Sa oled siin

Ettekanne Eesti Ehitusettevõtjate Liidu jõuluseminaril

09.12.2009

Ettekanne Eesti Ehitusettevõtjate Liidu jõuluseminaril 9. detsembril 2009
Eesti majanduse hetkeseis ja väljavaated lähitulevikuks
 
Maailmamajanduse olukord on viimase paari aastaga oluliselt muutunud, paljude Euroopa Liidu riikide SKP maht on kahanenud 2005. aasta tasemele.
Tööstustoodangu ja ekspordi mahud on drastiliselt langenud. WTO statistika kohaselt vähenes ekspordimaht maailmamajanduses 2009. aasta II kvartalis aastases võrdluses 33 protsenti.
Globaalse majanduskriisi ajal on Eesti valitsuse peamine eesmärk hoida meie majanduse usaldusväärsust, säilitada eelarves investeeringud ning panustada jätkuvalt haridusse, teadus- ja arendustegevusse ja innovatsiooni.
Eesti valitsus on majanduskeskkonna muutustele reageerinud valitsussektori eelarvepositsiooni 9-protsendilise parandamisega SKP suhtes. Eelarvedefitsiidi hoidmine väiksemana kui 3 protsenti SKPst võimaldab meil kasutusele võtta euro.
 
Olulisem on, et madal välisvõlg ja kontrolli all olev defitsiit on hädavajalik usalduse säilitamiseks Eesti majanduse suhtes ning avaliku sektori investeerimisvõimekuse suurendamiseks tulevikus. Valitsuse poolt tehtud eelarveotsused on tähendanud kulude kärpimist, kuid mitte ainult.
Riik käivitas majandusministeeriumi eestvõttel toetuspaketi eksportivatele ettevõtetele, kiirendati töökohtade hoidmiseks ja loomiseks Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise tempot.
Riik uuendas tööturumeetmeid ja suurendas märkimisväärselt nende mahtu. Hästi on rakendunud uus töölepinguseadus.

 
Otsuste tegemisel oleme pidanud esmatähtsaks Eesti konkurentsivõime suurendamist pikemas perspektiivis.
 
Riigikogu saalis kolmandale lugemisele tulev 2010. aasta riigieelarve suurendab avaliku sektori investeeringuid 6,4 protsendini SKPst võrreldes 5,9 protsendiga käesoleval aastal ning 4,8 protsendiga eelmisel aastal.
Haridusvaldkonna eelarve kasvab 1 miljardi krooni võrra, teaduses ja hariduses on tegevuskulusid kärbitud teiste valdkondadega võrreldes väiksemas mahus.
Teadus ja innovatsioon on üheks peamiseks Eestit majanduslangusest välja vedavaks arengumootoriks. Ilma uuenduslikkuse, tootearenduse ja uute teaduslahenduste rakendamiseta ei saa me tulevikus rääkida suuremast ekspordivõimekusest ja kasvanud lisandväärtusest.
Eeldused uueks kasvuks on loodud teadus- ja arendustegevuse investeeringute järjepideva suurenemisega nii avalikus- kui erasektoris.
2008. aastal suurenesid investeeringud teadus- ja arendustegevusse 20 protsenti, kasvades 3,3 miljardi kroonini. Teadus- ja arendustegevuste suhe SKP-sse jõudis 1,29 protsendini. See on hea näitaja. Vaatamata algavale majanduse langustsüklile kasvas ka erasektori investeeringute maht 10 protsenti.
 
 
Kuigi riik on kiirendanud eurorahade suunamist majandusse, pole eraettevõtjad sellega piisavalt kaasa tulnud. Suureks probleemiks on riigihangete vaidlustused, mis ehitusprotsessi ja eurorahade kasutamise pidurdavad. Kriitika, et riigihanked pole piisavalt korrektselt läbi viidud, on osaliselt õige. Kuid pilli lõhki ajamine on lubamatu.
Ühe näitena võib tuua Aruvalla-Kose teelõigu ehituse hanke. Hange kuulutati välja juba rohkem kui aasta tagasi, kuid ühe osapoole protestimiste tõttu vaidluskomisjonis ja kohtus pole siiani hanke võitjat välja valitud. Teise näitena võib tuua Loo-Maardu teelõigu ehituse. Kõik see pidurdab objektide valmimist, pärsib ehitusfirmade tööd ja kaotab võimalusi luua uusi töökohti.
Võib üles lugeda ka positiivseid ehitusprojekte:  Kuivastu, Virtsu, Heltermaa, Rohuküla sadamate ja Rail Baltica trassi rekonstrueerimine, regionaalsete lennujaamade koondprojekt või regionaalne maanteede rekonstrueerimise koondprojekt.
 
