Lennundus

Eesti lennundus peab olema ohutu, turvaline, professionaalne, keskkonnasõbralik ja arvestama riigikaitse põhimõtetega.
 

2015. aastal lendas Tallinna Lennujaama andmetel Eestis lennukiga kokku üle 2,1 miljoni inimese. Neist enamus sõitis välislendudel ning veidi üle 20 000 siselendudel. Kaupa saadeti lennukitega mullu umbes 16 000 tonni ulatuses.   

Kõigile Euroopa Liidu lennuettevõtjatele on liidusisene turg täielikult avatud ning ühendused Eesti ja kolmandate riikide vahel toimuvad valitsustevaheliste kokkulepete alusel. Mullused peamised lennusihtkohad Eestist olid Frankfurt, Helsingi ja Riia.   

Eesti lennundussektor annab tööd umbes 2500 inimesele. Riigile kuuluva Tallinna Lennujaama alla kuuluvad ka rahvusvahelisele lennuliiklusele avatud regionaalsed lennujaamad Kuressaares, Kärdlas, Pärnus, Tartus ja lennuväljad Ruhnus ja Kihnus. 

Eestis reguleerib õhuruumis toimuvat liiklust lennundusseadus. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülesanne on lennunduse seadusandluse väljatöötamine ning selle kooskõlla viimine Euroopa Liidu lennundusalaste õigusaktide ja rahvusvaheliste kokkulepetega.

Foto: Marko Mägi
 

Lennunduse korraldus
 

Õhuruumi aeronavigatsiooni korraldab Lennuliiklusteeninduse AS ja tsiviillennundust korraldab Lennuamet.


Tallinna lennuinfopiirkonna õhuruumis (TALLINN FIR/UIR) osutab lennuliiklusteenuseid riigile kuuluv Lennuliiklusteeninduse AS, mille ülesanne on ohutu ja sujuva aeronavigatsiooni tagamine. Lisaks kontrollib ettevõte õhuruumi kasutamist, pakub side- ja häireteenuseid ning lennundusalaseid konsultatsioone, koostab ja levitab lennuliiklusinfot ja viib läbi ekspertiise. 

Tsiviillennundust juhib ja teostab selle üle riiklikku järelevalvet Lennuamet, mille kodulehelt leiab ka statistikat lennuohutuse kohta.

 

Ühendused suursaartega

 

Lennuliikluses tagab sõitjatevedu kaugliinidel, sh ühendusi suursaartega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning maakonnasisestel liinidel maavalitsused.


2016. aasta suvel sõlmiti Leedu päritolu lennuettevõtjaga JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“ (registrikood 159973821, asukoht Karmelava, Kaunas dist. LT-54460, Leedu Vabariik) lepingud Tallinn-Kärdla-Tallinn ja Tallinn-Kuressaare-Tallinn lennuliinide teenindamiseks. Lepingud sõlmiti riigihanke tulemusel tähtajaliselt kuni 31.05.2019.

Lennugraafiku leiab ja pileteid saab soetada nii Tallinna, Kärdla kui Kuressaare lennujaamades, reisibüroode kaudu ning veebilehel www.saartelennuliinid.ee.

 

 

Lennutegevusluba
 

Kõigil Euroopa Liidu lennuettevõtjatel peab reisijate, posti ja lasti vedamiseks olema lennutegevusluba.
 

Lennuettevõtja lennutegevusluba annab Eestis välja majandus- ja kommunikatsiooniminister, kellele tuleb selleks esitada taotlus. Loa väljaandmise täpsemad tingimused ja nõuded on toodud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu määruses nr 1008/2008/EÜ koos lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjadega

Euroopa Liidu siseselt kehtivad kõikidele lennuettevõtja lennutegevusloa taotlejatele samad nõuded ning turg on kõigile avatud. Liikmesriigid ei piira ühendusesiseste lennuteenuste osutamist ühenduse lennuettevõtja puhul loa ega volitusega.

Kehtivad lennutegevusload
 

Majandus- ja kommunikatsiooniministri välja antud kehtiv lennutegevusluba on neil ettevõtetel: AS Pakker Avio, AS Avies, OÜ Estonian Rotorway, Panaviatic AS, Smartlynx Airlines Estonia OÜ, AS Airest, Nordic Jet OÜ, Fort Aero AS, Regional Jet OÜ.

Lennutegevusluba on tähtajatu. Kuid majandus- ja kommunikatsiooniministril on õigus loa kehtivus peatada või see kehtetuks tunnistada.

Lennutegevusloa taotlus

NB! Enne taotluse esitamist tuleb tasuda riigilõiv. 
Taotlus loa väljaandmiseks võib olla kirjutatud vabas vormis.
Lennuettevõtja peab vastama Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu määruses nr 1008/2008/EÜ II peatükis toodud nõuetele ning esmase loa taotlemise puhul esitama määruse I lisas toodud andmed:

  1. Viimased sisemised tulukalkulatsioonid ja olemasolu korral viimase majandusaasta auditeeritud aruanne.
  2. Eeldatav bilanss, sh kasumiaruanne, järgmise kolme aasta kohta.
  3. Kavandavate sissetulekute ja väljaminekute alused selliste punktide kohta nagu kütus, hinnad ja tariifid, töötasud, hooldus, amortisatsioon, vahetuskursi muutus, lennujaamatasud, lennuliiklustasud, maapealse teenindamise kulud, kindlustus jne. Liiklusnäitajate ja kasumi prognoosid.
  4. Üksikasjad tegevuse alustamise kulude kohta avalduse esitamisega algava ning tegevuse alustamisega lõppeva perioodi jooksul ning selgitus nende kulude finantseerimiskava kohta.
  5. Üksikasjad olemasolevate ja kavandatud finantsallikate kohta.
  6. Üksikasjad aktsionäride või osanike kohta, sealhulgas päritolu, omatavate aktsiate või osade liik ning põhikiri. Kui taotleja kuulub kontserni, esitatakse teave nendevaheliste suhete kohta.
  7. Kavandatud rahavoogude aruanded ja likviidsusplaanid esimeseks kolmeks tegevusaastaks.
  8. Üksikasjad õhusõiduki omandamise/rentimise finantseerimise kohta, sealhulgas rentimise korral lepingutingimused.

Taotluse esitamine

  • Paberil - loataotlus tuleb saata Majandus- ja 
    Kommunikatsiooniministeeriumi lennundustalitusele aadressil: Harju tn 11, 15072 Tallinn.
  • Elektroonselt - digiallkirjastatud taotlus esitada e-posti aadressil info [at] mkm.ee.
 

Rahvusvahelised organisatsioonid ja koostöö
 

Olulisemad rahvusvahelised lennundusorganisatsioonid on:

  • NEFAB (North European Functional Airspace Block)

NEFAB arendab Põhja-Euroopa õhuruumiosa koostööd Eesti, Läti, Soome ja Norra ministeeriumide, lennuliiklusteenindusüksuste ja lennuametite vahel ning selle eesmärgid tulenevad Ühtse Euroopa Taeva (Single European Sky SES) regulatsioonist. NEFAB arendab Euroopa taeva lennuliikluse läbilaskevõimet, ohutust, lennu-transpordisüsteemi ning püüab vähendada keskkonnamõjusid.