Sa oled siin

Karu: postiteenus peab püsima jätkusuutlik

02.04.2020
Foto: omniva.ee
Foto: omniva.ee

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu saatis täna kooskõlastusringile määruse universaalse postiteenuse (UPT) hinnamuudatuseks, mille eesmärk on kindlustada AS i Eesti Post esmatasandi töötajate palgatõus ning tagada postiteenuste jätkusuutlikkus ja kvaliteet.

„Postiteenus on saadetavate kirjade ning postkaartide langevatest mahtudest hoolimata Eesti rahvale oluline ning riigi ja Eesti Posti ühine eesmärk on selle jätkuvuse tagamine ning jõudmine kõigi Eesti elanikeni. Meie kõigi jaoks on oluline, et universaalne postiteenus oleks tagatud üle Eesti ühtlase kvaliteedi ja tarbijale taskukohase hinnaga,“ ütles Karu.

Karu märkis, et esimese ülesandena tuleb lahendada kirjakandjate ja teiste esmatasandi postitöötajate palgaküsimus. “Tegemist on inimestega, kelle töökohustused ei võimalda neil ka tänasel päeval koju jääda. Minu sügav tänu teile! Hetkel on esmatasandi töötajate palk tugevalt alla sektori mediaanpalga. Peame ära hoidma olukorra, kus ühel hetkel puuduvad töötajad, kes inimestele saadetisi koju viiks. Universaalse postiteenuse hinna Konkurentsiameti ettepanekuga vastavusse viimine aitab astuda esimese sammu esmatasandi töötajate töötingimuste parandamise suunas.“

Karu sõnul on vaja ellu viia veel mitmeid muutusi, mida hakatakse tegema samm-sammult. „Peame kaotama ebavõrdsuse Hiina ja Eesti e-kauplejate vahel, likvideerima Hiinast saabuvate kaupade edastamise kahjumlikkuse ning tagama ajalehtede ja posti kvaliteetse kojukande igas Eesti piirkonnas,“ ütles Karu.

Ministri poolt allkirjastatud määrus universaalse postiteenuse hinna muutmiseks põhineb Konkurentsiameti ettepanekul, mille teeb Konkurentsiamet postiseaduse alusel. Viimati muutusid UPT hinnad 1. jaanuaril 2016. aastal. „Üle nelja aasta ei ole UPT hindu korrigeeritud ja Konkurentsiameti ettepanekutega kooskõlla viidud. Samas on selle aja jooksul pidevalt suurenenud postiteenuse osutamisega seotud sisendkulud, näiteks palga- ja kütusekulud, mis moodustavad ca 80% Eesti Posti püsikuludest,“ selgitas Karu.

„Veelgi enam: pikalt muutmata hind on põhjustanud olukorra, kus postiteenuse rahvusvaheliste reeglite tingimustes maksab Eesti maksumaksja peale teistest riikidest, eelkõige Hiinast tulevatele saadetistele, kuna teised riigid on vahepealsete aastate jooksul oma hindu muutnud ning Eestis on see kahetsusväärsetel põhjustel tegemata jäänud,“ lisas Karu.

Keskmiselt saadab Eesti elanik 1 kirja või postkaardi aastas. Täna saab neid siseriiklikult saata lihtkirjana, mis edastatakse üleandmisele järgnevaks tööpäevaks (D+1) ning teenuse hinnaks on 0,65 eurot. Tulevikus saab valida kahe võimaluse vahel: kas kiirem ja kõrgema hinnaga teenus (D+1) või soodsam teenus, kus lihtkiri edastatakse kolmandaks tööpäevaks (D+3). D+1 kirja hind saab olema 1,50 eurot ning D+3 hind 0,90 eurot vastavalt Konkurentsiameti ettepanekule.

„Ka rahvusvaheline kogemus on kinnitanud, et siseriiklike kirjade ja postkaartide puhul rahuldab enamikke saatjaid see, kui kohaletoimetamine toimub mõne päeva jooksul – eriti siis, kui see tähendab ka soodsamat hinda,“ ütles Karu. „Teistelt riikidelt saadavad tasud lähtuvad aga D+1 hinnast ning uus hind võimaldab muuta sissetulevate postisaadetiste käitlust märkimisväärselt kuluefektiivsemaks, küsides teistelt riikidelt selle eest õiglast tasu.”

Määrus jõustub üldises korras, s.o. kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Pärast seda teavitab AS Eesti Post tarbijaid hinnakirja muudatustest.

AS Eesti Post omab tegevusluba nii UPT osutamiseks kui ka siseriiklike ja rahvusvaheliste kirisaadetiste ja postipakkide edastamiseks. UPT osutaja määratakse viieks aastaks avaliku konkursiga, mille korraldab Konkurentsiamet. Postiseaduse järgi määrab UPT hinna valdkonna eest vastutav minister määrusega, mis põhineb Konkurentsiameti kalkulatsioonidel ja ettepanekutel, võttes arvesse hindade taskukohasust UPT kasutajatele.