Transport

Transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad, ohutud, kiired ja kestlikud liikumisvõimalused. 


Nõudmised transporditaristule varieeruvad – linnas on eriti olulised jalg- ja rattaliiklus ning ühistransport, hajaasustuses aga teeliikluse mugavus ja ohutus. Eksportivatele ettevõtetele on tähtsad rahvusvahelised ühendused ja veoga soetud kulud, turismisektorile kiired ühendused rahvusvaheliste keskuste ja lähinaabritega.

Tänu meie asukohale Euroopa idapiiril Läänemere ääres saame osaleda rahvusvahelises transiidis, mille mahud maailmamajanduse trende arvestades pikas perspektiivis kasvavad.

Erinevate liikumisvõimaluste ja ühenduste parandamist keskkonnasäästlikul ja jätkusuutlikul moel planeerib "Transpordi arengukava 2014–2020".

Valdkonnad

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tegeleb järgmiste transpordivaldkonna teemadega:

Maanteetransport

Teedevõrgu ja maanteetranspordi valdkonnas on üks olulisemaid sihte tagada kasutajate ohutus. Eesmärk on, et aastaks 2020 oleks liikluses hukkunute arv alla 50 inimese.
Vaata lisa maanteetranspordi lehelt »

Merendus

Lisaks merendusega seotud ettevõtluse arendamisele on eesmärgiks parandada laevaliikluse ja teiste merega seotud tegevuste ohutust ning kaitsta mere- ja rannakeskkonda.
Vaata lisa merenduse lehelt »

Lennundus

Eesti lennundus peab olema turvaline, keskkonnasõbralik ja arvestama riigikaitse põhimõtetega. Kõigil ELi lennuettevõtjatel peab reisijate, posti ja lasti vedamiseks olema tegevusluba.
Vaata lisa lennunduse lehelt »

Raudteetransport

Raudteetransport peab võimaldama reisijate ja kauba keskkonnasäästliku, kiire ja suuremahulise veo. Suurim kavandatud investeering kogu transpordivaldkonnas on Rail Baltic.
Vaata lisa raudteetranspordi lehelt »

 

Transpordi arengukava 2014-2020

Transpordi arengukava aastateks 2014-2020 kirjeldab nii kohaliku kui rahvusvahelise reisijate- ja kaubaveoga seonduvaid plaane järgmiseks kuueks aastaks.  

Üha suurem rõhk transpordi arengu planeerimisel on selle ökonoomsus ja keskkonna-säästlikkus.  

Eesti suuremad eesmärgid transpordisektori arengus on järgmistel aastatel seotud järgmiste teemadega:

  • Säilitada põhimaanteede seisukord ja parandada tugi- ja kõrvalmaanteid. Jätkata Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ehitamist. 
  • Linnades vähendada autokasutust, parandades kõndimise, jalgrattaga sõitmise ja ühistranspordi võimalusi. Nutikate lahenduste abil pakkuda ka uusi teenuseid, eelkõige lühiajalist ratta- ja autorenti. 
  • Suurendada rongiühenduste kiiruseid ja sagedusi nii, et Tallinna ja teiste linnade vahel liikumiseks on rong eelistatuim transpordivahend. Parandada rongiühendusi Lätiga (Tartu-Riia liin, Rail Baltic) ja Venemaaga (Peterburi sõit kestaks vähem kui 5 tundi). Lennujaam ühendada trammiliiniga.
  • Suurenda liiklusohutust. Kolme aasta keskmine liikluses hukkunute arv jääb alla 50 ning pikemas perspektiivis ei hukku liikluses ühtegi inimest.
  • Tõsta taastuvenergiat kasutavate ja ökonoomsemate sõidukite osakaalu. Peamine alternatiivne kütus on Eestis kodumaisest biomassist ja jäätmetest toodetud biometaan või surugaas.        
 

Euroopa Liidu transpordipoliitika

 

Eesti transpordipoliitika lähtub Euroopa Liidu pikaajalisest transpordipoliitikast, mis on kirjas valges raamatus.
 

Transpordipoliitika valge raamatu “Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas” kolm alustala on:

  • Ühtne siseturg 
  • Konkurentsivõime 
  • Kestlikkus

Euroopa transpordipoliitika kõige olulisem eesmärk on luua süsteem, mis tagaks kvaliteetsed liikumisteenused ja planeeriks tõhusamalt ressursse, et edendada Euroopa majandust ja suurendada selle konkurentsivõimet.

Selleks tuleb transpordis kasutada vähem energiat ning võtta kasutusele keskkonnasäästlikumad lahendused, ajakohastada transporditaristu ning vähendada selle negatiivset mõju loodusvaradele nagu vesi, pinnas ja ökosüsteemid. 

 

Rahastamine

 

Riigi hallatava transpordisüsteemi rahastatamise kaks peamist valdkonda: 

  • Ühistranspordi dotatsioon regionaalsele ja üleriigilisele transpordile, sh ühendustele saartega, mis otsustatakse iga-aastaselt riigieelarve koostamisel.
  • Taristu ehitust- ja rekonstrueerimist rahastatakse nii riigieelarvest kui ka struktuurifondide vahenditest, viimast on võimalik kasutada transpordisektori investeeringuteks seitsmeaastase perioodi jooksul.

Ministeeriumis tegeleb transpordi rahastamisega transpordi arengu ja investeeringute osakond, mis osaleb muuhulgas Euroopa Liidu struktuurivahendite ja riigieelarve planeerimisel, välisabist rahastatavate programmide väljatöötamisel, rakendamisel ja järelevalves. 

Olulise osa transporditaristu investeeringutest teevad riigi äriühingud AS Tallinna Sadam, AS Eesti Raudtee ja AS Tallinna Lennujaam. Eraettevõtetest investeerivad taristusse peamiselt sadamad ja Edelaraudtee Infrastruktuuri AS. Kohalikud omavalitsused rahastavad kohalike teede hoidu ja kohalikku ühistransporti.