Sa oled siin

2017. aasta oli kaubavahetuses läbi aja kõrgeima käibega

09.02.2018

2017. aastal elavnes maailma väliskaubandus ning majandusareng kiirenes. Nii ekspordinõudlus välisturgudel kui ka sisenõudlus tugevnesid. Tänu globaalsele majandusaktiivsuse kasvule suurenes ka Eesti kaubavahetuse käive 2017. aastal 8 protsenti. Kaupade eksport suurenes võrreldes eelmise aastaga samuti 8 protsenti ulatudes 11,9 miljardi euroni. Impordi väärtus tõusis 14,7 miljardi euroni, kasvades aastaga 9 protsenti.

Kaupade eksport EL-i väliste riikidega kasvas märkimisväärses mahus, suurenedes 18 protsenti võrreldes 2016. aastaga. Suurimat mõju sellele avaldasid ekspordi kasv USA, Hiina, Venemaa ja Šveitsiga. Ekspordikäive euroala riikidega kasvas aastaga 4 protsenti, millele avaldasid enim mõju ekspordi kasv Saksamaa ja Hollandiga. Eksport langes enim Rootsi, kuhu veeti vähem elektriseadmeid. Toodangu väljavedu Eestist on mõjutanud elektroonikatööstuse ettevõtete väärtusahelate ümberkorraldamine, mille eesmärk on optimeerida kulusid ja tõsta ahela kasumlikkust.

Eelmisel aastal suurenes enamike kaubagruppide eksport. Kõige enam kasvas mineraalsete toodete, metalli ja metalltoodete ning keemiatoodete väljavedu. Üks kaubavahetuse kasvu toetav asjaolu oli toormehindade tõus, mis suurendas mineraalsete toodete eksporti 2017. aastal 36 protsenti võrreldes 2016. aastaga ning keemiatoodete eksporti 20 protsenti. Suurima mahuga kaubagrupid on endiselt puit ja puittooted, mineraalsed tooted ning elektriseadmed. Viimaste eksport on küll viimastel aastatel langenud.

Ekspordinõudluse kasv suurendas oluliselt ka impordi kasvu, sest Eesti riigi väiksuse tõttu tuuakse suur osa toorainet ja materjale sisse. Eelmisel aastal suurenes enamike kaubagruppide import, teistest enam panustasid kasvu transpordivahendid, mineraalsed tooted ning metall ja metalltooted. Kaupade sissevedu kasvas üsna võrdselt nii EL riikidest kui EL välistest riikidest.

2018. aastal võib prognooside kohaselt oodata kaubavahetuse kasvu jätkumist. Kuigi üleilmne hea majanduslik olukord on Eesti väliskaubandusele soodne, on meil võimalik kasvu läbi ekspordile suunatud meetmete veelgi suurendada.

Veel uudiseid samal teemal

16.01.2019|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Tammist õnnitles Jaapanit EXPO 2025 korraldamise puhul

Teisipäeval kohtus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist Jaapani suursaadiku pr Yoko Yanagisawaga, kes edastas Jaapani IT-ministri Takuya Hirai tänu mullu oktoobris toimunud eduka visiidi eest Tallinna Digisummitil.

Suursaadik sõnas ka, et Jaapani Rahvusvahelise Koostöö Pank panustab 40 miljoni euroga loodavasse Põhjamaade ja Balti riikide edukamatesse IT-ettevõtetesse investeerivasse riskikapitali fondi, mille kogumahuks on ligi 100 miljonit eurot. Fondi teisteks investoriteks on OMRON, Panasonic ja Honda Motor ning fondi haldab AS BaltCap.

14.01.2019|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Tammist: Eesti majandusolukord on hea, kuid hoiame tähelepanu tulevikul

Kui eelmisel aastal oodati 3,6%-list majanduskasvu, siis selleks aastaks prognoositud kasv on 0,3 protsendipunkti võrra väiksem. Majanduskasvu toetab jätkuv tööhõive, palga kasv ning kodumajapidamiste jõukuse suurenemine. Kolme suurema majandusprobleemina tuuakse taas välja oskustööjõu puudus, vähene innovatsioon ja ebapiisav konkurentsivõime.