Merendus

Merenduse pikaajaliseks planeerimiseks on valitsus võtnud vastu arengukava "Eesti merenduspoliitika 2012–2020".
 

Arengukava eesmärk on võimalikult palju kasutada ja säilitada Eesti mereressursse ning aidata kaasa merendussektori arengule. Selleks tuleb toetada eelkõige merendusega seotud ettevõtluse arengut, parandada laevaliikluse ja teiste merega seotud tegevuste ohutust, kaitsta mere- ja rannakeskkonda ning merenduse kultuuripärandit.

2016. aasta seisuga moodustasid merendusega seotud ettevõtted 3,7%-4% SKP-st.

 

Merenduse arengukava eesmärgid
 

Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium vastutab merenduse arengukava prioriteetidest ennekõike esimese kahe eest.

Arengukava viiakse ellu ministeeriumide koostöös vastavalt rakendusplaanidele, mille kehtiv versioon hõlmab aastaid 2017–2020.

 

  • Merenduse ettevõtluskeskkond on ettevõtjasõbralik ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline.
  • Merendus on ohutu, turvaline ja selle keskkonnakoormus väheneb.
  • Avaliku sektori tegevused toetavad merenduse arengut.
  • Eesti mereharidus, teadus- ja arendustegevus on nüüdisaegsel tasemel.
  • Rannaäärne elu- ja külastuskeskkond on atraktiivsed ning soodustavad mereturismi ja kohaliku ettevõtluse arengut ning merenduse kultuuripärandi edasikandmist.

Pikemaajalise merenduspoliitika ning selle rakenduskava väljatöötamine on seotud uue perioodi taristu ja liikuvuse arengukava 2021-2030 menetlusega. Arengukava raames käsitletakse ka merendusega seotud transpordiühenduste kavandamist, valdkonna arengupotentsiaali võimalusi, sadamatega seotud trende ning sektori konkurentsivõime tõstmise aspekte. Merendusalased arutelud toimuvad avalikult nii rahvusvaheliste kui ka riigisiseste ühenduste töögruppides.

 

Väikesadamate võrgustiku kontseptsioon 2014-2020
 

Kontseptsiooni eesmärgiks on arendada välja mereturismi, väikelaevanduse, väikelaevaehituse, noorte ja täiskasvanute merehariduse, meresõiduohutuse, rekreatsiooniturismi ja teiste randluse ning rannameresõiduga seotud valdkondade vajadustele vastav väikesadamate võrgustik.
 

Kavaga määratakse kindlaks kuni üksteisest 30 meremiilise vahemaa kaugusel olevate sadamate võrgustik, mille arengut riik toetab ja koostatakse soovituslik mereturismi teenusstandard, mis aitab kaasa võrgustiku ühtse kuvandi loomisele.

Eesti kui mereturismi sihtkoha positsiooni tugevdamiseks on oluline suurendada lähiturgudel teadlikkust Eesti rannikul ja saartel pakutavatest mereturismitoodetest ja –teenustest. Tähtsal kohal on sadamate ümber asuvad turismi- ja vaba aja veetmise võimalused, samuti veebipõhise ligipääsu tagamine usaldusväärsele navigatsiooni- ja meteoroloogilisele infole.

Väikesadamate võrgustikku kuuluvad sadamad

 

Ühendused saartega
 

Alates 1. jaanuarist 2018 korraldab Eesti maakondade vahelist parvlaevaühendust Maanteeamet.
 

2014. aasta detsembris sõlmis Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium avaliku teenindamise lepingu TS Laevad OÜ-ga ja OÜ-ga TS Shipping Saaremaa ja mandri vahelise Virtsu-Kuivastu liini ning Hiiumaa ja mandri vahelise Heltermaa-Rohuküla liini teenindamiseks alates 1. oktoobrist 2016 kuni 30. septembrini 2026.

Liine teenindavad 2016.-2017. aastal valminud parvlaevad Leiger, Tõll, Tiiu ja Piret. Virtsu-Kuivastu ja Heltermaa-Rohuküla liinide sõidupileteid on võimalik osta vedaja koduleheküljelt www.praamid.ee.

