Sa oled siin

EKI uuring: majanduse üldolukord oli juunis parem kui märtsis

07.07.2010

Eesti Konjunktuuriinstituudi analüütikute hinnangul oli Eesti majanduse üldolukord juunis võrreldes aasta esimese kvartaliga parem.

„Ka majanduses lubab ilmateade edaspidi Eesti jaoks rohkem päikest. Selleks on ka põhjust – puhastuskuur on läbi tehtud, eksport taastumas ning ka tarbijate kindlustunne on tagasi normaalsetel tasemetel,“ ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majanduspoliitika talituse juhataja Raul Allikivi.

Viimastel kuudel on hakanud kahanema tööpuudus ja tänu ekspordisektori aktiivsusele on hakanud järsult kasvama tööstustoodangu müük, millest on saamas kriisist väljumise peamisi mootoreid.

Samuti on majanduse arengut hoogustanud usaldusväärsuse üldine tõus riigi majanduspoliitika suhtes ja seda suuresti tänu eelseisvale ühinemisele eurotsooni ning OECD-ga.
 
Ehkki suurem osa (56%) EKI ekspertidest peab olukorda majanduses endiselt halvaks, on võrreldes aasta taguse ajaga märgata olulisi arenguid. Nii on suurem osa ettevõtjaid praeguseks kriisiolukorraga kohanenud ja leidnud uusi võimalusi oma tegevuse aktiveerimiseks. Praegust olukorda peavad aastatagusest paremaks tervelt 59% ekspertidest ning 12% peab hetkeseisu halvemaks.

Majandususaldusindeks, mis peegeldab nii tarbijate kindlustunnet kui ka tööstus-, ehitus-, kaubandus- ja teenindussektori juhtide konjunktuuri prognoosi, oli juunis 103,3 punkti, mis on 6,1 punkti rohkem kui märtsis.

Ka investeeringute olukorda peab EKI ekspertidegrupp aasta teises kvartalis natuke paremaks kui esimeses. Ehkki olukorda hindab halvaks 81% ekspertidest, sest investeerimisaktiivsus püsib madal ja uute töökohtade loomist pidurdab olemasolevate tootmisvõimaluste alarakendus ja pankade rangete tagatisnõuete poolt põhjustatud madal laenunõudlus. Samas püsib ettevõtjatel soov investeerida, mida tõestab jätkuvalt suur huvi riigi poolt pakutavate toetusmeetmete suhtes.
 


Eratarbimist peeti juunis märtsi olukorrast mõnevõrra paremaks, kuid üldiselt siiski ebarahuldavaks. Eratarbimise olukorra paranemist pärsib endiselt kõrge tööpuudus ning keskmise palga jätkuv langus. Tarbijate kindlustunde tõus (mida tingib eelkõige vähenenud töötuks jäämise hirm) pole veel kaasa toonud suuremat tarbimishuvi.

Eesti elanike meelestatus riigi majanduspoliitika suhtes on üldiselt positiivne ning riigi toimetulekut kriisiga hinnatakse heaks. Tuntakse, et olukord tööjõu turul pole enam nii kriitiline kui varem, enam ei koondata nii palju ja uusi töökohti on juurde tekkinud.

Ekspertide ootused tuleviku suhtes on endiselt positiivsed ning ka statistika näitab, et selle aasta jooksul on olukord kuust-kuusse mõõdukalt paranenud. Juunis uskus 56% analüütikutest, et poole aasta pärast on Eesti majanduse olukord võrreldes praegusega paremuse suunas liikunud. Ehkki 44% arvab, et olukord püsib samal tasemel, ei usu keegi olukorra halvenemisse.

Samuti on ekspertidel positiivsed ootused ekspordi arengu suhtes. Eesti peamised kaubanduspartnerid Soome, Rootsi, Saksamaa ja Venemaa on kindlalt seda meelt, et aasta teine pool saab nende majanduses soodsam olema kui esimene. Teises kvartalis oli Eesti kaupade ekspordi kasv võrreldes aastataguse perioodiga kasvanud tervelt 37%.

Eesti 2010.aasta senine areng on olnud kooskõlas EKI ekspertidegrupi 2009.aasta detsembris ja 2010.aasta märtsis avaldatud positiivsete prognoosidega.

Pressikonverentsil esitletud slaidid leiab SIIT.