhul võivad väliskeskkonna muutused väga kiiret mõju avaldada. Seetõttu tuleks tulevikku vaadata pigem ettevaatliku optimismiga.