Maanteetransport

Teedevõrgu ja maanteetranspordi valdkonnas on üks olulisemaid eesmärke tagada kasutajate ohutus.
 

Eesti teedevõrk on suuresti juba välja kujunenud ja aegruumiliste vahemaade olulist vähendamist pole majanduslikult otstarbekas eesmärgiks võtta. Seetõttu lähtutakse teehoiu planeerimisel esmajärgus põhimõttest luua kõikidele liiklejatele, sealhulgas jalakäijatele ja jalgratturitele, ohutud tingimused.

Eesmärk on, et aastaks 2020 oleks liikluses hukkunute arv alla 50 inimese. Selleks vajalikud tegevused on kirjas liiklusohutusprogrammis, mille täitmist koordineerib valitsuse moodustatud liikluskomisjon ning mille kehtiv versioon ulatub aastani 2015. Koostamisel on ka uus liiklusohutusprogramm aastateks 2016–2025. Liikluskorraldust reguleerib liiklusseadus.

Maanteetransport
 

Teehoid
 

Eestis jaguneb teedevõrk üldiselt riigiteedeks ja kohalikeks teedeks. 

 

Seoses ehitusseadustiku jõustumisega ja teeseaduse kehtetuks tunnistamisega alates 01.07.2015 kehtestati uued vorminõuded teehoiu valdkonna teatistele, ehitus- ja kasutuslubadele ning nende taotlustele. Vorminõuded on kehtestatud majandus- ja taristuministri 19.06.2015 määrusega nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord“.

Taotlusi menetleb pädev asutus, kelleks riigiteedel on Maanteeamet ning kohalikel teedel ja avalikkusele ligipääsetavatel erateedel kohalik omavalitsusüksus.

Riigiteede korrashoid ja arendamine kuulub Maanteeameti pädevusse. Riigiteede hoidu rahastatakse Vabariigi Valitsuse kinnitatud teehoiukava alusel. Teehoiuvahendid, sealhulgas välisvahendid, määratakse igaks eelarveaastaks riigieelarves.

2014. aasta novembris kinnitas valitsus riigiteede teehoiukava aastateks 2014–2020 muudatuse.

Teehoiukava annab ülevaate teehoiu rahastamise alustest ning kavandamise põhimõtetest, mis määravad ära teehoiutööde järjekorra Eesti riigiteedel. Kirjeldatakse teedevõrgu säilitamis-, arendamis- ja administreerimiskuludest tehtavaid töid ning analüüsitakse nende vajadust ja mahtu.

Teehoiuakava sisaldab muuhulgas ka üle-Euroopalise transpordi võrgustikku (TEN-T) kuuluvate teede ehitus- ja remondiobjektide nimekirja ja teostamise aastaid. Teiste teede rekonstrueerimisnimekirja kinnitab majandus- ja taristuminister. 

Kohalike teede hoidu ja arendamist korraldavad kohalikud omavalitsused autonoomselt. Kohalike teede hoiuks eraldab riik toetust, mis vastab kuni kümnele protsendile kogu teehoiukuludest. Lisaks eraldatakse igal Euroopa Liidu eelarveperioodil kohalike teede investeeringuteks toetusi välisvahenditest.

Vastavalt kinnitatud Riigi eelarvestrateegiale 2015-2018 on kohalike teede hoiu toetuseks kavas eraldada igal aastal 28,0125 miljonit eurot. Kohalike teede hoiuks eraldatav toetus jaguneb kaheks:

  • Valemipõhine toetus, mis kajastub Rahandusministeeriumi eelarves toetusfondi real
  • Juhtumipõhine toetus, mis kajastub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarves avalikult kasutatavate kohalike teede hoiu real

Valemi- ja juhtumipõhise toetuse proportsioonid ja mahud otsustakse igal eelarveaastal eraldi.

2015. aasta eelarves oli juhtumipõhiseks toetuseks planeeritud 3,3 miljonit eurot. Vabariigi Valitsus eraldas korralduse alusel juhtumipõhist toetust 24 omavalitsusüksusele, seletuskiri.

