Raudteetransport

Raudteetransport peab võimaldama reisijate ja kauba keskkonnasäästliku, kiire ja suuremahulise veo.
 

Eestis on üle 2000 km raudteed, millest suurem osa kuulub riigiettevõttele AS Eesti Raudtee ja Edelaraudtee Infrastruktuuri ASile. Sellele lisanduvad eraraudteelõigud sadamates ja nn. Põlevkiviraudtee.

Raudteetaristu, logistika, reisijate-, kaubaveo ja veeremi ning liiklus- ja keskkonnaohutuse arendamist koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös allasutustega. Raudteevaldkonda reguleerib Eestis raudteeseadus.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium osaleb ka raudtee reisijateveo fiskaal- ja hinnapoliitika kujundamises ning sõlmib raudteeveo-ettevõtjatega avaliku teenindamise lepinguid.

Raudteede pikkus Eestis

  Avalik Mitteavalik Kokku
Raudtee pikkus (km) 1540 624 2164
Elektriraudtee pikkus (km) 132 0 132
 

Reisirongiliiklus
 

Vastavalt üleriigilisele planeeringule “Eesti 2030+” on raudteetransport peamine võimalus aegruumiliste vahemaade vähendamiseks Eestis.
 

See tähendab, et reisirongiliikluse peamine eesmärk on pakkuda kiiret ja mugavat linnadevahelist ühistranspordiühendust. Reisirongiliiklusel on oluline roll transpordi arengukavas seatud eesmärgi täitmisel – lühendada maakonnakeskuste ühendusaeg Tallinnaga alla kolme tunni pikkuseks, mis kavatsetakse saavutada 2020. aastaks.

2014. aastal vahetati rongipark täielikult välja uute Stadler Flirt tüüpi rongide vastu. Pooled rongidest on elektrirongid ja teenindavad Harjumaa regionaalseid liine ning ülejäänud on diiselrongid, mis teenindavad üleriigilisi liine. Rongid kuuluvad Elronile, mis neid ka opereerib. 

Eelmise arengukava perioodil 2006-2013 alustati raudtee rekonstrueerimistöödega (sealhulgas uute ooteplatvormide ehitus), mis võimaldab reisirongiliikluse kiiruse viia kuni 120 km/h. 

Perioodil 2014–2020 kavatsetakse selle eesmärgi täitmiseks rekonstrueerida osaliselt Tapa-Tartu, Tapa-Narva ja Tallinna-Paldiski ja Tallinn-Rapla vahelisi lõike.

Avaliku reisijateveo kvaliteedinõuded on kirjas teenuse osutamise lepingutes ning raudteetaristu ja -veeremi korrasolekut sätestavates õigusaktides, milles sõiduplaanid ja marsruudid on määratud kellaajalise täpsusega. 

Vedaja peab tagama reisijate liiklusohutuse ja korrapärase teenindamise ning teavitama reisijaid operatiivselt reisirongi hilinemisest või ärajäämisest. Reisi ärajäämisel peab vedaja asendama reisijateveo muude transpordivahenditega, näiteks bussidega. Avalikuks kasutamiseks määratud raudteetaristu ja raudteeveeremi korrasolekut kontrollib Tehnilise Järelevalve Amet.

 

 

Logistika ja transiit


Kaubaveod raudteel on toimunud pikka aega eelkõige
ida ja lääne suunal.
 

Riigi ülesanne on hoida olemasolevat raudteetaristut korras ja seda veomahtudega tõhusalt koormata. Raudtee peab vastama nüüdisaegsetele tehnilistele normidele ja ohutusnõuetele ning veoturu ootustele.

Olemasolev raudteetaristu võimaldab senisega võrreldes oluliselt suuremate kaubamahtude teenindamist ning selleks, et konkurentsis püsida, on oluline vältida raudteekasutustasude tõstmist.

Valdkondlike investeeringute peamine siht on raudteetaristu läbilaskevõime, kvaliteedi ja ohutuse tagamine. 

Probleemid läbilaskevõimega võivad kõige tõenäolisemalt tekkida Paldiski suunal ja seetõttu on oluline kavandada just selle suuna arendamist.

Täpsemat infot raudtee kaubaveo kohta on võimalik saada taristute omanikelt AS Eesti Raudtee ja Edelaraudtee Infrastruktuuri AS või peamistelt kaubavedajatelt AS EVR Cargo ja E.R.S AS.

 

Rahvusvahelised rongiühendused ja Rail Baltic 

 

Rahvusvahelised reisirongiühendused on Eestil praegu 
Peterburi ja Moskvaga.
 

