Sa oled siin

Lammutustoetuse tingimused muutuvad taotlejaile soodsamaks

08.05.2020

Eilsel kabinetinõupidamisel kiitis valitsus heaks määrusemuudatuse, millega muutuvad kohalikele omavalitsustele mõeldud lammutustoetuse tingimused. Kasvab toetuse määr, kaovad Tallinna ja Tartu piirmäärad ning laieneb nii rajatiste kui ka abikõlblike kulude ring, millele toetust saab küsida.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas sõnas, et 5 miljoni euro suurusel lammutamise meetmel on oluline mõju nii elukeskkonna kvaliteedi parandamisele kui ka ehitussektori toetamisele keerulistes oludes. „Asustamata ja ohtlike ehitiste lammutamisega saab muuta elukeskkonda turvalisemaks ning luua võimalusi uute ruumilahenduste loomiseks, olgu see siis esteetilistel või praktilistel kaalutlustel,“ rääkis ta. „Lammutustegevus panustab loomulikult ka kohaliku tööhõive säilitamisse olukorras, kus kriisi tõttu on tööhõive määr igas kohalikus omavalitsuses langenud.“

Määruse olulisemate muudatustena toetab riik edaspidi lisaks hoonetele ka muude rajatiste lammutamist, toetuse määra suurendatakse kuni 90 protsendini abikõlblikest kuludest ning omafinantseeringu määra alandatakse 10 protsendini. Senised määrad olid vastavalt 70 ja 30 protsenti.

Varem kehtis Tallinna ja Tartu linnale 100 000 euro suurune maksimaalse toetussumma piirmäär, kuid enam mitte. „Neile linnadele oli maksimaalne toetussumma kehtestatud seetõttu, et tegemist on finantsiliselt võimekamate omavalitsustega. Samas ei ole kumbki neist ei möödunud ega ka jooksval aastal taotlusi esitanud, seega ei pruugi senine piirmäära kehtestamine olla põhjendatud,“ lausus Aas.

Abikõlblike kulude hulka lisandusid haljastamisega seotud kulude kõrvale ka haljasala kujundamiseks vajalike istepinkide, pargimööbli ja arhitektuursete väikevormide paigaldamisega seonduvad kulud. Nende määr tõuseb praeguselt 10 protsendilt 20 protsendile kõigist abikõlblikest kuludest. Lisaks loetakse abikõlblike kulude hulka edaspidi ka omanikujärelvalve kulud.

Minister Taavi Aas avaldas lootust, et uued tingimused suurendavad kohalike omavalitsuste huvi vanade ehitiste lammutamise vastu. „Jälgime, kuidas need muudatused taotlemise aktiivsusele mõjuvad. Kui kolme kuu jooksul jääb huvi tagasihoidlikuks, siis kaalume toetuse sihtgrupi laiendamist erasektorile ja võib-olla ka keskvalitsusele,“ lisas ta.

Lammutustoetus on osa ehitussektori kriisiabipaketist, mille riik läbi KredExi sektorisse suunab. Paketi kogumaht on 105 miljonit eurot, millest 5 miljonit eurot läheb ehitiste lammutamiseks, 73 miljonit eurot korterelamute ja väikeelamute rekonstrueerimistoetuseks, 22 miljonit eurot korterelamu rekonstrueerimise regionaallaenuks ning 5 miljonit eluasemekäenduste pakkumiseks.

Veel uudiseid samal teemal

21.05.2020|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Riik suurendab väikeelamute omanikele mõeldud rekonstrueerimistoetust

Valitsus kinnitas täna COVID-19 majandusmõjude leevendamiseks väljatöötatud elamumajanduse kriisiabipaketi viimase osa, milleks on väikeelamute rekonstrueerimise toetus. Määrusega said paika uued toetusmäärad ning tingimused.

14.05.2020|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Riik eraldas korterelamute rekonstrueerimiseks täiendavalt 71 miljonit eurot

Valitsus kiitis täna heaks määruse, millega riik suunab ehitussektorisse eriolukorrast tulenevate tagajärgede leevendamiseks 71 miljonit eurot. Raha läheb korterelamute rekonstrueerimistoetuseks ning täna said paika selle toetuse taotlemise tingimused.