Sa oled siin

EKI uuring: majanduse paranemisootused muutusid tugevamaks

03.07.2009

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) analüütikute seas läbiviidud küsitluses oli juunis Eesti majanduse seisund endiselt halb, kuid samas näitab majandus mitmeid kohanemise märke ja paranemisootused on muutunud oluliselt tugevamaks.

Majanduse kohanemist kinnitavad tarbijahinnaindeksi, jooksevkonto saldo ja laenujäägi olukorra paranemine. Senine kohanemisprotsess on analüütikute hinnangul kulgenud ootuste kohaselt ning annab lootust, et Eesti suudab majanduskriisist peagi välja tulla.

EKI vanemteadur Leev Kuum rääkis reedel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis toimunud pressikonverentsil, et olukord majanduses pole paranenud, kuid määramatust on vähem ja  optimism tuleviku osas on suurem. „Olukord pole paranenud, küll on suurenenud selgus ja prognoos on optimistlikum,“ sõnas Kuum.

Majandussurutise suurimaks negatiivseks tagajärjeks on tööpuuduse jätkuv süvenemine, millele valitsusepoolne vastu seismine on euronõuete tõttu piiratud. Uute töökohtade loomine äriettevõtete  poolt on EKI hinnangul väheaktiivne.
Eesti olukorra paranemisel saab määravaks maailmamajanduse areng teisel poolaastal. Viimaste hinnangute kohaselt on globaalsele majandusele kõige raskem periood  juba möödas.
Teises kvartalis Eesti majanduse üldine olukord halvenes veelgi ja EKI eksperdid hindasid eelmisel kuul olukorda kriitilise 1,3 punktiga. Samas ekspertide ootused olukorra kohta kuue kuu pärast oluliselt paranesid, mille tulemusena majanduskliima indeks tõusis 2,7 punktile.
Valitsuse tegevust majanduskriisist väljumisel peavad eksperdid enam-vähem rahuldavaks. Heaks pidas valitsuse tegevust  viimasel aastal 14 protsenti ekspertidest ja rahuldavaks 50 protsenti.  Positiivse poole pealt toodi esile panganduse usalduse tagamist ja eelarve tasakaalustamist. Negatiivse poole pealt märgiti ära aga tööturu paindlikkuse tagamine ja eurole üleminek.
Kõige pessimistlikumalt on eksperdid meelestatud investeeringute osas, kus olukorda peab halvaks 94 protsenti vastanutest. Eratarbimise osas on eksperdid mõnevõrra positiivsemalt meelestatud.
Ettevõttejuhtide hinnangute alusel koostatud konjunktuuribaromeetrid liikusid teises kvartalis mõõdukal tõusutrendil.  Kindlustunne paranes juunis märtsiga võrreldes enamikes ettevõtlussektorites.
Majandususaldusindeks on ajaloolisest keskmisest oluliselt  madalamal tasemel kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides, kuid viimastel kuudel on olukord enamikes riikides paranenud. Eesti majandususaldusindeks on EL-i keskmise lähedal, olles parem Lätist ja Leedust.
Juunikuu tööstusbaromeeter näitas, et töötleva tööstuse olukord oli juunis mõnevõrra parem kui märtsis. Samuti kasvas nende ettevõtete osakaal, kes teatasid toodangumahu kasvust viimase kolme kuu jooksul. Kõige olulisemaks toodangu kasvu pidurdavaks teguriks on endiselt vähene nõudlus, mida nimetas probleemiks 85 protsenti küsitletud ettevõtetest.  Tööstusettevõtete prognoosid lähimaks kolmeks kuuks on negatiivsed, kuid paremad kui märtsis.
Juuni tarbijabaromeeter näitas, et suure osa Eesti elanike majanduslik olukord on viimase aasta jooksul halvenenud, kuid ootused Eesti majanduse väljavaadete osas on paranenud.
EKI direktor Marje Josing ütles, et nende ettevõtete arv, kes plaanivad töötajate arvu kahandamist, on viimasel ajal vähenenud. Tööjõudu otsib juurde peamiselt IT-sektor.
Josing juhtis tähelepanu asjaolule, et ehkki eelmises kvartalis erinevad kindlustunde baromeetrid näitasid kerget tõusu, toimus juunis kuises võrdluses väike langus. Tarbijate kindlustunne Josingu sõnul järgnevatel kuudel tõenäoliselt väheneb.

Pressikonverentsi materjalid asuvad:
http://www.mkm.ee/lehekulge-ei-leitud/