Esmaspäeval kiideti Euroopa energiaministrite poolt heaks uued hoonete energiatõhususe nõuded. Eestil peaks olema piinlik, et Põhjamaana ei pöörata meil energiatõhususele piisavalt tähelepanu. Eesti ehitusettevõtted ja arendajad peaks tooma mujalt Euroopast sisse vajaliku tehnoloogia ja oskusteabe.
Rahulikuma ning stabiilsema kinnisvaraturu tingimustes saavad rohkem tähelepanu kinnisvara omamisega kaasnevad kulutused, millele kiire hinnatõusu tingimustes vähem tähelepanu pöörati. Seetõttu on aimatav, et energiasäästlikkus kujuneb üha olulisemaks müügiargumendiks. Kuigi olukord elamute energiatõhususe osas on tasapisi paranemas, raiskame me veel suuri summasid õhu kütmiseks.
Energiasäästu valdkonnas on seega tegutsemisruumi ka täna. Seda ühest küljest olemasolevate elamute renoveerimise vallas, mida ka riik Kredexi kaudu toetab ning teisalt tasub kinnisvaraarendajatel uusi projekte kavandades mõelda sellele, et energiasäästlikkus on põhjamaistes oludes oluline müügiargument.
Kredex’i korterelamute renoveerimise toetus täna juba olemas ning juhul kui riigil õnnestub saastekvootide müümine, on ülimalt tõenäoline, et hoonete energiasäästlikkuse tõstmisesse tuleb lisaraha.
 
Solarise hoone on ilus, aga tulemus on valus. Lugesin Tehnilise Järelevalve Ameti raportit ja see tegi mind väga murelikuks. Kuidas on võimalik, et tänapäeval ehitatakse nii võimas hoone nii hooletult.
Raportist selgus, et süüdi on kõik osapooled: hoone projekteerija, peatöövõtja, ehitaja ja omaniku järelevalve teostaja. Projekteerimisel eksiti ehitusseaduse vastu, ehitamisel ei peetud omakorda kinni projektist ning järelevalve ei tuvastanud neid rikkumisi. Kuidas on see võimalik.
Reeglina ei põhjusta ehitises varingut vaid üksik viga. Varinguks on vaja mitmete vigade kokkulangevust. Antud juhul eksisid kõik osapooled. Ärge tehke nii.
 
 
 
 
Maailmast tulevad positiivsemad noodid annavad lootust, et ka Eesti eksportiv majandus saab lähemal ajal hoogu juurde, mis tõmbab kaasa ka muud sektorid.
Eesti põhjanaabritel läheb üha paremini, näiteks tõstis Soome hiljuti oma tuleva aasta majanduskasvu prognoosi.
Samas on olukord väga halb endiselt Lätis, kus keskpanga hinnangul võib majanduslangus olla kogu kriisi peale 37 protsenti.
Leedu on oma eelarvekärbetega viivitanud ja Ignalina sulgemise tõttu kasvav elektri hind nõrgestab samuti riigi majandust.
Saksamaa sisemajanduse koguprodukt suurenes riiklike abinõude toel kolmandas kvartalis 0,7 protsenti  ja olukord on stabiliseerumas.
 
Ka USA makromajanduslikud näitajad paranevad – töötus väheneb, tarbimine suureneb;  samas on USA probleemiks endiselt äärmiselt kõrge välisvõlg.
Eesti majanduses tuleb arvestada, et osa senisest paranemisest on tulnud massiivsete abipakettide arvelt ning selle mõju lõppemisel võib tegelik pilt olla tagasihoidlikum.
Ka kasvule pöörduva majanduse korral võib eeldada, et Eesti majandusel võtab aastaid, enne kui jõutakse 2007/2008 aastate tasemele.
Ehitus on olnud üldiselt kõikuvam kui majandus tervikuna ehk headel aegadel on kiirelt kasvatud, kehvematel aga tugevasti kukutud. Vene kriisi järgselt jõuti sisuliselt aasta-kahega kriisieelsele tasemele, kuid siin tuleb meeles pidada, et kriis puudutas pigem piiratud osa majandusest.
 