Peterburi ja Moskva liine opereerib GoRail. Kuna reisirongiliiklusel on potentsiaali parandada ühendusi Venemaaga, on transpordi arengukavas ette nähtud riigi koostöö liinioperaatoritega ühenduste kiiremaks ja kvaliteetsemaks muutmiseks. See tähendab investeeringuid taristusse, piiriületuse kiirendamist ja uue veeremi soetamist. 

Plaanis on ka taastada otseühendus Tallinna-Tartu-Valga-Riia trassil.

Rail Baltic
 

Rail Baltic on suurim kavandatud transpordiinvesteering, mille eesmärk on luua otseühendus Euroopa Liidu raudteevõrguga.

Rail Baltic algaks Tallinnast ning kulgeks läbi Riia ja Kaunase Leedu/Poola piirini, kust edasi on võimalik sõita Varssavisse. Eestis oleks peatus ka Pärnus. Elektrifitseeritud raudteeühendus kavandatakse rööpmelaiusega 1453 mm (nn Euroopa laius) ja kiirusega kuni 240 km/h. Rail Balticu ehitustöödega on plaanitud alustada 2018. aastal ning ühendus peaks toimima hakkama 2025. aastal.

 

Euroopa Liidu siseturg
 

Euroopa Komisjon tahab kõrvaldada liikmesriikide raudteeturgudele sisenemist takistavad tehnilised, halduslikud ja õiguslikud piirangud.
 

See tähendab, et reisijate- ja kaubavedu muutub avatumaks ning Euroopa Liit hakkab reguleerima raudtee kasutustasusid, mis mõjutab oluliselt Eesti raudteevõrgu haldamise ja teenuse osutamise põhimõtete kujundamist. 

Eesti toetab igati Euroopa Liidu reisijate- ja kaubaveoturgude avamist, kuid samas peab pädevatel asutustel säilima võimalus sõlmida raudteetranspordi tagamiseks avaliku teenindamise otselepinguid, kuna võistupakkumiste korraldamine pole alati majanduslikult põhjendatud.

Siseriikliku õiguse ühtlustamiseks Euroopa Liidu omaga, ajakohastab ministeerium mitmeid õigusakte nagu näiteks raudteeseadus ja erinevad määrused.

 

Rahvusvahelised organisatsioonid ja koostöö
 

Olulisemad rahvusvahelised raudteeorganisatsioonid on:

  • Raudtee Koostööorganisatsioon (OSJD)  

    Peamisteks tegevusvaldkondadeks on raudteevedude normatiiv- õigusliku baasi loomine ja täiustamine, koostöö korraldamine raudteede kasutamise ja tehnilise arengu valdkondades rahvusvaheliste raudteevedude edasise laiendamise huvides.
    OSJDl on 27 liiget (Euroopa ja Aasia riigid), asukohaks Varssav.
    OSJD koduleht »

  • Raudteede Rahvusvaheline Föderatsioon (UIC)
    Esmasteks ülesanneteks on tehnilise koostöö arendamine liikmesriikide vahel ja kogu raudtee süsteemi ühtsuse arendamine.
    Organisatsiooniga on ühinenud 82 aktiivset liiget, 80 assotsieerunud liiget ja 35 vaatlejaliiget ja asukohaks on Pariis.
    UIC koduleht »
  • Euroopa Raudteede Ühendus (CER)
    Keskendub põhiliselt reisijate-ja kaubaveo arengu poliitilistele küsimustele ja raudteede igapäevast tegevust puudutavatele probleemidele Euroopa tasandil. 
    Liikmeid 32, kõik ELi liikmesriigid ja asukohaks Brüssel.
    CER koduleht »
  • SRÜ riikide Raudteetranspordi Nõukogu 
    Peamisteks tegevusvaldkondadeks on raudteede ühispargi vagunite kasutamine, riikidevaheliste kauba- ja reisivedude normatiivaktid ja kokkulepped, raudteede ja veeremi kasutamise reeglistik ja vastastikuste arvelduste süsteem.
    Organisatsiooni kuuluvad endised NSVL riigid, asukohaks Moskva.
  • Rahvusvaheline Raudteeveo Valitsusevaheline Organisatsioon (OTIF)
    Organisatsioon, mille eesmärgiks on rahvusvaheliste raudteetransporti reglementeerivate eeskirjade ühtlustamine ja täiendamine ning selle liikmesriigid on ühinenud reisijate, pagasi ja kaupade raudteel toimuvat vedu käsitleva konventsiooniga COTIF.
    OTIFi kuulub 48 liiget (Euroopa, Aafrika, Aasia ja Lähis-Ida riigid) ja peakorter asub Bernis.
    OTIF koduleht »