Merendus

Merenduse pikaajaliseks planeerimiseks on valitsus võtnud vastu arengukava "Eesti merenduspoliitika 2012–2020".
 

Arengukava eesmärk on võimalikult palju kasutada ja säilitada Eesti mereressursse ning aidata kaasa merendussektori arengule. Selleks tuleb toetada eelkõige merendusega seotud ettevõtluse arengut, parandada laevaliikluse ja teiste merega seotud tegevuste ohutust, kaitsta mere- ja rannakeskkonda ning merenduse kultuuripärandit.

2010. aastal oli meremajanduse osakaal tööhõives 3,61% ning lisandväärtuses 5,5%, mille puhul andsid kõige enam tulu sadamad.

 

Merenduse arengukava eesmärgid

 

Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium vastutab merenduse arengukava prioriteetidest ennekõike esimese kahe eest.

Arengukava viiakse ellu ministeeriumide koostöös vastavalt rakendusplaanidele, mille kehtiv versioon hõlmab aastaid 2014–2016.

  • Merenduse ettevõtluskeskkond on ettevõtjasõbralik ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline.
  • Merendus on ohutu, turvaline ja selle keskkonnakoormus väheneb.
  • Avaliku sektori tegevused toetavad merenduse arengut.
  • Eesti mereharidus, teadus- ja arendustegevus on nüüdisaegsel tasemel.
  • Rannaäärne elu- ja külastuskeskkond on atraktiivsed ning soodustavad mereturismi ja kohaliku ettevõtluse arengut ning merenduse kultuuripärandi edasikandmist.
 

Väikesadamate võrgustiku kontseptsioon 2014-2020
 

Kontseptsiooni eesmärgiks on arendada välja mereturismi, väikelaevanduse, väikelaevaehituse, noorte ja täiskasvanute merehariduse, meresõiduohutuse, rekreatsiooniturismi ja teiste randluse ning rannameresõiduga seotud valdkondade vajadustele vastav väikesadamate võrgustik.
 

Kavaga määratakse kindlaks kuni üksteisest 30 meremiilise vahemaa kaugusel olevate sadamate võrgustik, mille arengut riik toetab ja koostatakse soovituslik mereturismi teenusstandard, mis aitab kaasa võrgustiku ühtse kuvandi loomisele.

Eesti kui mereturismi sihtkoha positsiooni tugevdamiseks on oluline suurendada lähiturgudel teadlikkust Eesti rannikul ja saartel pakutavatest mereturismitoodetest ja –teenustest. Tähtsal kohal on sadamate ümber asuvad turismi- ja vaba aja veetmise võimalused, samuti veebipõhise ligipääsu tagamine usaldusväärsele navigatsiooni- ja meteoroloogilisele infole.

Väikesadamate võrgustikku kuuluvad sadamad

 

Ühendused saartega
 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldab Eesti maakondade vahelist parvlaevaühendust.
 

2006. aastal sõlmiti Väinamere Liinid OÜga kümneaastased lepingud Virtsu-Kuivastu, Heltermaa-Rohuküla liinide ja Sõru-Triigi parvlaevaliini teenindamiseks. Viimast uuendati 2011. aastal.

Koostöös Saare maavalitsusega sõlmiti 2012. aastal sama ettevõttega viie aasta pikkune leping ka Ruhnu liinide Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare teenindamiseks. Mõlemad parvlaevaliinid on käigus maist oktoobri lõpuni katamaraan-tüüpi laevaga Runö, mis kuulub riigile. 

2017. aasta märtsis sõlmiti koostöös Saare Maavalitsusega otseleping AS-iga Kihnu Veeteed Ringsu-Munalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare parvlaevaliinide teenindamiseks algusega 1. mai 2017 kuni 30. aprill 2022.

Parvlaevade sõidugraafikud ja veomahud on lepingu lisadena.

