Sa oled siin

Autokaubaveo komisjon tegi otsuseid raskete autoveoalaste õigusrikkumistega vedajatele

21.03.2019

19. aprillil toimunud autokaubaveo komisjon võttis kokku möödunud aasta olukorra ning tegi ettepanekud haldusmeetmete rakendamiseks 23 vedajale, kelle autovedude kontrollimisel on tuvastatud raskeid õigusrikkumisi või teekasutustasu nõuete rikkumisi.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium alustas haldusmenetluse 23 vedajale, et selgitada välja, milliseid õigusaktidest tulenevaid meetmeid rikkujatele rakendada. Menetlustega oli vedajatel võimalus esitada MKM-ile kirjalik selgitus õigusrikkumiste ja vedaja poolt tarvitusele võetud abinõudele, et edaspidi rikkumisi vältida.

Vedajate esitatud selgitusi arvesse võttes tegi autokaubaveo komisjon järgmised otsused:

  1. Ühe vedaja osas, kelle vedudel alates 1. juunist 2019 on tuvastatud korduvaid raskeid autoveoalaseid õigusrikkumisi ja kelle suhtes autokaubaveo komisjoni ettepanekuid arvesse võttes on MKM eelnevatel aastatel rakendanud korduvaid haldusmeetmeid seaduskuulekuse tagamiseks, otsustas komisjon teha ettepaneku MKM-ile tunnistada kehtetuks vedaja kasutuses oleva kahe mootorsõiduki kohta antud tegevusloa kinnitatud ärakirjad. See otsus tähendab, et korduvate raskete autoveoalaste õigusrikkumiste tõttu ei ole vedajal õigus ühe aasta jooksul mainitud kahte mootorsõidukit tasuliste veosevedude korraldamiseks kasutada. Samuti keelab seadus aasta jooksul vedajale uute sõidukite kohta tasuliseks veoseveoks tegevusloa kinnitatud ärakirjade andmise;
  2. Ühe vedaja osas, kelle vedudel on tuvastatud korduvaid raskeid autoveoalaseid rikkumisi ja teekasutustasu nõuete rikkumisi, otsustas komisjon teha ettepaneku MKM-ile peatada kolme mootorsõiduki kohta antud tegevusloa kinnitatud ärakirja kehtivus kaheks kuuks ning ühe sõiduki kohta üheks kuuks;
  3. Seitsme vedaja osas, kelle vedudel on tuvastatud korduvaid raskeid autoveoalaseid rikkumisi või korduvaid teekasutustasu nõuete rikkumisi, otsustas komisjon teha ettepaneku MKM-ile peatada selle vedaja kasutuses oleva ühe mootorsõiduki kohta antud tegevusloa kinnitatud ärakirja kehtivus olenevalt rikkumiste arvust kas üheks, kaheks või kolmeks kuuks;
  4. Ühe vedaja osas, kelle vedudel on tuvastatud korduvaid teekasutustasu nõuete rikkumisi, otsustas komisjon teha ettepaneku MKM-ile vedajale ettekirjutuse tegemiseks;
  5. Kahe vedaja osas, kelle autovedudel oli tuvastatud autojuhi sõidu- ja puhkeaja nõuete raskeid rikkumisi, otsustas komisjon teha ettepaneku Tööinspektsioonile kontrollida ettevõttes põhjalikumalt autojuhtide töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuetest kinnipidamist;
  6. Ühe vedaja raskete õigusrikkumiste osas otsustas komisjon teha ettepaneku ERAA-le kui autoveo tegevusloa andjale kontrollida vedaja vastavust vedaja tegevusalal tegutsemiseks kehtestatud nõuetele.

Ülejäänud kümne vedaja suhtes otsustas komisjon mitte teha ettepanekuid haldusmeetmeid rakendada ja ühtlasi haldusmenetlus lõpetada.

Samuti tegi komisjon kokkuvõtte 2018. aastal autovedudel avastatud kõige raskematest rikkumistest ning tõdes, et võrreldes 2017. aastaga on raskete rikkumiste (defineeritud määruse 1071/2009 IV lisas) üldarv kasvanud. Kui 2017. aastal tuvastati Eesti politsei poolt teedel kokku 414 rasket autoveoalast rikkumist, siis 2018. aastal oli see arv 570.

Ühtlasi on kasvanud nii Eesti kui ka välisriikide veoettevõtjate kontrollimisel Eesti teedel tuvastatud raskete rikkumiste arv. 2017. aastal tuvastati Eesti vedajatel nii Eesti kui välisriikide teedel 402 rasket rikkumist, siis 2018. aastal oli see arv 494. Välisriikide vedajate kontrollimisel Eestis tuvastatud raskete rikkumiste arv kasvas 51-lt rikkumiselt 2017. aastal 119-le rikkumisele 2018. aastal.

Tuvastatud raskematest rikkumistest esines kõige enam autojuhi poolt sõidumeeriku tööd häirida võimaldava seadme kasutamist, sõidumeerikus teise isiku juhikaardi kasutamist ja mootorsõiduki või autorongi lubatud täismassi rohkem kui 20 protsendilisi ületamisi. Eelnevate aastatega võrreldes esines rohkem ka tehnoülevaatuseta ja ohtlike rikete või puudustega sõidukite kasutamist.

Autokaubaveo komisjon on moodustatud majandus- ja taristuministri käskkirjaga ning komisjoni töö eesmärk on vaadata läbi ja kontrollida autovedude korraldust reguleerivate õigusaktide ja rahvusvaheliste kokkulepete autoveoalaste rikkumiste juhtumid ning teha raskete autoveoalaste rikkumiste ja korduvate teekasutustasu nõuete rikkumiste ilmnemisel pädevatele asutustele ettepanekuid rikkuja suhtes asjakohaste haldusmeetmete rakendamiseks, et tagada autovedudel aus konkurents, liiklusohutuse tõhustamine ja õigusaktide järgimine. Komisjoni kuuluvad MKM-i, Tööinspektsiooni, Politsei- ja Piirivalveameti, Maanteeameti, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni ja Autoettevõtete Liidu esindajad.

Veel uudiseid samal teemal

Rail Baltic
17.06.2019|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Analüüs: Rail Balticu kaubavedudel on potentsiaali Aadria-suunalisel koridoril

Majandusteadlase Erik Terki eestvedamisel valmis analüüs, kus hinnati raudteevedude pikaajalist konkurentsivõimet teiste transpordiliikidega ja Rail Balticu ühendumise perspektiive teiste, meist geograafiliselt kaugemal asuvate transpordikanalitega.

Taavi Aas
14.06.2019|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Konkurentsivõimelise logistika- ja transiidisektori võtmeks on suhtlus

Täna toimunud transiidikomisjonis tutvus majandus- ja taristuminister Taavi Aas logistika- ja transiidisektori ettevõtjatega ning sai ülevaate sektori hetkeseisust ja arenguvõimalustest.