Sa oled siin

Euroopa Liit uuendab küberjulgeoleku strateegiat

13.09.2017

Uue Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegia põhieesmärk on anda Euroopa küberjulgeolekule pikaajaline nägemus ja tagada usaldus digitaalse ühtse turu vastu, võttes samas arvesse muutunud rahvusvahelist julgeolekukeskkonda ning uute tehnoloogiate ja turgude arengut.

„Küberjulgeolek on üks kõige kiiremini arenevaid valdkondi, mis puudutab otseselt nii valitsusi kui eraettevõtjaid. EL peab olema suutlik vastu seisma kõikidele küberjulgeolekuga seotud ohtudele ja riskidele ning tagama stabiilse, turvalise ja vastupanuvõimelise küberruumi igale ELis elavale kodanikule. Eesti eesistujana plaanib nüüd võtta kokku liikmesriikide vaated ja valmistada ette ELi Nõukogu järeldused,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.

Uus küberjulgeoleku strateegia keskendub ELi vastupanuvõime suurendamisele seoses küberohtudega, efektiivsete heidutusmehhanismise loomisele küberkuritegevuse vastu võitlemisel ning rahvusvahelise koostöö tõhustamisele.

„Euroopa küberturvalisuse tagamise saavutamiseks on vaja tõhustada ELi institutsioonide, agentuuride ja teiste kübervaldkonnaga seotud organisatsioonide omavahelist koostööd. Oluline on jagada olemasolevaid teadmisi ning kogemusi. Ühtne lähenemine ning efektiivne koordinatsioon tagavad ka parema tulemusliku koostöö liikmesriikide vahel,“ ütles Palo.

Juba varasemast on Euroopas vastu võetud võrgu- ja infoturbe direktiiv, mis tuleb liikmesriikidel oma seadusandlusse üle võtta järgmise aasta maikuuks. Direktiivi eesmärk on liikmesriikide seadusandlust ühtlustada ja küberintsidentide lahendamisel koostööd parandada.

„Arenenud e-riigina plaanib Eesti olla üks esimestest, kes loob täiesti uue küberturvalisuse seaduse. Seaduse eelnõu saadame valitsusele heakskiitmiseks selle aasta detsembris,“ kommenteeris Palo.

„Eesti uus küberturvalisuse seadus saab olema karmim kui ELi nõuded kehtestavad. Selle jõustudes saab iga Eesti kodanik olla kindel, et tema andmete kaitsmisel kasutatakse kaasaegseid tööriistasid ning on paigas selge korraldus. Kui riik on võtnud endale vastutuse pakkuda inimestele e-teenuseid, on vajalik nende tõrgeteta toimimise tagamine ning küberohtude väljaselgitamine ja ennetamine, mistõttu selline seadus kaitseb igaüht.“

Veel uudiseid samal teemal

Foto: Rasmus Jurkatam
27.12.2017|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Eesti eesistumine digivaldkonnas oli edukas

Eesti eesistumise pingutused digivaldkonnas on vilja kandnud. Eestlasi on juba tunnustatud tubli töö eest 5G, küberturvalisuse ja e-valitsemise arendamisel. Veel eelmisel nädalal saavutas Eesti ka õiguse alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga, et kaotada andmete vaba liikumise piirangud.

22.12.2017|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Riik otsib avaliku konsultatsiooniga kiire internetita piirkondi

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostöös Tehnilise Järelevalve Ametiga käivitas sideettevõtjatega avaliku konsultatsiooni, et defineerida kõik aadressid üle Eesti, kus kiire internet on turutingimustel kättesaamatu.