Sa oled siin

Euroopa digiministrid allkirjastasid Tallinna e-valitsemise deklaratsiooni

06.10.2017

Täna hommikul allkirjastasid kõik Euroopa Liidu liikmesriigid koos Euroopa Vabakaubanduspiirkonna riikide Liechtensteini, Norra, Islandi ja Šveitsiga Tallinna e-valitsemise deklaratsiooni. Tallinna deklaratsioonis lepiti kokku järgmise viie aasta ühised tegevussuunad e-valitsemise arendamiseks, mis annavad sihi nii uuendusteks iga valitsuse tasemel kui ka üle-euroopaliselt.

„Eestlaste jaoks on e-riiklus juba üsna igapäevaseks muutunud ja oleme harjunud internetis asju ajama. Samas ei ole Euroopas tervikuna e-valitsemine sugugi nii tavaline, kui meie jaoks. Tallinna deklaratsioon Eesti jaoks uuendusi ei too, oleme need juhised juba täitnud, mis me täna Euroopa maadega kokku leppisime,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.

„Teiste Euroopa riikide jaoks toob aga Tallinna deklaratsioon päris olulisi muudatusi. Jõudsime ühisele arusaamisele, et kõik peavad oma kodanikele ja ettevõtetele looma võimalused tarbida riigiteenuseid digitaalsel teel ja kodust lahkumata. Samuti on plaanis võtta ID-kaardid kasutusele üle Euroopa, et oleks võimalik digiallkirju anda rahvusvaheliselt. Näiteks mina oma Eesti kaardiga ja naaber enda riigi dokumendiga. Mõelge, kui palju aega see kokku hoiab,“ lisas Palo.

„Tallinna deklaratsioon annab ka suunised, kuidas Euroopas rohkem koostööd teha. Ennekõike soovime, et riigid ei küsiks samu andmeid inimestelt ja ettevõtetelt mitu korda. Kui olen oma auto Eestis juba registreerinud, siis oleks mõistlik, kui ma ei peaks näiteks Belgiasse kolides seda uuesti tegema. Valitsused võiksid vahetada neid andmeid automaatselt. Sealjuures tuleb alati meeles pidada, et inimese andmed kuuluvad ainult talle ning riigid võivad neid omavahel jagada üksnes juhtudel, kui kodanik on selleks soovi avaldanud,“ lisas Palo.

„Vaadates ajas tagasi, eelmine e-valitsemise deklaratsioon allkirjastati 2009. aastal Malmös. On siililegi selge, et maailm on vahepeal väga palju muutunud. Inimeste julgeoleku küsimused ei puuduta enam ammu ainult füüsilist turvalisust, vaid küberturvalisus on muutunud vähemalt sama tähtsaks. Tallinna deklaratsiooniga leppisime ka ühiselt kokku, et riigi e-teenuste arendamisel peavad turvalisuse ja privaatsuse põhimõtted vastama kõrgeimatele nõuetele,“ sõnas Palo.

Tallinna deklaratsioon allkirjastati Ministrite e-valitsemise konverentsi raames, kus kohtusid Euroopa digiministrid, ettevõtjad, e-valitsemise eksperdid ja kodanikuühiskonna esindajad, et arutada e-valitsemise tulevikutehnoloogiate üle ja jagada seniseid kasutuskogemusi riikide vahel. E-valitsemise tehnoloogiate seas olid konverentsi fookuses tehisintellekti, virtuaalreaalsuse ja libauudiste vastased lahendused, mille roll on juba praegu valitsuste igapäevatöös oluline ning eksperdid ennustavad, et saab olema tulevikus veelgi tähtsam.

Konverentsi esinejad ja panelistid analüüsivad, kuidas tulevikutehnoloogiate abil muuta poliitikute otsustusprotsessi üha rohkem andmepõhiseks. Esinejate seas on Google’i üks tippjuhte Marco Pancini, Euroopa Virtuaalreaalsuse Assotsiatsiooni juht Dominic Eskofier, NATO erukolonel Aivar Jaeski ning konverentsi tervistussõnad ütleb peaminister Jüri Ratas. Erinevad tehisintellekti, robootilised ja virtuaalreaalsuse meetodid võimaldavad koguda ühiskonnaprotsesside kohta reaalajas andmeid, mida varasemalt oli võimalik analüüsida ainult tagantjärele.

Tallinna e-valitsemise deklaratsioon: https://www.mkm.ee/en/objectives-activities/information-society/tallinn-...
Lisainfo: https://www.eu2017.ee/et/political-meetings/e-valitsuse-konverents
Ajakava: https://www.eu2017.ee/sites/default/files/2017-09/EU_eGov2017_agenda.pdf

Veel uudiseid samal teemal

Foto: Rasmus Jurkatam
27.12.2017|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Eesti eesistumine digivaldkonnas oli edukas

Eesti eesistumise pingutused digivaldkonnas on vilja kandnud. Eestlasi on juba tunnustatud tubli töö eest 5G, küberturvalisuse ja e-valitsemise arendamisel. Veel eelmisel nädalal saavutas Eesti ka õiguse alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga, et kaotada andmete vaba liikumise piirangud.

22.12.2017|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Riik otsib avaliku konsultatsiooniga kiire internetita piirkondi

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostöös Tehnilise Järelevalve Ametiga käivitas sideettevõtjatega avaliku konsultatsiooni, et defineerida kõik aadressid üle Eesti, kus kiire internet on turutingimustel kättesaamatu.