Sa oled siin

Esimene ja uutlaadi era- ja riigisektori koostööst sündinud kratijupp jõudis koodivaramusse

18.10.2019
Esimene koodivaramusse lisandunud krattide baaskomponent on Texta OÜ loodud tekstianalüütika töövahend.
Esimene koodivaramusse lisandunud krattide baaskomponent on Texta OÜ loodud tekstianalüütika töövahend.

Eesti digiriigi koodivaramusse lisandus esimene tehisintellektil põhineva rakenduse ehk krati baaskomponent, mida saavad tekstianalüüsiks tasuta taaskasutada ja vastavalt oma vajadustele edasi arendada kõik avaliku ja ka erasektori huvilised. Selleks loodud n-ö liivakasti koostöömudel annab edaspidi erasektorile võimalusi riigiga koos uudseid digilahendusi arendada ja turule tuua ka laiemalt kui krattide alal.

Eesti riikliku tehisintellekti kasutuselevõtu tegevuskava ehk kratikava üheks põhisuunaks on riigi poolt katsetada, tellida ja teha kättesaadavaks tehisintellekti tüüprakenduste baaskomponente, mille abil kiireneks krattide kasutuselevõtt. „Eesti digiriigi üks alustalasid on olnud platvormidele ehk ühislahendustele toetumine kohtades, kus sama ratast pole mõtet uuesti leiutada – nii sündis näiteks X-tee või digitaalne identiteet, mis tegid e-teenuste arendamise kõigile kordades kiiremaks ja lihtsamaks,“ ütles side ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim Sikkut. „Nüüd tahame sama platvormipõhist lähenemist ja kiirendust tuua tehisintellekti alale ja on hea meel, et esimene samm selles suunas on tehtud,“ lisas Sikkut.

Esimene koodivaramusse lisandunud krattide baaskomponent on Texta OÜ loodud tekstianalüütika töövahend, mida tänaseks on juba mitmed asutused kasutanud oma tööprotsesside tõhustamiseks ja rutiinsete tegevuste automatiseerimiseks. Näiteks Haridus- ja Teadusministeerium viib Texta tööriista abil läbi dokumendihalduse auditit, mille eesmärk on tuvastada dokumendid, mis on lubamatult avalikustatud (nt asutusesisesed dokumendid, isikuandmed jm). Justiitsministeerium koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskusega eemaldasid Textaga ligi 80 000 kustunud karistusega kohtulahendist isikuandmed ja avalikustasid need seejärel uuesti kohtute infosüsteemis. Texta Toolkit kasvas välja rakendusuuringutest STACCis ning selle arendust on toetatud ka Eesti Keeletehnoloogia programmist.

„Kratijupid töötavad põhimõttel, et võtad digiriigi koodivaramust baaslahenduse ja treenid seda oma andmete peal uuesti või ehitad edasi ning saadki kiiremini kasutatava krati tööle,“ ütles Sikkut. „Meie siht on, et 2020. aasta lõpuks oleks vähemalt 7 sellist baaskomponenti saadaval, kasutamiseks kõigile – sh erasektoris ehk platvormidena kogu e-Eestile.“

Antud lahenduse väljatöötamiseks loodi ühtlasi MKM-i vedamisel uus koostöövorm ehk tehnoloogilise liivakasti raamistik ettevõtete ja riigisektori IT-arenduse alaseks koostööks. „Kogu innovatsioon digiriigis ei pea käima ainult hangete kaudu ja sõltuma riigi kui tellija tarkusest,“ ütles asekantsler. „Liivakasti raamistikuga avame võimaluse arenduskoostööks, mille raames ettevõte, ülikool või ka üksikarendaja saab luua seni loodud digiriiki täiendava või suisa uue lahenduse koos riigipoolse kliendiga ning riik saab vastu loodud lahenduse laiemalt tasuta kasutamiseks. Eesti kui arenenud digiriigi referentsi najal saab lahenduse looja seejärel minna seda edasi müüma laias maailmas,“ lisas Sikkut.

2019. aaasta kevadel RIA ja MKM-i vedamisel käivitatud digiriigi koodivaramu põhineb avatud tehnoloogiatel ja koodivaramus talletatav kood on kõigile avalik, kui turvakaalutlustel pole põhjust vastupidiseks. Koodivaramu eesmärk on hoogustada lahenduste taaskasutust riigis ja laiemalt, kaasata IT-spetsialistide kogukonda lahenduste edasiarendusse ning avada ettevõtetele ja teistele uksi riigiga avatud innovatsiooni vormis koostöö tegemiseks.

Koodivaramu on kättesaadav veebilehelt koodivaramu.eesti.ee, Texta lahendus siit.

Kui Sinu ettevõte soovib riigiga mõne kratijupi lahenduse vallas koostööd teha, siis võta ühendust digiriigiandmete ala juhi Ott Velsbergiga, ott.velsberg [at] mkm.ee.

Veel uudiseid samal teemal

Minister Kaimar Karu juhtimisel luuakse uus tulevikku vaatav investeeringute plaan, mis keskendub jätkusuutlikkusele, mõistlikkusele ja läbimõeldusele. Foto: Jürgen Randma/Riigikantselei
20.01.2020|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kaimar Karu: e-riik saab restardi

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu seab prioriteediks e-riigi jätkusuutlikkuse tagamise ning alustab konsultatsioonidega unarusse jäetud arenduste ja investeeringute selgeks tegemiseks.

Kohtumine Huaweiga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis
16.01.2020|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Minister Karu kutsus Hiina tehnoloogiafirma Huawei sideseadmete turvalisuse osas selgitusi andma

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu kohtus täna Huawei Nordics asejuhi Kenneth Fredrikseni ning teiste Huawei esindajatega, nõudmaks maailmas kõneainet tekitanud tehnoloogiahiiult selgitusi nende poolt toodetavate sideseadmete turvalisuse osas ning kuulamaks ära nende ettepanekud aasta lõpus konsultatsiooniringile saadetud sideteenuse osutamise ja sidevõrkude tehniliste nõuete määruse muutmise eelnõule.