Sa oled siin

E-residentsuse uus tegevuskava aitab luua suuremat lisaväärtust kohalikele ettevõtjatele ja Eesti riigile

08.08.2019
Foto: E-Residency/Toolbox Estonia
Foto: E-Residency/Toolbox Estonia

Valitsus kiitis täna kabinetinõupidamisel heaks E-residentsus 2.0 tegevuskava, millega soovitakse e-residentsuse programm muuta turvalisemaks, Eesti ettevõtjatele tulusamaks ja e-residentide kogukonnale mugavamaks.

Peaminister Jüri Ratase sõnul on e-residentsuse programmi käesoleva aasta tulemused tõestanud, et programm on jätkusuutlik ja kaasanud edukalt ettevõtjaid kogu maailmast. „Kuigi oleme tänulikud kasvava e-residentide kogukonna usalduse eest, on meil veel palju teha, et muuta programm nende jaoks veelgi mugavamaks ja kasulikumaks,“ ütles Ratas. „E-residentsus 2.0 programmi uued ja ambitsioonikad eesmärgid aitavad meil vastata e-residentide suurenevatele ootustele ning samal ajal luua ka suuremat lisaväärtust kohalikele ettevõtjatele ja Eesti riigile,“ lisas peaminister.

E-residentsus 2.0 tegevuskava üheks olulisemaks tegevussuunaks on turvalisema süsteemi loomine, et maandada e-teenuste kasutamisega seotud riske. Samuti võetakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisel kasutusele riskipõhine eel- ja järelkontroll.

Tegevuskava teine peamine suund on toetada e-residendi poolt loodud keskmise Eesti ettevõtte väärtuse kasvu. Alates e-residentsuse programmi käivitamisest on tänaseks 58 000 e-residenti loonud Eestisse 7200 ettevõtet, milles töötab umbes 1300 inimest. Eelmisel aastal oli e-residentide ettevõtete maksutulu 8,73 miljonit eurot, kuid alates käivitamisest on e-residentsuse programm toonud Eestile otsest majanduslikku tulu 25 miljonit eurot. „Uue tegevuskava abil tuleb tööd teha selle nimel, et programmiga kaasnevatest hüvedest saaksid ühel või teisel moel kasu võimalikult paljud Eesti inimesed,“ lisas väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo.

Mugavama kasutuskeskkonna loomiseks on kavas arendada välja e-residentidele suunatud veebiplatvorm, mis koondaks endas mugavat ligipääsu erinevatele riiklikele ja erasektori poolt pakutavatele teenustele. Lisaks analüüsitakse alternatiive tänasele kiipkaardi-põhisele autentimisele ja digitaalallkirjastamisele.

E-residentsuse programmi juhi Ott Vatteri sõnul on tänaseks juba esimesed sammud uuest tegevuskavast tehtud. „Äriseadustiku muudatuste kohaselt on nüüd e-residentidest ettevõtjatel võimalik teha ettevõtte osakapitali sissemakse ja omada pangakontot ükskõik millises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis. Lisaks oleme juba laiendanud e-residentide võimalusi oma digi-ID kättesaamiseks. Sellel aastal lisandusid täiendavad väljastuspunktid Tokyosse Jaapanis ja San Franciscosse USA-s, edaspidi on plaanis neid avada ka mujal,“ lõpetas Vatter.

Taustaks:

E-residentsuse edasiarendamiseks kujundati 2018. aasta jooksul erinevate ekspertide koostöös rida ettepanekuid, mis avaldati E-residentsus 2.0 valge raamatu kujul. Nende ettepanekute põhjal on eri riigiasutuste ja erasektori koostöös välja töötatud tegevuskava nende ettepanekute elluviimiseks.

Veel uudiseid samal teemal

Foto: Rasmus Jurkatam/Toolbox Estonia
13.07.2020|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Veebipõhised vahendusteenused peavad ärikasutajatele tagama selgemad kasutustingimused

Alates 12. juulist on Eestis otsekohalduv Euroopa Liidu määrus, mis aitab vahendusteenuste ärikasutajatele tagada läbipaistvamad ja õiglasemad kasutustingimused.

09.07.2020|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Avalikud e-teenused saavad 26 miljonit eurot lisaraha

Valitsus toetas täna väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siemi ettepanekuid avalike e-teenuste arenduse rahastamiseks summas 26,4 miljonit eurot. Tegemist on EL tõukefondide 2020. aastaga lõppeva rahastusperioodi viimase suurema rahastusvooruga.