Lennundus

Eesti lennundus on ohutu, turvaline, professionaalne, keskkonnasõbralik ja arvestab riigikaitse põhimõtetega.
 

2018. aastal lendas ASi Tallinna Lennujaam andmetel Eestis lennukiga kokku üle 3 miljoni reisija. Neist enamus välislendudel ning üle 20 000 siselendudel. Kaubalennud lennukitega toimusid mullu 11 000 tonni ulatuses. 

Kõigile Euroopa Liidu lennuettevõtjatele on ühendusesisene turg avatud ning ühendused Eesti ja kolmandate riikide vahel toimuvad valitsuste vaheliste lennuliikluse lepingute alusel. Mullused peamised lennusihtkohad Eestist olid Frankfurt, Helsingi, Riia ja Varssavi. 

Riigile kuuluva AS-i Tallinna Lennujaam alla kuuluvad regionaalsed lennujaamad Kuressaares, Kärdlas, Pärnus, Tartus ja lennuväljad Ruhnus ning Kihnus. Regionaalsetest lennujaamadest on rahvusvahelisele lennuliiklusele avatud Kärdla, Kuressaare ja Tartu lennujaamad.

Lennundustegevuses lähtutakse Euroopa Liidu ja siseriiklikust regulatsioonist ning muudest rahvusvahelise õiguse normidest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülesandeks on muuhulgas lennundusvaldkonda puudutava seadusandluse väljatöötamine ning selle kooskõlla viimine Euroopa Liidu lennundusalaste õigusaktide ja rahvusvaheliste kokkulepetega.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium osaleb aktiivselt mehitamata lennuliikluse süsteemide väljatöötamise protsessis.

Foto: Marko Mägi
 

Lennunduse korraldus
 

Tallinna lennuinfopiirkonnas (TALLINN FIR/UIR) osutab lennujuhtimisteenust riigile kuuluv Lennuliiklusteeninduse AS, mille ülesandeks on ohutu ja sujuva lennujuhtimisteenuse tagamine. Lisaks kontrollib ettevõte õhuruumi kasutamist, pakub side- ja häireteenuseid ning lennundusalaseid konsultatsioone, koostab ja levitab lennuliiklusinfot ja viib läbi ekspertiise.
 

Eesti lennuväljade käitaja on AS Tallinna Lennujaam, kelle peamiseks eesmärgiks on tagada õhusõidukite, reisijate ja kauba ohutu, turvaline ja sujuv maapealne teenindamine Tallinna, Tartu, Pärnu, Kuressaare ja Kärdla lennuväljadel ning Kihnu ja Ruhnu lennuväljadel.

Eesti õhuruumi tsiviil- ja riigikaitselistel lendudel kasutamise tagamiseks on moodustatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juurde õhuruumi kasutamise korraldamise komisjon, mis jälgib õhuruumi paindliku kasutamise põhimõtete rakendamist Eestis.

Lennuamet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab tsiviillennunduse riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.

 

Ühendused saartega

 

Maanteeamet korraldab maakondlikke ja maakondade vahelist ühistransporti lennukitega.


2019. aasta suvel sõlmiti Leedu päritolu lennuettevõtjaga JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“ (registrikood 159973821, asukoht Karmelava, Kaunas dist. LT-54460, Leedu Vabariik) leping Tallinn-Kärdla-Tallinn lennuliini teenindamiseks. Lepingud sõlmiti riigihanke tulemusel tähtajaliselt kuni 30.05.2024. Tallinn-Kuressaare-Tallinn lennuliini opereerib samuti Transaviabaltika ning eelmise perioodi lepingut on pikendatud aasta võrra.

Lennugraafiku leiab ja pileteid saab soetada nii Tallinna, Kärdla kui Kuressaare lennujaamades, reisibüroode kaudu ning veebilehel www.saartelennuliinid.ee

Ruhnu lennuühenduse hanke võitis 2019. aasta suvel Diamond Sky OÜ ning leping on tehtud vedajaga viieks aastaks. Lennud toimuvad talvisel hooajal oktoobrist aprillini.