 

Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vormid

Tee ehitusteatis
Tee ehitusloa taotlus
Tee ehitamise alustamise teatis
Tee kasutusteatis
Tee kasutusloa taotlus
Tee täieliku lammutamise teatis
Tee ehitusluba
Tee kasutusluba
 

Ühistransport

 

Ühistranspordi osutatakse taksoveo, juhuveo või liiniveo korras ja selle võib liigitada neljaks valdkonnaks, mida korraldavad erinevad asutused:

  • Kohalikku ühistransporti korraldab kohalik omavalitsus. Suurimad liinivõrgud on Tallinnas ja Tartus. Maakohtade omavalitsustes kasutatakse kohalikku ühistransporti eelkõige õpilaste sõidutamiseks või sotsiaalteenuste kättesaadavuse tagamiseks.
  • Regionaalset ühistransporti korraldab riik koos maavalitsuste või kohalike omavalitsustega ühistranspordikeskuste kaudu. Regionaalse ühistranspordi eesmärk on tagada ühendus kõige olulisema tõmbekeskusega, et inimesed saaksid seal tööl ja koolis käia ning pääseksid ligi sotsiaalteenustele.
  • Üleriigiline ühistransport toimib kommertsalustel, mis ühendab eelkõige tõmbekeskuseid. Liinivõrk kujuneb vastavalt vedajate esitatud taotlustele, mida menetleb Maanteeameti ühistranspordiosakond
  • Rahvusvaheline bussiteenus toimib samuti kommertsalustel. Rahvusvahelist sõitjatevedu reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega 1073/2009/EÜ või rahvusvaheliste lepingutega. Liinivõrk kujuneb vastavalt vedajate esitatud taotlustele, mida menetleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

1. jaanuaril 2012 jõustus ühistranspordiseaduse muudatus, mille kohaselt võeti ühistranspordiloa asemel kasutusele Euroopa Liidu tegevusluba ning sõidukikaardi asemel tegevusloa tõestatud koopia. Nende saamiseks peavad vedajad pöörduma Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA) poole. Seni väljastatud ühistranspordiload ja sõidukikaardid bussiveoks kehtivad tähtaja lõpuni.

Kõige olulisem ühistransporti ja sellega seotud aspekte reguleeriv õigusakt on ühistranspordiseadus.

Taksovedu on sõitjate vedu tellija soovitud sihtkohta või sõitjale tellitud kohta järele sõitmine taksoveoks kohandatud sõidukiga. Taksovedu korraldab kohalik omavalitsus, kes väljastab taksoveolube ja taksoveo sõidukikaarte. 

Juhuveo sõitjaid veetakse tellija või vedaja enda algatusel. Juhu- ja liiniveoks peab vedajal olema Euroliidu tegevusluba ning iga sõiduki kohta Euroopa Liidu tegevusloa tõendatud koopia.

 

Kaubaveo tegevusluba
 

Kaubaveo tegevusluba peab olema tasulist veosevedu tegeval üle 3500 kilogrammi kaaluval autol või autorongil. 
 

Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 1071/2009/EÜ ning autoveoseadus sätestavad nõuded tegevusloa taotleja pädevusele, mainele ja finantssuutlikkusele. 

Euroopa Liidu tegevusloa taotlusi menetleb ja väljastab Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA), kellele peab vedaja lisaks loataotluse avaldusele esitama ka veokorraldaja määramist kinnitava dokumendi ning ametipädevust tõendava dokumendi. Tegevusloa taotleja peab olema kantud ka äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. 

Tegevusluba ei ole vajalik, kui tegemist on autoveoseaduse §4 mõistes väheolulise veoga (nt lume äravedu, küttepuude vedu, prügivedu, postivedu jne).

