Sa oled siin

Jaemüük kasvab ELi keskmisest kiiremini

03.01.2014

Tänu sissetulekute suurenemisele jätkus novembris jaemüügi kiire kasv. Eriti tugev oli majatarvete müük, samas hoidis hilinenud talv garderoobikaupade müügikasvu mõnevõrra tagasihoidlikumana. Sellegipoolest on müügikasv tugev kõigis segmentides ning püsib Euroopa Liidu keskmisest oluliselt kiiremana. Detsembris on oodata senise trendi jätkumist ning jõulumüük kujunes ilmselt kõigi aegade suurimaks.

Kuigi jaemüük on juba kolm aastat järjest stabiilselt kasvanud, on kodumajapidamiste finantsvõimendus järjest vähenenud. See tähendab, et laenujääk kahaneb ning hoiusejääk kasvab. See trend loob head eeldused jaemüügi kasvuks ka ajal, kui lühiajaliselt peaks inflatsioon kiirenema või tööpuudus kasvama. Lisaks tarbijatele näivad tuleviku kasvus küllaltki kindlad olevat kaupmehed, kes plaanivad lähiaastatel küllaltki palju uut kaubanduspinda turule lisada.

Suurematest kaubagruppidest kasvas toidukaupade müük 4 protsenti, mis oli sama suur kasv kui oktoobris, ent aasta keskmisest mõnevõrra kiirem. Kui seni oli probleemiks keskmisest kiirem hinnatõus, siis mullu teisel poolaastal oli see oluliselt aeglustunud ning novembris jäi isegi väiksemaks riigi keskmisest. Maailmaturul on toiduainete hinnad langenud ning lisaks võib mõningast positiivset mõju oodata ka Venemaal kehtestatud piirangutest Eesti kala ja piimatoodete sisseveole, mis lühiajaliselt võivad teatud kaubagruppides pakkumist suurendada.

Väga tugev müügi kasv jätkus majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüüjatel, kelle müügimaht suurenes aastaga 26 protsenti. Seejuures tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete segmendis suurenes müük aastaga 11% võrra, mis oli eelmistest kuudest oluliselt kiirem. Jätkuvalt näitas kiiret kasvu jaemüük posti või interneti teel, mis suurenes aastaga 24 protsenti. Samas selles segmendis on baastase veel küllaltki madal ning kiired kasvud on kerged tulema.

Sõidukikaubanduses suurenesid müügimahud 3 protsenti, mis oli eelnenud kuude keskmisest mõnevõrra aeglasem. Peamiseks vedajaks osutus sõidukite ja nende lisaseadmete müük, mis kasvas samuti 3 protsenti, remondis ja hoolduses mahud kahanesid samas mahus. Mootorikütuse jaemüügi maht jäi aasta varasemaga samale tasemele, kütus oli samas ligi 5 protsenti odavam.

Eesti Konjunktuuriinstituudi koostatav kaubandusbaromeeter oli detsembris võrreldes aastatagusega mõne punkti võrra kõrgem. Järgneval kolmel kuul hinnati müüki ja kaupade tellimusi järgneval kolmel kuul oluliselt paremaks. Samuti oli tarbijate kindlustunne detsembris aastatagusega võrreldes mõnevõrra parem. Aastaga on tunduvalt paranenud tarbijate hinnangud nii riigi kui ka enda majanduslikule olukorrale.

Järgnevatel kuudel on oodata jaekaubanduses senise trendi jätkumist. Eesti jaemüük on viimastel kuudel küllaltki stabiilselt püsinud Euroopa Liidu ühe kiireimana ning keskmisest oluliselt kiiremat sissetulekute kasvu arvestades peaks senised arengud vähemalt mõnedel järgnevatel kuudel jätkuma.

2013. aasta novembris ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 380 miljoni euroni, kasvades aastaga 7 protsenti. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerituna suurenes müük võrreldes oktoobriga 2 protsenti. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 449 miljonit eurot, kasvades aastaga 5 protsenti.