2014. aasta detsembris sõlmiti avaliku teenindamise leping TS Laevad OÜ-ga ja OÜ-ga TS Shipping Virtsu-Kuivastu ja Heltermaa-Rohuküla liinide teenindamiseks alates 1. oktoobrist 2016.

Reisiparvlaev Runö. Foto: Baltic WorkboatsReisiparvlaev Runö. Foto: Baltic Workboats

2017. aasta märtsis sõlmiti AS-iga Kihnu Veeteed otseleping ka Sõru-Triigi parvlaevaliini teenindamiseks spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks valmistatud riigile kuuluva reisiparvlaevaga Soela algusega 1. mai 2017 kuni 1. veebruar 2021.

Ühendus väikesaartega

 

Lisaks liiniveo korraldamisele panustab ministeerium jõudsalt ka väikesaarte laevaühenduste tagamisse ja nende kvaliteedi tõstmisesse. Laevu on ehitatud Piirissaarega (laev Koidula), Abrukaga (laev Abro), Prangliga (laev Wrangö), Vormsiga (laev Ormsö), Ruhnuga (laev Runö) ja Kihnuga (laev Kihnu Virve) ühenduse pidamiseks. Ühendusi väikesaartega tagavad ühistranspordiseaduse alusel maakonnasiseste liinide puhul maavalitsused või omavalitsusesiseste liinide puhul kohalikud omavalitsused.

Ühendusi väikesaartega tagavad ühistranspordiseaduse alusel maakonnasiseste liinide puhul maavalitsused või omavalitsusesiseste liinide puhul kohalikud omavalitsused.

Praegu ehitab Veeteede Amet laeva Sõru-Triigi parvlaevaliini teenindamiseks – uue laeva nimeks on Soela ja laev valmib 2017. aasta kevadel.

Sadamad
 

Ühendust saartega peetakse enamikul liinidel riigile kuuluva äriühingu AS Saarte Liinid sadamate kaudu. Ettevõtte ülesanne on sadamate haldamine ja arendamine ning parvlaevaühenduse kindlustamine mandri ja asustatud saarte vahel. AS Saarte Liinid haldab 16 sadamat.

Parvlaevasadamaid on 13: Kuivastu, Virtsu, Heltermaa, Rohuküla, Sviby, Sõru, Triigi, Kihnu, Munalaiu, Manilaiu, Abruka, Laaksaare ja Piirissaare.

Neist suuremates on tingimused ka kaubalaevade vastuvõtuks. Saaremaa suurim kaubasadam on Roomassaare sadam, kus on välja ehitatud kaid reisilaevadele, naftatankerile, kalalaevadele ja purjejahtidele.

Ringsu sadam on võimeline teenindama laevu, mis tagavad saare elanikele ühenduse mandriga. Naissaare sadam teenindab saarega ühenduse pidamiseks nii reisilaevu kui ka väikelaevu.

 

Rahvusvaheline laevaliiklus 
 

Eestil on tänud geograafilisele asukohale soodsad tingimused rahvusvahelise reisilaevanduse arenguks nii regulaarliinidel kui ka ristluslaevade teenindamisel.
 

Rahvusvahelisi reisilaevu teenindatakse Eestis eelkõige riigile kuuluva äriühingu AS Tallinna Sadam sadamate kaudu. Ettevõtte reisijate arv ületas 2013. aastal esmakordselt rekordilise 9 miljoni piiri.

Oluliselt panustab rahvusvahelisse reisilaevandusse AS Tallink Grupp, mis opereerib liine Eesti, Soome ja Rootsi vahel.

 

Logistika ja transiit


Sadamate kaudu toimub umbes kaks kolmandikku Eesti ekspordist ja impordist ning peaaegu kogu transiit.

 

Eestis on 27 tegutsevat kaubasadamat. Olulisemad neist on AS Tallinna Sadamale kuuluvad Muuga ja Paldiski lõunasadamad ning eraomandis Sillamäe, Kunda, Pärnu ja Paldiski põhjasadamad. 

