Tekstiilikaubandus

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tegeleb tekstiilikaubanduse valdkonnas järgmiste teemadega:

  • Tekstiili- ja rõivatoodetega kauplemise kahepoolsed lepingud Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel.
  • Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) läbirääkimised ja mitmepoolsed arengud.
  • Turulepääsu parandamine ning konkurentsivõime tõstmine.

Kuna väliskaubanduse valdkonda reguleerib Euroopa Liit, on meil ka tekstiilikaubanduses ühised positsioonid. Hetkel pööratakse enam tähelepanu tekstiilitööstuse konkurentsivõime tugevdamisele ning turgude avamisele kolmandates riikides, millega tegeleb Euroopa Komisjoni Turulepääsu nõuandev komitee (Market Access Advisory Committee - MAAC).

Turulepääsuga seotud probleeme (tariifsed ja mittetariifsed barjäärid) lahendatakse nii mitmepoolsete (WTO Doha arenguvoor) kui ka regionaalsete ja bilateraalsete lepingute läbirääkimistel.

Tekstiilikaubanduse temaatikat arutatakse peale Lissaboni lepingu jõustumist Euroopa Nõukogu kaubanduspoliitika ekspertkomitees Teras, tekstiil ja teised tööstussektorid (Steel, Textiles and Other Industrial Sectors - STIS) ja Euroopa Komisjoni tekstiilikomitees (COMTEX).

Tekstiilikaubandus

Tekstiilikaubandus

Euroopa Liidu kvoodid ja järelevalve 

Euroopa Liit rakendab mõnedest kolmandatest riikidest pärit teatud rõiva- ja tekstiilitoodetele kvantitatiivseid piiranguid ehk kvoote ning topeltkontrolli süsteemi raames ka järelevalvet. 

Mõlema meetmega kaasneb liikmesriigil kohustus väljastada vabasse ringlusesse imporditavale kaubale impordilitsents või järelevalve dokument (surveillance document).

Kahepoolsed tekstiilikaubandust käsitlevad lepingud on Euroopa Liit sõlminud 36 riigiga.

Lepingualused tooted on rühmitatud kaubakoodide (CN/HS) järgi tootekategooriatesse, mille alusel tavaliselt kvoote jagatakse.

Eestil ega ühelgi teisel liikmesriigil eraldi kvooti ei ole, sest Euroopa Liidule kehtib üks ühine kvoot.

Euroopa Liidu impordilitsentse, kvoote ning topeltkontrolli raames tehtavat järelevalvet hallatakse elektroonselt litsentside korraldamise integreeritud süsteemi SIGL - Système Intégré de Gestion des Licences kaudu. SIGLi lehel saab jooksvalt jälgida infot toodete päritoluriigi, tootekategooriate, kvootide mahu ja nende täitumise kohta. 

Impordilitsentsi taotlus

Taotlus täidetakse trükitähtedega.

Euroopa Liidu tekstiili impordilitsentsi või järelevalvedokumendi taotluse vorm »

Juhend (number tähistab sama numbriga lahtrit taotlusel)

  1. Täidab litsentsi taotleja. Taotlejaks tuleb märkida ainult see ettevõtja, kellele kaup on adresseeritud. Kindlasti märkida ära ka kontaktisiku nimi ning telefoninumber.
     
  2. Täidab pädev valitsusasutus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium).
     
  3. Täidab litsentsi taotleja. Kvoodiga hõlmatud periood (st kauba lähetamise aasta).
     
  4. Pädev riiklik asutus, kellele taotlus saadetakse.
     
  5. Vajaduse korral kauba omaniku või taotleja esindaja kontaktid.
     
  6. Kindlasti märkida ära ka eksportija aadress. Eksportija nimi ja aadress pole vajalik ELi poolt kehtestatud autonoomsete kvootide impordilitsentsi taotlemisel.
     
  7. Päritoluriik on toote valmistamise riik.
     
  8. Saatja riik on riik, kust kaup ELi saadetakse.
     
  9. Kauba nimetus või kaubanduslik kirjeldus.
     
  10. CN kood (ühtib EKN koodiga).
     
  11. Kogus, millele litsentsi taotletakse, kvoodi kehtestamisel kasutatud ühikutes (tükki, kilo jne).
     
  12. Toote kategooria number (vaid üks kategooria taotluse kohta). Ekspordilitsentsi number ja väljastamise kuupäev pole vajalik ELi poolt kehtestatud autonoomsete kvootide impordilitsentsi taotlemisel.
     
  13. Kauba väärtus eurodes. Tekstiilitoodete puhul ekspordilitsentsil märgitud väärtus ja järelevalvedokumentide puhul cif-väärtus ELi tollipiiril.
     
  14. Andmete õigsuse kinnitus taotleja (või tema esindaja) poolt. 

Lisadokumendid

  • Taotlusele lisatakse ekspordilitsentsi või ekspordidokumendi originaal, va tekstiilitoodete puhul 18 riigi osas, kes on liitunud elektroonse litsentseerimise süsteemiga.
  • EL poolt kehtestatud autonoomsete kvootide (Valgevene ning Põhja-Korea päritolu rõivad ja tekstiilitooted) impordilitsentside kättesaamisel on vajalik esitada kehtiv ostu-müügileping antud toodete kohta.

Taotluse esitamine

  • Paberil
    Täidetud litsentsitaotlus tuleb saata Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi registri talitusele aadressil: Harju tn 11, 15072 Tallinn.
  • Elektroonselt
    Digiallkirjastatud taotlus esitada e-posti aadressil info [at] mkm.ee.

Autonoomsed kvoodid (Valgevene, Põhja-Korea)

Autonoomsed ehk ühepoolsed kvoodid avati 2017. aastal 11. jaanuaril ja ettevõtjad võivad esitada esialgse taotluse kogusele, mida soovitakse sel aastal vabasse ringlusse importida.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 2015/936 alusel kasutatakse kvootide jagamisel meetodit “kes ees, see mees”, mida on korrigeeritud maksimumkoguse sätestamisega igale taotlejale kategooriate lõikes (vt määruse 2016/2148 Lisa I).

Litsents väljastatakse, kui taotleja esitab koos impordilitsentsi taotlusega: 
  • Kehtiva kaupade ostu-müügilepingu.
  • Tõendab kirjalikult, et antud määrusega reguleeritud päritoluriikide kaupade osas pole ta varem taotlust esitanud. 
  • Importija, kes on kasutanud juba 50% talle eraldatud kvoodimahust, võib esitada täiendava taotluse sama riigi päritolu samale kategooriale impordilitsentsi väljastamiseks kogusele, mis ei ületa määrusega kehtestatud maksimummäära.
Autonoomse kvoodi puhul kehtib impordilitsents maksimaalselt üheksa kuud selle väljastamise kuupäevast, kuid mitte kauem kui 31. detsembrini 2017. aastal.

Valgevene suhtes rakendatakse 1. jaanuarist 2017 ühepoolset kvootide administreerimist ehk autonoomseid kvoote 20 kategooria rõiva- ja tekstiilitoodetele, mis on sätestatud Komisjoni 2016. aasta rakendusmäärusega nr 2016/2148.

Sama süsteem kehtib ka teatud Põhja-Korea päritolu rõiva- ja tekstiilitoodete impordil.