Sa oled siin

Eesti muuseumid liiguvad krattide kasutuselevõtu suunas

30.10.2019
Foto: Loodusmuuseum
Foto: Loodusmuuseum

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Muinsuskaitseameti koostöös toimus esimene muuseumihäkaton, mille eesmärk oli panna tehisintellekt ehk kratt muuseumide näituste ja publikuprogrammide heaks tööle. Häkatoni võitis Eesti Loodusmuuseum ideega arendada muuseumi haridusprogramme personaalsemaks, lähtudes õpilase oskustest ja huvidest.

Muinsuskaitseameti peadirektori Siim Raie sõnul on Eesti muuseumite kõrge tase teada kogu maailmas, kuid arenguhüppeks on veel ruumi. „Muuseumidel on palju andmeid ja kvaliteetset sisu, mida saaks digitehnoloogiate ja -lahenduste abil veelgi paremini külastaja ja kasutajani tuua. Muuseumidelt ootasimegi just külastajatele suunatud digilahenduste ideid, mis tugineksid tehisintellektil,“ ütles Raie. Eesti Loodusmuuseumi esitatud häkatoni võidulahendus keskendus muuseumi haridusprogrammide õpilastekesksemaks muutmisele. „Muuseumihariduse arendamine on väga aktuaalne ning väärib kindlasti rohkem tähelepanu,“ kinnitas Raie.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi IKT asekantsler Siim Sikkuti sõnul on muuseumikrattide häkaton igati tervitatav. „Meie eesmärk on anda tõuget krattide kasutuselevõtuks võimalikult laialdaselt ja kogu avaliku sektori ulatuses,“ ütles Sikkut. „Eesti inimesed on väga avatud uutele tehnoloogiatele ja on valmis neid kasutama ning miks mitte alustada muuseumidest. Noortele suunatud haridusprogrammide sidumine krattidega annab võimaluse kasvatada ühiskonna teadlikkust kratitehnoloogiate võimalustest juba varajasest east,“ lisas Sikkut.

Muuseumihäkaton on osa Eesti tehisintellekti tegevuskavast, mille eesmärk on 2020. aastaks kasutada kratti vähemalt 50 avaliku sektori projektis.

Muuseumihäkatonil osales 5 muuseumit eriilmeliste ideedega, mis olid seotud muuseumihariduse, pildituvastuse, näituse kureerimise, külastaja identiteedi ja maskidega ning külastaja teekonna arendamisega näituse külastamisel. Muinsuskaitseameti muuseumivaldkonna juhi Mirjam Rääbise sõnul on kõigil esitatud ideedel potentsiaali edasiarendamiseks ning häkaton näitas, et krattide kasutusvõimalusi juba ainuüksi muuseumides võib olla väga erinevaid. „Muuseumidel nagu ka teistel mäluasutusel on võimalus võtta krattide arendamisel liidriroll, sest käimas on ka kultuuripärandi digiteerimise üleriigiline projekt, mille käigus digiteeritakse väga suur hulk meie kultuuripärandit ehk andmeid, mida krattide arendamisel saaks edukalt ära kasutada.”

Ürituse korraldasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Muinsuskaitseamet Euroopa Liidu struktuuritoetuse toetusskeemist "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine", mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond ja viib ellu Riigi Infosüsteemi Amet. Üritust aitas korraldada Publicon OÜ.

Lisainfo:
 

Mirjam Rääbis
Muinsuskaitseameti muuseumivaldkonna juht
Mirjam.raabis [at] muinsuskaitseamet.ee
5090096

Veel uudiseid samal teemal

Foto: Atko Januson/Toolbox Estonia
15.11.2019|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

MKM ootab ettevõtjate tagasisidet sidevõrkude määruse muudatusele

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu saatis kooskõlastusringile ja avalikule konsultatsioonile sideteenuse osutamise ja sidevõrkude tehniliste nõuete määruse muutmise eelnõu, mille kohaselt peavad sideettevõtjad edaspidi kooskõlastama sidevõrkudes kasutatava tehnoloogia Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Esimene koodivaramusse lisandunud krattide baaskomponent on Texta OÜ loodud tekstianalüütika töövahend.
18.10.2019|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Esimene ja uutlaadi era- ja riigisektori koostööst sündinud kratijupp jõudis koodivaramusse

Eesti digiriigi koodivaramusse lisandus esimene tehisintellektil põhineva rakenduse ehk krati baaskomponent, mida saavad tekstianalüüsiks tasuta taaskasutada ja vastavalt oma vajadustele edasi arendada kõik avaliku ja ka erasektori huvilised.