Välisvahendid

Eesti kasutab oluliste arengute, reformide ja investeeringute elluviimiseks lisaks oma riigi tuludele ka erinevatest allikatest pärit välisvahendeid.
 

Näiteks kasutab Eesti Euroopa Liidu struktuurivahendeid, Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna ning Šveitsi finantsmehhanisme, CO2 kvoodi müügist saadavaid vahendeid ja muid rahastusmehhanisme. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eesmärk on kasutada välisvahendeid võimalikult efektiivselt, et Eesti majandus saaks sellest maksimaalse kasu.  

Euroopa Liidu struktuurivahendid
 

Euroopa Liidu regionaalpoliitika ehk ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on ühtlustada liikmesriikide arengut ning tõsta Euroopa Liidu konkurentsivõimet terves maailmas. Selleks kasutatakse struktuurivahendeid ehk euroraha kolme fondi kaudu: Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond ja Ühtekuuluvusfond.

Välisvahendid

Valdkonnad

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse kuuluvad järgmised välisvahendite valdkonnad: 

EL struktuurivahendid

ELi regionaalpoliitika eesmärk on ühtlustada liikmesriikide arengut ja tõsta majanduspiirkonna konkurentsivõimet kogu maailmas, selleks kasutatakse struktuurivahendeid ehk euroraha. 2014. aastal algas ELis uus, seitse aastat kestev eelarveperiood. Selle aja jooksul suunatakse ELi struktuurivahenditest Eestisse kokku 3,5 miljardit eurot, millest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala rakendab 1,3 miljardit eurot.
Vaata lisa EL struuktuurvahendite lehelt »

EL territoriaalne koostöö

Euroopa territoriaalse koostöö programmidest toetatakse piiriüleseid koostööprojekte, mis edendavad majanduse ja sotsiaalse elu lõimumist ning tasakaalustatud ja jätkusuutlikku arengut ELis. Eestis koordineerib koostööprogramme Siseministeerium. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium osaleb eksperthindajana programmide ettevalmistamisel, seirekomiteedes ning projektide valikukomisjonides.
Vaata lisa EL territoriaalse koostöö lehelt »

Eesti-Šveitsi koostööprogramm

Eesti-Šveitsi koostööprogrammist rahastatakse Eestis kaheksat suurprojekti, lisaks eraldatakse raha vabaühendustele ja teadusstipendiumiteks. Šveitsi Konföderatsioon toetas 2007–2012 Eesti sotsiaalmajanduslikku arengut umbes 370 miljoni Eesti krooniga (23,6 miljoni euroga). Ministeeriumi valitsemisalas viiakse Šveitsi vahenditest ellu avalike hoonete energiasäästuprojekt (5,4 miljonit eurot).
Vaata lisa koostööprogrammi lehelt»

 

Norra ja EMP finantsmehhanismid

Eesti saab abi ka Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismist, mille eesmärk on aidata kaasa sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste vähendamisele laienenud EMPs ning tugevdada Eesti ja Norra vahelist koostööd. Norra vahenditest viib ministeerium läbi EASi programmi “Keskkonnasõbraliku innovatsiooni arendamine informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia abil” (6,2 miljonit eurot).
Vaata lisa finantsmehhanismide lehelt » 

Rohelised investeerimisskeemid

Roheline investeerimisskeem tähendab, et Kyoto protokolli artikli 17 alusel riigis lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadav tulu suunatakse keskkonnasäästlikesse projektidesse või programmidesse. Eestis koordineerib ja vastutab CO2 kvoodimüügi lepingute rakendamise eest Keskkonnaministeerium. Majandus- ja kommunikatsiooniminister vastutab lepingute elluviimise eest.
Vaata lisa investeerimisskeemide lehelt »

 

Riigiabi
 

Euroopa Liidu toimimise lepingu järgi ei sobi ühisturuga kokku liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik millisel kujul antav abi, mis võib teatud ettevõtjaid soodustades kahjustada vaba konkurentsi.
 

Sellegipoolest ei ole riigiabi andmise keeld absoluutne ja eksisteerivad teatud erandid. Kui kavandataval riigiabil on soodne mõju Euroopa Liidu majandusele üldiselt ja see ei moonuta ühendusesisest konkurentsi ning kaubavahetust sellises ulatuses, mis oleks ühishuvi eesmärkidega vastuolus, on selline riigiabi lubatud või ei loetagi seda üldse riigiabiks (nt vähese tähtsusega abi). 

Riigiabil on neli tunnust: 

  • Abi antakse riigi, linna või valla vahenditest
  • Abimeede on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks
  • Abimeede annab eelise abi saajale
  • Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel

Kui abi vastab kõigile neljale tingimusele, on tegemist riigiabiga.

Riigiabi järelevalvega tegeleb Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peavad kõigist oma riigiabi andmise kavadest komisjonile ette teatama.

Seejuures tuleb kindlasti tähele panna, et riigiabi reeglid hõlmavad üksnes meetmeid, mis sisaldavad riigi vahendeid (sh riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ja riigi sihtasutuste poolt antud toetusi).

Abi andjaks ei pea olema riik ise, vaid ülesande täitmine võib olla pandud ka riigi poolt määratud era- või avaliku sektori vahendusasutusele. Samuti ei pea riigiabi olema vaid rahaline toetus (eraldis, dotatsioon), vaid võib esineda erinevates vormides nagu näiteks intressitoetus, laenutagatis, kapitalisüst ja maksusoodustus.

Riigiabi küsimusi koordineerib Rahandusministeerium.