Tänane olukord on tõsisem – languses on suur osa majandusest, ettevõtete ja eraisikute laenukoorem on suurem, kriisile eelnenud buumi jooksul ehitati palju nö ette ära. Seetõttu võib oodata sel korral pikemat tagasilööki ning buumiaegseid mahud võivad jääda kättesaamatuks.
Teisalt on meid toetamas Euroopa Liit ning sellel on üsna suur mõju ka ehitusturule, sest suur osa rahast on seotud infrastruktuuriobjektide või ühiskondlike hoonete kaasajastamisega.
Väga suur märgiline ootus on üleminek eurole. Selle otsene efekt ei pruugi olla väga suur, kuid aitab meil eristuda teistest Balti riikidest ja annab investoritele lisakindluse.
MKMi valdkonnas on eelkõige teedeehitus ning energiasäästu lahendused teemad, mis puudutavad otsesemalt ehitust. Samas peab mainima, et ELi suurenenud panus on täna pigem kompenseerinud kukkunud riigi võimekust rahastamisel, mitte toonud kaasa täiendavat kasvu.
Järgnevatel aastatel (tõenäoliselt küll veel mitte 2010) on aga oodata, et riigisektori kogutellimus ehitusega seotud valdkondades hakkab suurenema, sest paljude projektide ettevalmistuse etapist hakatakse jõudma nende täitmiseni. See on siiski üks (väiksem) osa ehitusturust ja selle najal kogu sektorit üleval ei hoia.
 
Madal nõudlus on toonud kaasa teiste riikide ettevõtjate huvi Eesti turu vastu, samas peaks ka Eesti ettevõtted järjest rohkem väljapoole vaatama (on küll üksikud häid näiteid, kuid nad hoiavad pigem end pragmaatilistel põhjustel varju).
Konkurents on tervitatav, kuigi täna võib eeldada, et kukkunud mahud puhastavad turgu rohkemgi kui see vajalik oleks. Seega võib mõne aasta pärast juhtuda taas, et hakatakse kvalifitseeritud tööjõudu taga otsima.
Tellija seisukohalt tundub tänane olukord soodne – hinnad on madalad, materjalide kättesaadavusega pole probleemi, on töö tegijaid – samas ka see olukord sisaldab mitmeid riske (rohked hangete vaidlustused ja selle tõttu hangete nihkumine, odav hind võidakse saavutada ka kokkuhoiuga valdkondades, mis mõjutavad töö tulemust: ohutusnõuded, kõrvalekaldumine projekti nõuetest).
Jätkuvalt on Eesti jaoks suurim probleem kõrge tööpuudus. Riik on astunud mitmeid samme ettevõtete toetamiseks ja töökohtade loomiseks, kuid ettevõtete enda huvi on tihtipeale jäänud leigeks.
 
Tublimad Eesti ehitusettevõtjad vaatavad täna välisturgudele – ehitus ei ole valdkond, mis peab kindlasti ainult sisenõudlusele tuginema. Eesti turul on kindlasti paljudel ettevõtetel üles ehitatud korralikud kompetentsid, mille baasil võiks tulusaid projekte võita ka naaberriikidest. Eksportivate ettevõtete puhul oleks võimalik riigil toetuseks kasutada näiteks erinevaid Kredex’i finantsprogramme.
 
Keerukas aasta on tõestanud ettevõtjatele vajadust rahvusvahelistuda. Hiljuti teatas Eesti Pank eurole üleminekuks vajaliku inflatsioonikriteeriumi täitmisest. Euro tuleb Eestile, selles ei ole kahtlust, kuid ka ettevõtjad peaksid olema valmis eurole üleminekuks. Läbi tuleb kindlasti mõelda oma senine finantsjuhtimisstrateegia, kuid miks mitte teha ka ekspordi- või turundusplaan, sest euro loob ettevõtjatele uusi kasvuvõimalusi. Juba täna on märgata ka pankade laenutingimuste mõningas paranemist, mistõttu võib eeldada, et järgmisel aastal avanevad ettevõtjatele uuesti need uksed, mis sellel aastal investeeringute tegemiseks suletud olid.
 
Uuendusena pöörame kindlasti enam tähelepanu keskkonnakaitse ja jäätmetekke vähendamisele suunatud aspektidele, sest on selge, et ka Eesti peab käima ühte jalga teiste EL ja miks mitte ka maailma riikidega - säästva ressursikasutuse ja rohelise majanduskasvu kontseptsioon leiab järjest tõhusamat sisustamist, mis seab teatud ootused ka meie ettevõtjatele.
 
Eesti majandus ei ole enam põrsakese ehitatud põhumaja, mille saab ühe hingetõmbega pikali puhuda. Kuigi tõesti, põhumaju ehitavad mõned siiani, on olukord hoolimata levinud pessimismist kindlam kui kuus-seitse aastat tagasi. Me oleme veerenud üsna pikalt mäest alla, kuid nüüd on aeg püsti tõusta, lükata põlved tolmust puhtaks ja edasi ronida.