Sa oled siin

Hindade mõju arvestades kasvas eksport märtsis üle nelja protsendi

09.05.2014

Märtsis näitas kaubavahetus taastumise märke. Eksport kasvas aastases võrdluses nii Rootsi, Soome, Venemaale kui ka Saksamaale. Kui aastane ekspordi kasv oli jooksevhindades veel väike, siis eelmise kuuga võrreldes suurenes kaupade väljavedu kümnendiku võrra. Kuise kasvu taga oli osaliselt ka erinevus tööpäevade arvus.

Statistikaameti andmetel kasvas eksport märtsis eelmise aasta sama kuuga võrreldes jooksevhindades ühe protsendi ja import neli protsenti. Ekspordimaht on pärast suuremat kukkumist mullu detsembris kõigil selle aasta esimestel kuudel suurenenud ja ületas märtsis taas ühte miljardit eurot. Kuna ekspordi- ja impordihinnad kahanesid märtsis võrdselt kolm protsenti, siis kasvas eksport aastaga reaalselt üle nelja protsendi ja import ligi kaheksa protsenti.

Pärast mitmekuulist langust näitas masinate ja seadmete eksport märtsis aastases võrdluses väikest, üheprotsendilist kasvu. Kerge kasvuga olid ka selle grupi suurima osatähtsusega mobiilsideseadmed. Mineraalsete kütuste väljaveo pikaajaline langus pöördus märtsis samuti kasvule (+9%). Seda toetasid naftasaadused, elektri müük välisturgudele kahanes. Endiselt on kasvujoonel puit ja puittoodete ning muude tööstuskaupade (mööbel, puitmajad jm) eksport, kasvades aastaga võrdselt enam kui kümnendiku. Olulisematest kaubagruppidest kahanes vaid metallide ja metalltoodete väljavedu. Metalligrupi osas oli ka aastatagune võrdlusbaas küllaltki kõrge.

Masinate ja seadmete import oli märtsis veel kerges languses, ent kütuste sissevedu näitas sarnaselt ekspordiga juba kasvu. Jõudsalt kasvas valmistoidukaupade ja jookide, ehitusmaterjalide ning transpordivahendite sissevedu, mis viitab sisenõudluse suurenemisele.

Esimese kvartali kokkuvõttes olid nii eksport kui ka import veel languses, vastavalt kaheksa ja nelja protsendiga. Suurim mõju kahanemisele oli transpordivahenditel, kuna nende osas oli eelmise aasta jaanuaris ülikõrge võrdlusbaas.

Aprillis kaubavahetuse arengutes veel suuri muutusi paranemise poole oodata ei ole. Kui Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringus osalenud tööstusettevõtete eksporttellimuste saldo oli aasta kolmel esimesel kuul võrdselt negatiivne 18 punktiga, siis aprillis oli see -17. Aprillis tõusis tavapärasest suuremaid tellimusi ootavate ettevõtete osatähtsus 14 protsendini (kuuga +3 protsendipunkti), kuid suurenes ka nende osatähtsus (31%-ni), kes ootasid tavalisest väiksemaid tellimusi. Ülejäänud ettevõtetel püsisid eksport-tellimused samal tasemel.

Euroopa Liidus tervikuna aprillis majandususaldus paranes, ent euroalal langes veidi.

EL-i majandususaldusindeks oli aprillis 106,2 (kuuga +0,9 punkti) ja euroala indeks 101,9 punkti (-0,5). Eesti oluliste ekspordipartnerite majandususaldus tõusis Rootsis ja Lätis, vastavalt 107,2 ja 105,0 punktini. Saksamaal ja Leedus toimus aga kerge langus 107,1 ja 105,3 punktile. Soomes püsis majandususaldus pikaajalisest keskmisest endiselt oluliselt madalamal ja langes kuuga 92,4 punktini.