Sa oled siin

Ekspordimahud kasvavad endiselt

11.09.2017

Värskete statistikaameti andmete kohaselt kasvas Eestis kaupade eksport juulis 6 protsenti võrreldes 2016. aasta juuliga. Kaupu eksporditi 0,9 miljardi euro väärtuses, millest 71 protsenti moodustasid Eesti päritolu kaubad.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo sõnul toetab Eesti väliskaubanduse mahtude kasvu üldine hea majandusseis ning meie partnerriikide nõudluse kasv. Siiski lisas minister, et heade tulemuste juures ei tasu loorberitele puhkama jääda vaid tuleb jätkata valitsuse poolt ekspordile suunatud meetmete elluviimist.

Juulikuu ekspordi kasvu toetas enim keemiatööstuse tooraine ja toodete eksport, mis kasvas võrreldes eelmise aastaga 39 protsenti. Lisaks näitasid head kasvu puidu ja puittoodete ning transpordivahendite eksport. Nii keemiatooted kui ka puit ja puittooted olid ka suurimad Eesti päritolu kaupade kasvu mõjutajad. Peamised sihtriigid olid Soome, Rootsi ja Läti, kuid eksport kasvas vaid Lätti. Soome ja Rootsi ekspordimahud kahanesid peamiselt tänu mineraalsete kütuste ning elektriseadmete väljaveo vähenemisele. Enim kasvas aga eksport Saksamaale, ulatudes 19 miljoni euroni, mis on 42 protsenti enam kui eelneval aastal.  Peamiseks kasvu allikaks olid elektriseadmed, sh mobiilsideseadmed.

Impordimahud suurenesid 2017. aasta juulis enam kui eksport, kasvades võrreldes eelneva aastaga 9 protsenti. Kõige enam imporditi kaupu Soomest ja Saksamaalt. Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, transpordivahendeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, kusjuures elektriseadmete impordimahud vähenesid võrreldes aastatagusega 10 protsenti. Suurima kasvuga olid metall ja metalltoodete ning transpordivahendite import.

Veel uudiseid samal teemal

14.02.2018|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Riik muutis tehnoloogialaenu tingimusi paindlikumaks

Eksportivad tööstusettevõtted saavad lisaks masinate ja seadmete soetamisele kasutada tehnoloogialaenu nüüd ka investeeringuteks mittemateriaalsesse varasse, näiteks tarkvara juurutamiseks või inimeste koolitamiseks.

14.02.2018|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Riik muutis tehnoloogialaenu tingimusi paindlikumaks

Eksportivad tööstusettevõtted saavad lisaks masinate ja seadmete soetamisele kasutada tehnoloogialaenu nüüd ka investeeringuteks mittemateriaalsesse varasse, näiteks tarkvara juurutamiseks või inimeste koolitamiseks.