Sa oled siin

MKM esitas Saaremaa silla riigi eriplaneeringu taotluse

09.04.2020
Foto: Thomas Vimare/Unsplash
Foto: Thomas Vimare/Unsplash

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitas taotluse algatada riigi eriplaneering Muhumaa ja mandrivahelise püsiühenduse rajamiseks.

Aasta alguses valmis Saaremaa püsiühenduse avaliku arvamuse uuring, mille najalt andis valitsus MKM-ile heakskiidu esitada riigi eriplaneeringu algatamise taotlus riigihalduse ministrile. „Saarema silla või tunneli üle on juba aastakümneid arutatud ning protsessi edasiviimiseks ning selguseni jõudmiseks alustame eriplaneeringu algatamise taotluse koostamist,“ ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Rahandusministeeriumi poolt taotluse registreerimise hetkest on 3 kuud aega RaM-il ette valmistada valitsusele otsustamiseks riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegiline hindamise algatamine. Seejärel teeb valitsus otsuse riigi eriplaneering algatada või jätta algatamata.

„Hetkel pole teada, kas eriplaneeringu valmimisel järgneks ka tunneli või silla ehitus. Riigi eriplaneeringuga on meil vähemalt teada parim trassivalik ja püsiühendusega kaasnevad keskkonna- ning sotsiaalmõjud. Lisaks saavad omavalitsused kasutada vabanenud alternatiivsete trassikoridoride maid,“ lisas Aas.
Saare, Muhu ja Lääneranna valla elanike arvamust püsiühenduse rajamise kohta uuriti Maanteeameti tellimusel eelmise aasta lõpus ja uue aasta alguses. Selgus, et Saaremaa ja Lääneranna valdade elanikud pooldavad püsiühenduse ehk silla või tunneli loomist üle Suure väina. Muhu valla elanikud seda ei soovi.

„Riigi eriplaneeringuga jõuame selguseni, millist püsiühendust on üldse võimalik rajada, lähtudes keskkonnakaalutlustest, sotsiaalmajanduslikest mõjudest ja omavalitsuste arvamusest,“ selgitas Aas.

Saaremaa ja Lääneranna valdade elanikud hindasid püsiühenduse mõju kohalikule arengule positiivseks, sest see võimaldaks Suurt väina ületada ööpäev läbi, lahendaks tipphooajal järjekordade probleemi, parandaks liiklusohutust vähendades liiklusstressi ja soodustaks ettevõtlust. Võrreldes Saaremaa ja Lääneranna valdade elanikega hindavad Muhu elanikud positiivseid mõjusid saarele mõnevõrra tagasihoidlikumaks, sest kaheneks saarelisus ning märksa vähem usutakse, et seetõttu koliks saarele uusi elanikke.

Varasemates töödes on leitud, et valida tuleks kahe sillaalternatiivi ja tunnelialternatiivi vahel. „Riigi eriplaneeringuga saame luua eeldused, et kui ühel hetkel tulevikus on praamid amortiseerunud, saame valida uute praamide ostmise ja püsiühenduse rajamise vahel,“ ütles Aas.

Enamasti räägitakse mandri ja Muhu saare vahelise püsiühenduse kontekstis sillast. Juhul, kui eriplaneeringu tõttu ei ole võimalik silda ehitada, siis eelistaks 40% Saaremaa, 75% Muhu ja 54% Lääneranna valdade elanikest püsiühendusest loobuda. Tunneli ehitamist pooldas 50% Saaremaa, 17% Muhu ja 25% Lääneranna valdade elanikest ning 65% Saaremaa, 38% Muhu ning 38% Lääneranna valdade ettevõtjatest.

Uuringute tegemine, sh keskkonnauuringute, mõjude hindamine ja avalikud arutelud on riigi eriplaneeringu koostamise loomulik osa. Eriplaneeringu läbiviimise käigus konsulteeritakse elanike, ettevõtjate ja valitsusväliste organisatsioonidega, sh keskkonnaorganisatsioonidega. Kohtumiste toimumise kohta jagatakse huvilistele infot kohalike omavalitsuste abiga.

Veel uudiseid samal teemal

30.06.2020|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Eestist lennuliinide avamise piirang pikeneb 14. juulini

Valitsus otsustas pikendada Eestist lennuliinide avamise piirangut kõrge koroona haigestumisriskiga riikidesse 14. juulini.

22.06.2020|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kaubavedajad rikkusid viimase aasta jooksul eelkõige sõidumeeriku kasutamise nõudeid

Eelmise nädala lõpus võttis autokaubaveo komisjon kokku möödunud aasta rikkumiste statistika ning tegi ettepanekud haldusmeetmete rakendamiseks 12 vedajale, kelle autovedude kontrollimisel on tuvastatud korduvaid raskeid rikkumisi.