Sa oled siin

Ministeerium leevendab energiatõhususe nõudeid

14.09.2018

Erialaliitude ja ehitussektori esindajatega konsulteerimise tulemusel leevendab riik liginullenergiahoonete nõudeid, mis hakkavad kehtima alates 2020. aastast väljastatavatele ehituslubadele.

Ministeeriumis täna toimunud energiatõhususe ümarlaual osalenud liidud nentisid, et valmiva määruse nõuded pole enam nii karmid ning arutasid, kuidas liginullenergianõudeid kõige kulutõhusamalt saavutada.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist ütles, et hoonete energiatõhususe miinimumnõuded kehtestatakse lähtudes sellest, mis on hoone omaniku jaoks kõige mõistlikum. Ehk selle järgi, milline on vähim alginvesteeringu ja püsikulude summa hoone kasutusaja jooksul. Asjaolu, et energiatõhususe miinimumnõudele vastav hoone on omaniku jaoks kõige soodsam, ongi põhjenduseks, mille tõttu vastavad nõuded riiklikul tasemel sätestatakse.

Võrreldes varasemaga ei ole liginullenergiahoone nõue enam totaalne, vaid seda toetavad majanduslikust põhjendatusest ja tehnilisest teostatavusest lähtuvad erandid.

Minister Tammist selgitas, et liginullenergiahoone tase on määratud eeldusega, et toimub lokaalne taastuvelektri tootmine.

"Juhul kui lokaalne elektri tootmine ei ole majanduslikult tasuv või tehniliselt võimalik, ei pea hoone vastama liginullenergiahoone tasemele," täpsustas Tammist.
Majanduslikku põhjendatust hindab kutsepädevusega kvalifitseeritud projekteerija.

Erisuse saavad ka alla 220-ruutmeetrised väikeelamud, mille puhul lükatakse liginullenergiahoone nõude rakendumine edasi viis aastat kuni uute kulutõhusate nõuete välja töötamiseni. Lisaks sellele täpsustakse väikeelamute käsitlust. Nõuded kehtestatakse kolmes kategoorias, lähtudes hoone köetavast pinnast. Väiksemate majade nõuded on võrreldes suuremate majadega leebemad. Palkmajadele sätestatakse nõudeid pehmendavad koefitsiendid.

Liginullenergiahoonete eelnõu ette valmistamisel on tehtud koostööd kõigi olulisemate ehitussektori liitudega. Nii ehitusettevõtjad, projekteerijad, arhitektid tehnosüsteemide insenerid kui kaugkütte ettevõtete esindajad on osalenud muudatuste sõnastamisel. Eelnõu väljatöötamisse kaasati Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Kütte  ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Sotsiaalministeerium, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Soojuspumba Liit, Eesti Gaasiliit, Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon, Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Puitmajaliit, Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Korteriühistute Liit.

Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded jõustusid Eestis esimest korda 2008. aastal. Iga viie aasta järel määratakse uus kuluoptimaalne energiatõhususe tase ning sätestatakse see miinimumnõudena.

Veel uudiseid samal teemal

01.11.2018|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Laienenud lammutustoetusega saavad KOV-id lammutada enam „tondilosse“

Kohalikud omavalitsused, kes soovivad lammutada kasutuskõlbmatuid kortermaju, saavad senise 60 000 euro asemel küsida nüüd riigilt toetust 100 000 eurot omavalitsuse kohta.

Foto: Erik Riikoja/Toolbox Estonia
30.10.2018|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Liginullenergiahoone nõuded muutuvad leebemaks

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist allkirjastas hoonete energiatõhususe miinimumnõuete eelnõu. Muudatustega kinnitatakse energiatõhususe nõuded järgneva viie aasta pikkuseks perioodiks. Energiatõhususe nõuete rakendumine seotakse edaspidi ehitusloa taotluse esitamisega.