Kaubanduse kaitse

Kaubanduse kaitsevahendid on Euroopa Liidu ühise väliskaubanduspoliitika üks peamisi instrumente.
 

Tootjate kõlvatu konkurentsi eest kaitsmiseks rakendab Euroopa Liit Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingutega kooskõlas olevaid kaubanduse kaitsevahendeid (Trade Defence Instruments ehk TDI), mis jagunevad:

  • Dumpinguvastased meetmed (anti-dumping measures)
    Tollimaks või hinnakohustus ebaausa konkurentsi vastu. Suunatud ettevõtja kõlvatust konkurentsist tekitatud kahju kõrvaldamisele (eksporthind on madalam kui koduturu vastava toote müügihind).
  • Tasakaalustusmeetmed (countervailing measures)
    Tollimaks või hinnakohustus ebaausa konkurentsi vastu. Suunatud kahju kõrvaldamisele, mis on tekitatud riigi pakutavate lubamatute soodustustega (subsiidiumid).
  • Kaitsemeetmed (safeguards)
    Tollimaks, kvoot või nende kombinatsioon tariifikvoot. Rakendatakse küll ausa konkurentsi tingimuses toimuvale kaubandusele, kuid ainult juhul, kui Euroopa Liidu tööstus on tõsises kriisis ning vajab edasitoimimiseks lühiajalist, piiratud kaitset.


Enamus kaebusi dumpingu ja lubamatute subsiidiumite kohta laekub Euroopa Liidu tootjatelt järgmistes valdkondades:

  • Raud- ja terastooted 
  • Elektroonika
  • Väetised
  • Tekstiilitooted 

Kõige rohkem kaubanduse kaitsevahendeid on suunatud Hiina, India, Taiwani, Indoneesia, Tai, Venemaa, Ukraina ja Valgevene vastu. 

2013. aastal oli Euroopa Liidus jõus kokku 94 dumpingu- või tasakaalustusmeedet, millega on Euroopa Liit maailmas viiendal kohal pärast Ameerika Ühendriike, Indiat, Türgit ja Hiinat.

 

Kaitse rakendamine ja Eesti roll
 

Euroopa Liidu tootjad peavad kaitsevahendite rakendamiseks esitama Euroopa Komisjonile kaebuse koos võimalike tõenditega ebaausa konkurentsi või kriisi kohta.
 

Euroopa Komisjon algatab seejärel uurimismenetluse ning teeb järeldustest lähtuvalt liikmesriikidele ettepaneku meetmete kehtestamise või mittekehtestamise kohta.

Meetmete rakendamine on koos muude väliskaubanduspoliitika küsimustega Euroopa Komisjoni kaubandusdirektoraadi pädevuses ning liikmesriikidel on selles vaid nõuandev roll. Liikmesriikidega konsulteerimiseks on Euroopa Komisjon kutsunud kokku kaubanduse kaitsevahendite komitee (TDC) ja kaitsemeetmete komitee (SGC). 

Komiteede istungitel informeerib Euroopa Komisjon liikmesriike esitatud kaebustest ja uurimistulemustest ning konsulteerib nendega meetmete ulatuse ja vormi osas. Otsuse kaubanduse kaitsevahendi kehtestamise kohta teeb Euroopa Komisjon, kuid liikmesriikidel on õigus see tavapäraselt kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi lükata.

Eesti oli enne Euroopa Liiduga liitumist maailma üks liberaalsema kaubanduspoliitikaga riike ning ise turu kaitseks meetmeid ei rakendanud. Selleks, et tagada võimalikult väike protektsionism, analüüsib Eesti hoolega Euroopa Komisjoni ettepanekuid, et vältida põhjendamata kaitsevahendite rakendamist.