Euroopa Liidu struktuurivahendid

Euroopa Liidu regionaalpoliitika ehk ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on ühtlustada liikmesriikide arengut ning tõsta Euroopa Liidu kui tervikliku majanduspiirkonna konkurentsivõimet terves maailmas.
 

Struktuurivahendeid ehk euroraha saab Eesti Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kaudu. 

2014. aastal algas Euroopa Liidu uus seitse aastat kestev eelarveperiood. Ühtekuuluvuspoliitika fondidest suunatakse järgnevail aastail Eestisse kokku 3,5 miljardit eurot, millest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala rakendab 1,3 miljardit eurot. Samal ajal üle-eelmisel aastal lõppenud perioodi rakendamine kestab kuni 2015. aasta lõpuni.

     

    Struktuurivahendid 2007-2013
     

    Perioodil 2007–2013 on Eestil erinevate valdkondade arendamiseks kolm rakenduskava, mille elluviimise eest vastutavad järgmised ministeeriumid:
     

    • Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava
      Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
    • Elukeskkonna arendamise rakenduskava
      Keskkonnaministeerium
    • Inimressursi arendamise rakenduskava
      Haridus- ja Teadusministeerium

     

    Kuigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium juhib Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava (MARK) elluviimist, panustab ministeerium kõiki kolme rakenduskavasse.

    Struktuurivahendite rakendamist koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi välisvahendite osakond, mis teostab samuti järelevalvet meetmete rakendajate üle.

    Seitse aastat kestva eelarveperioodi jooksul suunatakse Euroopa Liidu struktuurivahenditest Eestisse ligi 3,4 miljardit eurot, millest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala rakendab 1,24 miljardit eurot.

    Perioodi rakendamine kestab kuni 2015. aasta lõpuni.

     

    Rakenduskavad 2007–2013

     

    Perioodi kolm rakenduskava jagunevad prioriteetseteks suundadeks, mis omakorda jagunevad meetmeteks ja programmideks.
     

    Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava
    prioriteetsed suunad:

    • Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime
    • Strateegilise tähtsusega ja regionaalse tähtsusega transpordiinvesteeringud
    • Infoühiskonna edendamine

    Inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetsed suunad:

    • Teadmised ja oskused uuendusmeelseks ettevõtluseks
     

    Seirearuandlus

     

    Igal aastal koostatakse iga rakenduskava elluviimise kohta seirearuanne. 
     

    See annab ülevaate meetmete elluviimisest ja finantsprogressist ehk kohustuste võtmisest ja väljamaksetest, rakenduskavas seatud sihtide saavutamisest, tulemuste analüüsist ja teavitustegevustest.

     

    Toetuste taotlemine

     

    Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil toetuste saamiseks saab pöörduda järgmiste asutuste poole:

    • Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
      Toetused ettevõtete innovatsioonisuutlikkuse suurendamiseks ja rahvusvahelistumiseks, Eesti turismisektori konkurentsivõime ja jätkusuutliku arengu kindlustamiseks
      EAS »
    • Riigi Infosüsteemi Amet (RIA)
      Toetused infoühiskonna edendamiseks
      RIA »
    • SA KredEx
      Finantsinstrumendid ettevõtetele ja korterelamute renoveerimiseks
      KredEx »
    • Tehnilise Järelevalve Amet
      Toetused transpordi infrastruktuuri arendamiseks
      Ameti lehekülg »
    • Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)
      Toetused keskkonnasäästlikule transpordile
      KIK »

    Vahendite jagamine
     

    Ministeerium sõlmib halduslepingud eraõiguslikest juriidilistest
    isikutest rakendusüksustega (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, KredEx, Keskkonnainvesteeringute Keskus),
    millega antakse üle volitus struktuurivahendite kasutamiseks kindla ajavahemiku jooksul ning perioodi rahastamise ulatus.

    Ministeerium sõlmib eraldise saajaga riigieelarvelise eraldise lepingu
    (nn. raha leping). 

    Lepingu järgi eraldatakse rahad halduskuludeks, struktuuritoetusteks, toetuste kaasfinantseeringuks ja programmide omafinantseeringuks ning riigieelarvelisteks vahenditeks. 

     

     

    Struktuurivahendid 2014-2020

     

    2014. aastal algas Euroopa Liidu uus, seitse aastat kestev eelarveperiood, mida rakendatakse kokku kümme aastat – 2023. aasta lõpuni.

    Struktuurivahenditest suunatakse sel perioodil Eestisse kokku 3,5 miljardit eurot, millest Majandus- ja Kommu-nikatsiooniministeeriumi valitsemisala rakendab 1,3 miljardit eurot.

    Ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite kasutamise ühe eeldusena on Eesti nagu ka kõik teised fondide vahendeid kasutavad liikmesriigid koostanud partnerlusleppe ja selle alusel fondide rakenduskava, mille eelnõu esitati Euroopa Komisjonile 2014. aasta alguses.

    Strateegiadokumentide menetlemiseks ja heakskiitmiseks on komisjonil aega pool aastat, misjärel on uus rahastamisperiood avatud ning Euroopa Liidu kaasfinantseeritavad projektid võivad alata.

     

    Investeeringute jaotus valdkonniti

     

    Transport

    447

    mln eur
    • Teede seisukorra parandamine ja liiklusohutuse suurendamine
    • Reisirongiliikluse atraktiivsuse tõstmine
    • Transpordiliikide parem ühendatus

    Majandusareng

    444

    mln eur
    • Põhirõhk on innovatsioonil ja uutel ärimudelitel
    • Nutikas spetsialiseerumine info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale, tervisetehnoloogiatele ja –teenustele ning ressursside efektiivsemale kasutamisele
    • Eestis start-up ettevõtluse keskuse loomine
    • Turismi edendamiseks Eesti kui reisisihtkoha tutvustamise jätkamine välisriikides

    Energeetika

    232

    mln eur
    • Korterelamute renoveerimise jätkamine
    • Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis
    • Energiasäästu ja taastuvenergia osakaalu suurendamine

    Infoühiskond

    182

    mln eur
    • Eesti IT-maailma sidumine muu Euroopaga (Digital Single Market)
    • Investeeringute täpne sihtimine, sotsiaal-majanduslik ja rahaline kasu iga investeeringuga
    • Lisaks uute e-lahenduste loomisele vanade e–lahenduste väljavahetamine
    • Ülikiire internetivõrgustiku ehitamise jätkamine
    • Ühtsed kvaliteedinõuded kõigile avalikele teenustele