Ühendus väikesaartega

Ministeerium panustab jõudsalt ka väikesaarte laevaühenduste tagamisse ja nende kvaliteedi tõstmisesse. Laevu on ehitatud Piirissaarega (laev Koidula), Abrukaga (laev Abro), Prangliga (laev Wrangö), Vormsiga (laev Ormsö), Ruhnuga (laev Runö) ja Kihnuga (laev Kihnu Virve) ühenduse pidamiseks.

Ühendusi väikesaartega tagavad ühistranspordiseaduse alusel maakonnasiseste liinide puhul piirkondlikud ühistranspordikeskused või omavalitsusesiseste liinide puhul kohalikud omavalitsused.

Täpsemalt korraldab MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus ühendust Vormsiga, MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus ühendust Kihnuga, MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus ühendust Piirissaarega, Pärnu linn Manijaga, Saaremaa vald Abrukaga ja Vilsandiga, Tallinna linn Aegnaga ning Viimsi vald Naissaarega ja Prangliga.

2017. aasta märtsis sõlmiti koostöös Saare Maavalitsusega otseleping AS-iga Kihnu Veeteed Ruhnu saarega ühendust tagavate Ringsu-Munalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare parvlaevaliinide teenindamiseks algusega 1. mai 2017 kuni 30. aprill 2022.

Nimetatud liinid on käigus maist oktoobri lõpuni katamaraan-tüüpi laevaga Runö, mis kuulub riigile.

Ringsu-Munalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare liinide sõidupileteid on võimalik osta vedaja koduleheküljelt www.veeteed.com.

Reisiparvlaev Runö. Foto: Baltic WorkboatsReisiparvlaev Runö. Foto: Baltic Workboats

2017. aasta märtsis sõlmiti AS-iga Kihnu Veeteed otseleping ka Sõru-Triigi parvlaevaliini teenindamiseks spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud, 2017. aastal valminud, riigile kuuluva reisiparvlaevaga Soela algusega 1. mai 2017 kuni 1. veebruar 2021.

Sõru-Triigi liini sõidupileteid on võimalik osta vedaja koduleheküljelt www.veeteed.com.


 

Sadamad

Ühendust saartega peetakse enamikul liinidel riigile kuuluva äriühingu AS Saarte Liinid sadamate kaudu. Ettevõtte ülesanne on sadamate haldamine ja arendamine ning parvlaevaühenduse kindlustamine mandri ja asustatud saarte vahel. AS Saarte Liinid haldab 18 sadamat.

Regulaarühendust peetakse järgmiste sadamate kaudu: Kuivastu, Virtsu, Heltermaa, Rohuküla, Sviby, Sõru, Triigi, Kihnu, Munalaid, Manilaid, Abruka, Laaksaare ja Piirissaare.

Neist suuremates on tingimused ka kaubalaevade vastuvõtuks. Saaremaa suurim kaubasadam on Roomassaare sadam, kus on välja ehitatud kaid reisilaevadele, naftatankerile, kalalaevadele ja purjejahtidele.

Ringsu ja Naissaare sadamad on võimelised teenindama nii reisi- kui ka väikelaevu.

 

Rahvusvaheline laevaliiklus 
 

Eestil on hea geograafiline asukoht ja soodsad tingimused rahvusvahelise reisilaevanduse arenguks nii regulaarliinidel kui ka ristluslaevade teenindamisel.
 

Rahvusvahelisi reisilaevu teenindatakse Eestis eelkõige AS Tallinna Sadam sadamate kaudu. Ettevõtte reisijate arv ületas 2016. aastal esmakordselt rekordilise 10 miljoni piiri. AS Tallinna Sadam on alates 13.06.2018 börsiettevõte, mille aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil. Ettevõtte aktsionärideks on 67% Eesti Vabariik ja 33% investeerimisfondid, pensionifondid ning jaeinvestorid.

Oluliselt panustavad rahvusvahelisse reisilaevandusse AS Tallink Grupp ja Viking Line Abp, mis opereerivad liine Eesti, Soome ja Rootsi vahel ning Eckerö Line Ab Eesti, mis opereerib laevu Eesti ja Soome vahel.

 

Logistika ja transiit
 

Sadamate kaudu toimub umbes kaks kolmandikku Eesti ekspordist ja impordist ning peaaegu kogu transiit.