 

 

Lennutegevusluba
 

Kõigil Euroopa Liidu lennuettevõtjatel peab reisijate, posti ja lasti vedamiseks olema lennutegevusluba.
 

Lennuettevõtja lennutegevusluba annab Eestis välja majandus- ja taristuminister, kellele tuleb selleks esitada taotlus. Loa väljaandmise täpsemad tingimused ja nõuded on toodud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu määruses nr 1008/2008/EÜ koos lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjadega

Euroopa Liidu siseselt kehtivad kõikidele lennuettevõtja lennutegevusloa taotlejatele samad nõuded ning turg on kõigile avatud. Liikmesriigid ei piira ühendusesiseste lennuteenuste osutamist ühenduse lennuettevõtja puhul loa ega volitusega.

Teave kehtivate lennuettevõtjate lennutegevuslubade kohta on toodud Lennuameti kodulehel siin

Lennutegevusluba on tähtajatu. Kuid majandus- ja taristuministril on õigus loa kehtivus peatada või see kehtetuks tunnistada.


Lennutegevusloa taotlus

NB! Enne taotluse esitamist tuleb tasuda riigilõiv. 
Taotlus loa väljaandmiseks võib olla kirjutatud vabas vormis.
Lennuettevõtja peab vastama Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu määruses nr 1008/2008/EÜ II peatükis toodud nõuetele ning esmase loa taotlemise puhul esitama määruse I lisas toodud andmed:

  1. Viimased sisemised tulukalkulatsioonid ja olemasolu korral viimase majandusaasta auditeeritud aruanne.
  2. Eeldatav bilanss, sh kasumiaruanne, järgmise kolme aasta kohta.
  3. Kavandavate sissetulekute ja väljaminekute alused selliste punktide kohta nagu kütus, hinnad ja tariifid, töötasud, hooldus, amortisatsioon, vahetuskursi muutus, lennujaamatasud, lennuliiklustasud, maapealse teenindamise kulud, kindlustus jne. Liiklusnäitajate ja kasumi prognoosid.
  4. Üksikasjad tegevuse alustamise kulude kohta avalduse esitamisega algava ning tegevuse alustamisega lõppeva perioodi jooksul ning selgitus nende kulude finantseerimiskava kohta.
  5. Üksikasjad olemasolevate ja kavandatud finantsallikate kohta.
  6. Üksikasjad aktsionäride või osanike kohta, sealhulgas päritolu, omatavate aktsiate või osade liik ning põhikiri. Kui taotleja kuulub kontserni, esitatakse teave nendevaheliste suhete kohta.
  7. Kavandatud rahavoogude aruanded ja likviidsusplaanid esimeseks kolmeks tegevusaastaks.
  8. Üksikasjad õhusõiduki omandamise/rentimise finantseerimise kohta, sealhulgas rentimise korral lepingutingimused.

Taotluse esitamine

  • Paberil - loataotlus tuleb saata Majandus- ja
    Kommunikatsiooniministeeriumile aadressil: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn.
  • Elektroonselt - digiallkirjastatud taotlus esitada e-posti aadressil info [at] mkm.ee.
 

Rahvusvahelised organisatsioonid ja koostöö
 

Olulisemad rahvusvahelised lennundusorganisatsioonid on:

 

Eesti osaleb Põhja-Euroopa Funktsionaalse Õhuruumiosa (Northern European Functional Airspace Block - NEFAB) koostöös. NEFAB arendab õhuruumi alast koostööd Eesti, Läti, Soome ja Norra ministeeriumide, lennuliiklusteenindusüksuste ja lennuametite vahel ning selle eesmärgid tulenevad Ühtse Euroopa Taeva (Single European Sky – SES) regulatsioonist. NEFABi raames arendatakse Euroopa taeva lennuliikluse läbilaskevõimet, ohutust, trassivaba õhuruumi ning püütakse vähendada keskkonnamõjusid.

 

Viimati uuendatud: 28. August 2019