Sa oled siin

Jaemüügi kasv püsib

30.11.2011

Jaekaubanduse müügi kasv jätkus oktoobris. Hinnatõusu pidurdumine ja kolmandas kvartalis toimunud reaalpalkade kasv on positiivselt mõjunud tarbijate majanduslikele võimalustele ning inimeste ostuvõime on suurenenud, samuti suurenes tööga hõivatud inimeste arv.

2011. aasta oktoobris suurenes jaemüük eelmise aasta sama perioodiga võrreldes Statistikaameti andmetel püsivhindades 5%, ulatudes 337 miljoni euroni. Võrreldes eelmise kuuga suurenes müük korrigeerimata andmetel 4%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 414 miljonit eurot, suurenedes aastaga 10%.

Seni on Eesti jaekaubandus suhteliselt head kasvu näidanud, hoolimata ümberkaudsete majanduste mõningasest jahtumisest. Euroopa Liidus on jaemüük olnud aastases võrdluses languses juba maikuust saadik. Samas Soomes suurenes oktoobri jaemüügi maht aastaga 0,5%, kuid  Rootsis vähenes juba teist kuud järjest (oktoobris 0,5%). Kui neis riikides tarbimisaktiivsus langeb, siis kahanevad ka nende riikide turistide Eestis tehtavad ostud, mis võib mõningast negatiivset mõju omada just Tallinna jaekaubandusele.

Jaekaubanduse mahud kasvasid enamiku kauplusegruppide lõikes. Suurematest kauplusegruppidest jätkas kasvu toidukaupade jaemüük, mis suurenes aastaga 2%. Siin on kasvu turgutanud oluliselt hinnatõusu pidurdumine, millele on kaasa aidanud sektori toorainehindade kukkumine maailmaturul 2010. aasta sügise tasemeteni. Majatarvete ja ehitusmaterjali müügimahud kasvasid aastaga 14%. Eelmisele aastale jäi müük alla vaid tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete (-

5%) ja farmaatsia- ja meditsiinikaupade, kosmeetika ja tualetitarvete (-6%) osas.

Sõidukikaubanduses jätkus mõõdukas kasv ka oktoobris, kui müük suurenes püsivhindades 23%, sektori ettevõtete müügitulu kasvas samas veerandi võrra. Kasv tuli uute sõidukite ja nende osade müügist, hooldus ja remont kahanes aastaga 27%. Mootorikütuse müük suurenes aastaga 5%, samas kõrgemad hinnad aitasid kütusemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu kasvatada ligi 18%.

Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt novembris korraldatud küsitluse kohaselt langes kaubandussektoris kindlustunne madalaimale tasemele alates veebruarist. Langesid hinnangud nii viimaste kuude müügile kui ka ootused tuleviku müügimahtudele. Tarbijate kindlustunne jätkas samuti languskursil. Peamiselt suurenes mure riigi rahandusliku seisukorra pärast nii praegu kui tulevikus, samas hinnangud enda majandusliku olukorra kohta on viimastel perioodidel püsinud küllaltki stabiilsena.

Kuigi ühest küljest jaekaubanduse mahud suurenevad, siis Konjunktuuriinstituudi poolt koostatavate baromeetrite järgi on tarbija kindlustunne juba mitmendat kuud langenud. Baromeetrite muutused jõuavad üldjuhul reaalsetesse numbritesse mõningase viitajaga. Kui eelmine kord tegi tarbija kindlustunne oma tipu 2007. aasta algul ja negatiivseks muutus sama aasta augustis, siis sellegi poolest jätkas jaemüük suurenemist ning reaalsed müügimahud hakkasid vähenema enam kui pool aastat hiljem. Seega ka praegu võib hoolimata tarbijate kindlustunde kiirest langusest oodata müügimahtude püsimist veel mitmel järgneval kuul.

Edaspidi mõjutavad jaemüüki järjest enam arengud tööjõuturul ning eksportturgudel. Hooajatööd on lõppenud ning registreeritud töötus on kasvanud viimased 6 nädalat järjest. Samuti on viimasel ajal järjest vähendatud meie suurimate ekspordipartnerite majanduskasvu prognoose, mis võib tähendada kasvu pidurdumist Eesti tööstussektorile ning mõningase viitajaga ka sisekaubandusele.