Sa oled siin

Eesti toetab kellakeeramise lõpetamist

09.08.2018

Valitsus toetab kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides iga-aastase suve- ja talveajale ülemineku lõpetamist. Kellakeeramise lõpetamise korral toetatakse ühtlustatud, kuid vöönditel põhinevat lähenemist.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul on varasemalt kellakeeramist toetanud argumentide asjakohasus aja jooksul ja tehnoloogia arenedes muutunud.

„Olulisemateks kellakeeramise põhjendusteks on varem olnud energia kokkuhoid ja liiklusohutus, kuid tänapäevased energiatõhusad lahendused on vähendanud kellakeeramisega saavutatavat energiasäästu ning rahvusvahelistes uuringutes puuduvad üheselt kindlad tõendid kellakeeramise ja liiklusõnnetuste arvu vahelisest seosest,“ selgitas Simson.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile sisendi andnud ministeeriumite ja huvirühmade tagasiside kellakeeramise lõpetamiseks oli pigem toetav või neutraalne.

Kellakeeramise võimalikku negatiivset mõju tervisele on näidanud uuringud, mille kohaselt mõjutab kellakeeramine inimeste biorütmi, tuues endaga kaasa une- ja keskendumisprobleeme. Kella ei soovita keerata ka haridusvaldkonna spetsialistid, kelle sõnul võib see avaldada mõju õpilaste õpiedukusele.
Eesti valitsus jagab Euroopa Komisjoni arvamust, et Euroopa Liidus on oluline säilitada ühtne ajarežiim ka siis, kui loobutakse kellakeeramisest.

„Praeguseks on osad liikmesriigid avaldanud soovi minna püsivalt üle talveajale ning teised eelistavad suveaega. Selge on see, et lõpliku valiku peavad liikmesriigid tegema üheskoos. Vajame ühtset ajarežiimi, et tagada siseturu tõhus toimimine ja sujuv transpordikorraldus,“ ütles Simson.

Seda kas eelistada üleminekut talve- või suveajale ministri sõnul praegu otsustada ei saa. „Mõlemal lähenemisel on head ja halvad küljed, kuid riikliku seisukoha tarbeks pole praegu piisavalt uuringuid ja andmeid, mis lubaksid üht või teist aega eelistada,“ lisas Simson.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile andsid seisukoha kujundamiseks oma sisendi Sotsiaalministeerium, Maaeluministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Lennuamet, Maanteeamet, Elering ja Kaubandus-Tööstuskoda.

Euroopa Liidus lõpetatakse suveajale üleminek, kui enamik liikmesriikidest annab selleks oma toetuse ning juhul, kui leitakse üksmeel, et muutus toimub kogu Euroopa Liidus.

Lisaks liikmesriikide valitsuste seisukohtadele kogub Euroopa Komisjon kuni 16. augustini ka kodanike arvamust kellakeeramise teemal. Selleks saab täita küsimustiku, mis on komisjoni kodulehel üleval kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes. Ankeet on kättesaadav siit.

Taust
 

Eestis mindi esmakordselt suveajale 1917. aastal. Suveajale mindi üle ka mõlema Saksa okupatsiooni ajal, pärast Teist maailmasõda mindi üle Moskva ajale ning talveajale üleminek mõneks ajaks lõpetati. Vööndiaeg tuli Eestis taas kasutusele 1981. aastal. Alates 2002. aastast on Eesti läinud üle suveajale märtsi viimasel pühapäeval ja tagasi talveajale oktoobri viimasel pühapäeval.

Idee lõpetada Euroopa Liidu liikmesriikides suve- ja talveajale üleminek sai alguse 2017. aasta juunis Soome kodanikualgatusest, kui Soome parlamendile saadeti pea 70 000 Soome kodaniku allkirjaga pöördumine suveaja kaotamiseks. Pöördumise põhjuseks oli negatiivne mõju inimeste tervisele suveajale üleminekul.

Veel uudiseid samal teemal

13.08.2018|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

EAS-i nõukogu liikmeks sai Kaido Höövelson

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo kinnitas EAS-i uueks nõukogu liikmeks Kaido Höövelsoni.

ELMO. Foto: www.elmo.ee
28.06.2018|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

MKM paneb ELMO kiirlaadimisvõrgustiku enampakkumisele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) paneb avalikule enampakkumisele Eesti Elektromobiilsuse Programmi (ELMO) kiirlaadimistaristu. Taristus on 168 laadimisseadet ja sellega koos müüakse ELMO veebidomeen ning kaubamärgi kasutamisõigus.