Sa oled siin

MKM alustab energia- ja kliimakava konsultatsioone

09.10.2018

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumiga alustab täna konverentsiga „Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ ettevõtete ja huvirühmadega riikliku energia- ja kliimakava (REKK) konsultatsioone, mis näeb visioonina ette Eesti taastuvenergia osakaaluks kogu lõpptarbimisest 42 protsenti aastaks 2030.

MKM-i energeetika asekantsler Ando Leppimani sõnul panustab taastuvenergia osakaalu kolm valdkonda: soojuse tootmine, elektri tootmine ja transport. Sealhulgas peaks aastaks 2030 olema taastuvenergia osakaal elektri tootmisel 30 ja transpordis 14 protsenti.

Asekantsler Leppiman täpsustas, et kui taastuvelektri tootmist õnnestuks rahastada statistikakaubandusest läbi teiste Euroopa Liidu riikide toetusskeemide, võib taastuvelektri osakaal ulatuda ka 50 protsendini.

Soojusenergia tootmise eesmärkide saavutamiseks panustab riik eelkõige energiatõhusate hoonete arengusse, elektritootmisel biomassi kasutavate elektrijaamade, tuuleenergia ja päikesepaneelide arengusse ning transpordis biometaani, diislikütuse ja bensiini biokomponendi kasutusele ning elektritranspordi laienemisse.

Aastaks 2030 peab Euroopa oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendama 40 protsenti võrreldes aastaga 1990. Vähendamise eesmärgid on liikmesriigiti jaotatud erinevalt võttes arvesse erinevaid aspekte. Näiteks tuleb Eestil oma kasvuhoonegaaside heidet vähendada transpordi, põllumajanduse, jäätmekäitluse, tööstuslike protsesside ja väikesemahulise energiatootmise sektorites ehk nn Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi välistes sektorites 13 protsenti võrreldes aastaga 2005.

Euroopa Liidu liikmesriikidele rakenduv kohustus riikliku energia- ja kliimakava koostamiseks tuleb novembris kinnitatavast energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määrusest. Riikide kavade põhjal hindab Komisjon EL 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika sihtide saavutamist. Eesti poolt Euroopa Komisjonile esitatav „Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ põhineb 2017. aastal Eestis kinnitatud arengudokumentidel. Nendeks on Riigikogus kinnitatud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ ja Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“.

Kui soovite edaspidi saada "Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030" (REKK 2030) koostamise kohta käivat infot, siis palun täitke siin ankeet!

Veel uudiseid samal teemal

14.09.2018|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Ministeerium leevendab energiatõhususe nõudeid

Erialaliitude ja ehitussektori esindajatega konsulteerimise tulemusel leevendab riik liginullenergiahoonete nõudeid, mis hakkavad kehtima alates 2020. aastast väljastatavatele ehituslubadele.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
04.09.2018|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Simson: elektrivõrkude ühendamise uuringu esmased tulemused on julgustavad

Majandus- ja taristuminister ütles esmaspäeval kohtumisel Euroopa Komisjoni energiavoliniku Arias Cañete´ga, et Balti elektrivõrkude sünkroniseerimise uuringu tulemused on julgustavad.