 

Eestis on 27 tegutsevat kaubasadamat. Olulisemad neist on Muuga, Kunda, Pärnu ja Sillamäe sadamad ning Paldiski lõunasadam ja Paldiski põhjasadam.

Eesti sadamad on hea konkurentsivõimega. Peale soodsa geograafilise asukoha transiidikoridoride sõlmpunktis ja heade ühenduste raudtee- ja maismaatranspordiga on Eesti suurematel kaubasadamatel head looduslikud tingimused: pehmete jääolude tõttu on need paremini laevatatavad kui mitmed teised Soome lahe sadamad. 

Samuti on sadamate sügavus piisav suurte laevade vastuvõtuks, mille maksimaalne kogumass võib ulatuda 170 000 tonnini.

Kaubavedude hulgas on ülekaalus vedellast, eelkõige naftatooted, mille vedude maht on viimastel aastatel vähenenud. Seetõttu on seatud eesmärk kaupade sortimendi laiendamine ja eelkõige konteinerkaupade mahu suurendamine.

Merendus

 

Meresõiduohutus

 

Riigi peamine ülesanne merenduse valdkonnas on tagada meresõidu-ohutus.
 

See tähendab laevateede süvendamist, märgistamist, laevaliikluse korraldamisest ja ka näiteks meremeeste diplomeerimist. Meresõidu-ohutusega tegeleb Veeteede Amet.

Ohutu meresõidu tagamiseks osutab lootsiteenust riigi äriühing AS Eesti Loots.

Meresõiduohutuse tagamisel, merekeskkonna kaitsel ja merenduse kui olulise majandussektori arengul on oluline roll rahvusvahelisel koostööl. Merenduse valdkonna olulisemad rahvusvahelised organisatsioonid, mille töös osaleb ka Eesti, on Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) ja Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (HELCOM).
 

Meremeeste koolitused ja diplomeerimine

 

Meremeeste erialast ettevalmistust ja diplomeerimist reguleerib Eestis meresõiduohutuse seadus ning selle alusel antud Vabariigi Valitsuse määrus „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“.

Eelnimetatud nõuded on kehtestatud lähtuvalt meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis ja selle hilisemates muudatustes (STCW konventsioon) sätestatust.

2015. aasta 17. märtsist 1. augustini viis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium läbi meremeeste rahulolu-uuringu, mille eesmärgiks on saada ülevaade STCW konventsiooni kohaste ning siseriiklikes õigusaktides sätestatud meremeeste koolituste läbiviimise ning diplomeerimise hetkeolukorrast Eestis, samuti Eestis pakutavate täiendkoolituste tasemest ning võimalikest puudustest õigusaktides ja praktikas.

Veeteede Ameti meremeeste registri andmetel on töötamise õigust omavate kehtivate dokumentidega meremeeste arv 31.12.2018 seisuga 8582.

Meremehena töötamise õigust tõendavate dokumentide kehtivusaeg on maksimaalselt viis aastat, mistõttu puudutab meremeeste koolituste ja diplomeerimise regulatsioon igal aastal vähemalt pea 2000 inimest.

Käimasolevad projektid

Mereõiguse revisjon

2015. aastal alustas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Justiitsministeeriumiga mereõiguse kvaliteedi kaardistamist ja selle parendamist.

Täpsem info projekti kohta on kättesaadav Justiitsministeeriumi veebilehel: https://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/oiguspoliitika/oiguse-revisjo...

Eesti laevanduse konkurentsivõime tugevdamine

2012.-2013. aastal tegi Veeteede Amet Eesti laevanduse konkurentsivõime tõstmise analüüsi, mille tulemusena kutsus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2014. aastal kokku ministeeriumitevahelise töögrupi.

2019. aasta alguses võttis Riigikogu vastu vastavate seadusmuudatuste paketi. Muudatused jõustuvad riigiabi andmist lubava Euroopa Komisjoni positiivsele otsusele järgneva aasta 1. jaanuaril. Kui Euroopa Komisjon teeb otsuseaga pärast 1. oktoobrit, jõustub seadus ülejärgmise aasta 1. jaanuaril.

Täpsem info projekti kohta on kättesaadav Veeteede Ameti veebilehel: https://veeteedeamet.ee/et/uudised/eesti-laevanduse-areng-pohjused-ja-aj....

 

 

 

Viimati uuendatud: 20. Juuni 2019