Sa oled siin

Eesti võtab üle halduskoormust vähendava EL-i teenuste direktiivi

08.10.2009

Valitsus kinnitas neljapäeval Euroopa Liidu (EL) teenuste direktiivi rakendamise seaduse eelnõu, mis võimaldab Eesti ettevõtjatel EL-i liikmesriikides ja sealsetel ettevõtjatel Eestis lihtsamalt oma teenuseid osutada; samuti vähendab eelnõu riikide halduskoormust.
Eelnõu rakendamisel luuakse ettevõtjatele riigiga suhtlemiseks ühtne kontaktpunkt. See tähendab veebikeskkonna loomist, mille kaudu on ettevõtjatel võimalik riigiasutustele esitada tegevusloa või registreeringu taotlusi ja teisi dokumente ning saada teavet nõuete kohta, mis kehtivad erinevate teenuste osutamisele Eestis ja EL-is.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul lihtsustab teenuste direktiivi jõustumine uuest aastast teenuste osutamist nii Eestis kui ka teistes EL-i riikides ja vähendab bürokraatia. „Ettevõtlustegevuse lihtsustamine ja halduskoormuse vähendamine loob kindlasti eeldusi uute töökohtade loomiseks, mis on praeguses olukorras meie jaoks üks võtmeküsimus,“ lausus Parts.


Hetkel on EL-is olukord, kus ettevõtjal on suhteliselt keeruline teises liikmesriigis teenust osutada – üldjuhul tuleb seal läbida uue ettevõtte asutamisprotsess ja taotleda erinevaid tegevuslubasid, mis on kulukas ja koormav.
Teenuste direktiivi rakendamise seaduse jõustumisega on tulevikus võimalik teises liikmesriigis ajutiselt teenust osutada ka ilma seal ettevõtet loomata. Nendes valdkondades, kus teenuse osutamiseks on vajalik registreering, tegevusluba või litsents (näiteks ehitus, kaubandus, turism) ja ettevõte on sellise loa saanud liikmesriigis, kus ta on asutatud, ei ole üldjuhul teisel liikmesriigil õigust nõuda enda territooriumil tegutsemiseks täiendavaid lube. Seega reguleerib eelnõu lihtsustatult ka tegevuslubade vastastikust tunnustamist.
Näiteks kui Eestis asutatud ehitusettevõte soovib ehitada objekti Lätis, siis pöördub ta Läti pädeva asutuse poole, kes on vastutav tegevuslubade väljaandmise eest ehitusvaldkonnas või Läti ühtsesse kontaktpunkti. Läti kontrollib, kas Eesti tegevusluba ehitusvaldkonnas tegutsemiseks vastab oma nõuete poolest Lätis esitatavatele nõuetele. Kui jah, siis ei pea Lätis enam täiendavalt tegevusluba ehitamiseks taotlema ja võib teenuse osutamisega alustada.
Euroopa Komisjon on rõhutanud liikmesriikide vahelise halduskoostöö ja usalduse vajadust, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine. Usaldamatus teiste liikmesriikide õigusliku raamistiku ja järelevalve suhtes on kaasa toonud piiriülese tegevuse mitmekordse kontrolli olukorra. See on üheks peamiseks põhjuseks, miks teenuste siseturg ei ole senini hästi toiminud.
„Teenuste direktiivi vastuvõtmisega on liikmesriigid võtnud selge kohustuse tunnustada üksteise nõudeid teenuste osutamisele ja teha koostöös järelevalvet nõuete täitmise üle. Loodame, et direktiivi rakendava seaduse jõustumine saab olema reaalseks abiks Eesti ettevõtjatele, kes soovivad oma teenuseid osutada teistes EL-i liikmesriikides,“ ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturu asekantsler Merike Kompus.
Teenuste direktiivi laiemaks eesmärgiks on rakendada Euroopa Ühenduse asutamislepingu sätteid, mis käsitlevad teenuste vaba liikumist ühenduse siseturul. See tähendab ettevõtjatele ja tarbijatele Euroopa suurima majandusharu poolt pakutavate võimaluste kasutamist ka tegelikkuses. Direktiiv aitab realiseerida teenindussektori arvestatavat majanduskasvu ja uute töökohtade loomise potentsiaali.
Teenuste direktiivi rakendamise seaduse eelnõu peab kinnitama ka Riigikogu.