Samuti pole see vajalik siis, kui tegemist on autoveoseaduse §8 mõistes autoveoga, mis toimub omal kulul. Seda sätet kohaldatakse sõitjateveole autoga, milles koos juhikohaga on üle üheksa istekoha, ja oma kulul korraldatavale veoseveole auto või autorongiga, mille täismass ületab 3500 kilogrammi.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirjaga on moodustatud autokaubaveo komisjon, mille eesmärk on vaadata läbi ja kontrollida autovedude korraldust reguleerivate õigusaktide ja rahvusvaheliste kokkulepete rikkumiste juhtumid ning teha raskete autoveoalaste rikkumiste ilmnemisel pädevatele asutustele ettepanekuid rikkujate osas asjakohaste meetmete rakendamiseks, et tagada autovedudel aus konkurents, liiklusohutuse tõhustamine ja õigusaktide järgimine.

Komisjoni kuuluvad MKM-i, Tööinspektsiooni, Politsei- ja Piirivalveameti, Maanteeameti, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni ja Autoettevõtete Liidu esindajad.

 

Liiklusjärelevalve infosüsteem (LJVIS)

 

Liiklusjärelevalve infosüsteem on liiklusseaduse alusel loodud andmekogu, mille eesmärgiks on autoveo- ja liiklusjärelevalve käigus kogutud andmete elektrooniline talletamine ja süstematiseerimine, asjaomaste asutuste vahel vahetamine ning nende andmete alusel järelevalve teostamine.


Samuti autoveo- ja liiklusjärelevalvet kajastavate aruannete ja analüüside koostamine.

Liiklusjärelevalve infosüsteemi kantakse nelja liiki andmeid:

  • Teedel järelevalve teostamisel kogutud andmed mootorsõidukite ja haagiste tehnoseisundi, massi, teljekoormuse ja mõõtmete, autojuhtide sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise, seaduse või välislepingu alusel veo teostamiseks nõutavate dokumentide ning ohtlike veoste autoveo kontrollimise kohta. Samuti kontrollimise käigus tuvastatud süüteo kvalifikatsioon ja karistuse liik, kaasa arvatud autoveoalaste raskete õigusrikkumiste andmed
  • Ettevõttes autojuhtide töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise kontrollimisel kogutud andmed
  • Välisriigist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile saadetud andmed Eesti veoettevõtja kontrollimisel avastatud autoveo- või liiklusalase õigusrikkumise ja selle osas kohaldatud karistuse kohta, kaasa arvatud autoveoalaste raskete õigusrikkumiste andmed
  • Hea maine nõuetele mittevastavaks tunnistatud veokorraldaja andmed

Andmete sisestamist liiklusjärelevalve infosüsteemi korraldavad Politsei- ja Piirivalveamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tööinspektsioon ja Maanteeamet, kelle ametnikel on võimalik liiklusjärelevalve infosüsteemi logida ID-kaardi või mobiil-IDga juhul, kui see ametnik omab infosüsteemi andmetele juurdepääsu sõltuvalt oma tööülesannetest ja kelle andmed on infosüsteemi sisestatud.  

Isikuandmeid, milleks on autojuhi nimi ja isikukood, veoettevõtja nimi, aadress ja äriregistri kood, sõiduki registreerimisnumber, säilitatakse andmekogus kaks aastat, pärast mida need andmed kustutatakse. Muid andmeid, mis ei ole isikuandmed, säilitatakse liiklusjärelevalve infosüsteemis viis aastat, pärast mida need andmed arhiveeritakse.

Avalik juurdepääs liiklusjärelevalve infosüsteemi andmetele
 

ID-kaardi või mobiil-IDga liiklusjärelevalve infosüsteemi logides on füüsilisel ja juriidilisel isikul võimalik saada temaga seotud andmeid liiklusjärelevalve infosüsteemist (kontrolli aeg, kontrolli teostanud asutus, autojuhi nimi, sõiduki registreerimisnumber, kontrolli tulemus, karistuse määramise alus ning väärteomenetluse lõpetamise alus). Juriidilise isikuga seotud andmetele liiklusjärelevalve infosüsteemis on juurdepääsuõigus tagatud ettevõtte juhatuse liikmele, kelle seotust asjaomase ettevõttega kontrollitakse äriregistrist.