Sa oled siin

Krattide ja andmeteaduse rakendamise töötubades otsitakse nutikaid lahendusi kultuuriasutuste väljakutsetele

25.02.2019
Foto: Berta Vosman
Foto: Berta Vosman

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldab sel nädalal Kultuuriministeeriumi haldusala asutustes töötoad, mille eesmärk on leida andmeanalüütikal ja tehisintellektil põhinevaid lahendusi avaliku sektori asutuste väljakutsetele.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim Sikkuti sõnul on asutusepõhiste töötubade käivitamine oluline, et tuua tehniliste võimaluste vaade kokku riigivalitsemise vajadustega. „Eesti riik on võtnud eesmärgiks suurendada avaliku sektori andmeanalüütika ja tehisintellekti kasutamist, et aidata kaasa efektiivsemale riigivalitsemisele. Sageli on aga riigiasutustes puudu teadmist, kuidas andmeanalüütika ja krati lahendused saaksid aidata saavutada asutuste eesmärke ja tõsta töö tulemuslikkust,” ütles Sikkut.

Sellepärast tuuakse töötubadega kokku tehnilised eksperdid ja riigi esindajad, et ühiselt genereerida ideid ja võimalikke lahendusi, millest saaks kujuneda konkreetsed IT-lahendused ja arendusprojektid. Kultuuriministeeriumi haldusalale suunatud kolm töötuba toimuvad 25. veebruaril Eesti Ajaloomuuseumis koos teiste muuseumide ja Muinsuskaitseametiga, 27. veebruaril Eesti Rahvusringhäälingus ja 4. märtsil Rahvusraamatukogus. Sarnaseid töötubasid on katsetatud ka teistes valitsemisalades ja tehakse sel aastal kokku vähemalt 12 tükki.

Kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits märkis, et juba praegu on ministeeriumi haldusala asutustelt tulnud palju häid ideid, kuidas andmeanalüütikat asutuste töö paremaks ja efektiivsemaks korraldamiseks rakendada. ”Näiteks soovivad muuseumid kasutada tehisintellekti rakendusi, et museaale tõhusamalt kirjeldada ja konserveerimistöid nutikamalt planeerida ning hinnata näitusekülastajate huvi erinevate teemade vastu, Muinsuskaitseamet aga soovib takistada varastatud kultuuripärandi riigist väljaviimist. Rahvusringhääling tunneb huvi selliste krattide vastu, mis aitaksid arhiivides inimesi näo ja hääle järgi tuvastada ning portaalide külastajale huvipakkuvat sisu näidata. Rahvusraamatukogu soovib muuhulgas kratti, mis aitaks kogude koostamisel ka lugejate huviga arvestada, vestluskratti lihtsamatele päringutele vastamiseks ning täisautomaatset tekstide märksõnastamist,” kirjeldas Sits.  

Töötubade läbiviimise eel kaardistasid Kultuuriministeeriumi haldusala asutused erinevaid probleeme, mida soovitakse andmeanalüütika abil lahendada. Koostöös andmeanalüütika ettevõtetega Sifr, Solita, Microsoft, Stacc, Mikaels Labs ja Mindtitan valiti välja kõige elujõulisemad ideed, millega töötubades süviti edasi tegeletakse. Seejärel on võimalik alustada katseprojektidega, kasutades selleks asutuse omavahendeid või riiklikke toetusi kuni 100 000 euro väärtuses. Pärast katseprojekti on võimalik taotleda andmeanalüüsi edendamise jaoks toetust kuni 500 000 eurot.

Varasemalt on andmeanalüütika töötubasid läbi viidud Sotsiaalkindlustusametis, Politsei- ja Piirivalveametis, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses, Justiitsministeeriumis, Prokuratuuris, Häirekeskuses jt asutustes. Töötoad viiakse läbi Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel ning lisaks osalevad seal andmeanalüütika ettevõtted.

Lisaks tehisintellekti rakendamise töötubadele tegeleb krattide rakendamisega ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigikantselei poolt ellu kutsutud ekspertrühm. Nii riigiasutuste kui ka erasektori esindajatest koosneva ekspertrühma ülesandeks on töötada välja 2019. aasta maikuuks konkreetsed ettepanekud selle kohta, millistel aladel oleks krattidest Eestile enim kasu ja milliste meetmetega nende kasutuselevõttu toetada. Sealjuures töötatakse välja krattide kasutamisega seotud ettepanekud Eesti õigusruumi arendamiseks, et tagada õigusselgus ja vajalik ohutus. Rohkem infot projekti kohta: www.kratid.ee. 

Veel uudiseid samal teemal

Täna kogunesid Tallinnas Diginno-Proto pilootprojekti eCMR ehk e-veoselehe projektipartnerid Eestis, Lätist, Leedust ja Poolast.
06.12.2019|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Eesti, Läti, Leedu ja Poola alustasid digitaalse kaubatee loomist

Täna kogunesid Tallinnas Diginno-Proto pilootprojekti eCMR ehk e-veoselehe projektipartnerid Eestis, Lätist, Leedust ja Poolast, et alustada Eestist Poolani kulgeva digitaalse kaubatee loomist. Kohtumisel tehti esimesed sammud e-veoselehe prototüübi loomiseks. Hange prototüübi tegija leidmiseks kuulutatakse välja 2020. aasta alguses. 

Minister Kaimar Karu ja Eesti saadik EL juures Marten Kokk tänasel TTE kohtumisel kolleegidega.
03.12.2019|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Karu: Piiriülene ligipääs andmetele ja teenustele on digiajastul Euroopa toimimise aluseks

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu osales täna Brüsselis Euroopa Liidu telekommunikatsiooniministrite kohtumisel. Nõukogu peateemadeks olid EL andmemajanduse areng ning eraelu ja isikuandmete kaitse elektroonilise side puhul.