Eesti sadamad on hea konkurentsivõimega. Peale soodsa geograafilise asukoha transiidikoridoride sõlmpunktis ja heade ühenduste raudtee- ja maismaatranspordiga on Eesti suurematel kaubasadamatel head looduslikud tingimused: pehmete jääolude tõttu on need paremini laevatatavad kui mitmed teised Soome lahe sadamad. 

Samuti on sadamate sügavus piisav suurte laevade vastuvõtuks, mille maksimaalne kogumass võib ulatuda 170 000 tonnini.

Kaubavedude hulgas on ülekaalus vedellast, eelkõige naftatooted, mille vedude maht on viimastel aastatel vähenenud. Seetõttu on seatud eesmärk kaupade sortimendi laiendamine ja eelkõige konteinerkaupade mahu suurendamine.

Merendus

 

Meresõidu ohutus

 

Riigi peamine ülesanne merenduse valdkonnas on tagada meresõidu ohutus.
 

See tähendab laevateede süvendamist, märgistamist, laevaliikluse korraldamisest ja ka näiteks meremeeste diplomeerimist. Meresõidu ohutusega tegeleb Veeteede Amet.

Ohutu meresõidu tagamiseks osutab lootsiteenust riigi äriühing AS Eesti Loots.

Meresõiduohutuse tagamisel, merekeskkonna kaitsel ja merenduse kui olulise majandussektori arengul on oluline roll rahvusvahelisel koostööl. Merenduse valdkonna olulisemad rahvusvahelised organisatsioonid, mille töös osaleb ka Eesti, on Rahvusvaheline Mereorganisatsioon ja Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (HELCOM).
 

Meremeeste koolitused ja diplomeerimine

 

Meremeeste erialast ettevalmistust ja diplomeerimist reguleerib Eestis meresõiduohutuse seadus ning selle alusel antud Vabariigi Valitsuse määrus „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“.

Eelnimetatud nõuded on kehtestatud lähtuvalt meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis ja selle hilisemates muudatustes (STCW konventsioon) sätestatust.

2015. aasta 17. märtsist 1. augustini viis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium läbi meremeeste rahulolu-uuringu, mille eesmärgiks on saada ülevaade STCW konventsiooni kohaste ning siseriiklikes õigusaktides sätestatud meremeeste koolituste läbiviimise ning diplomeerimise hetkeolukorrast Eestis, samuti Eestis pakutavate täiendkoolituste tasemest ning võimalikest puudustest õigusaktides ja praktikas.

Veeteede Ameti meremeeste registri andmetel on töötamise õigust omavate kehtivate dokumentidega meremeeste arv 11.11.2015 seisuga 8992.

Meremehena töötamise õigust tõendavate dokumentide kehtivusaeg on maksimaalselt viis aastat, mistõttu puudutab meremeeste koolituste ja diplomeerimise regulatsioon igal aastal vähemalt pea 2000 inimest.

Käimasolevad projektid

Mereõiguse revisjon

2015. aastal alustas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Justiitsministeeriumiga mereõiguse kvaliteedi kaardistamist ja selle parendamist.

Hanke alusel telliti õigusbüroolt Consolato del Mare mereõiguse revisjoniprojekti lähteülesande koostamine, millega selgitati välja revisjoni vajadus ja ulatus, kaardistati praktikas tekkinud probleeme ning loodi üldine edasine tegevuskava. Kaardistamise ja lähteülesande koostamise käigus kaasati erinevaid mereõigusega kokkupuudet omavaid era- ja avalikõiguslikke asutusi.

Lähteülesanne valmis 2015. aasta oktoobris.
 
Valminud lähteülesande põhjal otsustas valdkondlik komisjon 17. mail 2016 projekti jätkata ning alustada mereõiguse revisjoniga.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi läbi viidud hanke tulemusel on leitud revisjoni töörühma liikmed, kes viivad 36 kuu jooksul läbi mereõiguse revisjoni.