Teenuste vaba liikumine

Euroopa Liidu liikmesriigi ettevõtetel on õigus Eestis ajutiselt teenust osutada siin ettevõtet või filiaali asutamata.
 

Sellele õigusele võib seada piiranguid üksnes siis, kui see on põhjendatud avaliku korra, julgeoleku, rahvatervise või keskkonnakaitsega. Euroopa Liidu toimimise lepingu järgi on teenus tasu eest osutatav tööstuslik, kaubanduslik, käsitööline või vabakutseline teenus. 

Teenuse piiriüleseks osutamiseks on viis võimalust

  • Teenuse osutaja asutab uue ettevõtte tarbija asukohariigis
  • Teenuse osutaja läheb ajutiselt tarbija asukohariiki
  • Teenuse kasutaja läheb teenuse osutaja asukohariiki
  • Teenuse osutaja ja kasutaja on kumbki oma riigis ning teenust osutatakse sidevahendite abil
  • Nii teenuse osutaja kui ka tarbija lähevad kolmandasse riiki

Euroopa Liidu teenuste direktiiv tagab, et Euroopa Liidu põhivabadused - asutamisõigus ja vabadus osutada piiriüleseid teenuseid - oleksid inimestele kättesaadavad. See lihtsustab haldustoiminguid, kõrvaldab takistusi teenuse osutamisel ning suurendab siseturul vastastikust usaldust, kuid ei kata näiteks transpordi-, finants-, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste valdkondi.  

Eesti teenuseosutajad saavad vajalikke menetlusi teha portaalis Eesti.ee. Teistes Euroopa Liidu liikmesriikides kehtivate nõuete kohta leiab info ühtsete kontaktpunktide kaudu.

 

Infoühiskonna teenused

 

Infoühiskonna teenuste andmeid töödeldakse, säilitatakse ja edastatakse digitaalkujul elektrooniliste vahendite abil, kusjuures osapooled ei viibi üheaegselt samas kohas.  
 

Levinumad infoühiskonna teenused on:

  • Andmete ülekande ja salvestuse teenus, otsinguteenus
  • Elektroonilised ajakirjad ja ajalehed
  • Pangandusteenus, kindlustusteenus, investeeringud ja teised finantsteenused
  • Ekspertteenused (nt juriidiline nõustamine)
  • Meelelahutusteenused, reklaamiteenused ja muud marketingiteenused
  • Kaupade müük (tarkvara, e-raamatud; hõlmab ka kaupade pakkumist elektroonilisel teel)

Infoühiskonna teenuste kohta tekkinud küsimuste või probleemide korral saab pöörduda e-aadressil infouhiskonnateenused [at] mkm.ee või e-cominfo [at] mkm.ee

Järelevalve ja seadused
 

Infoühiskonna teenuseid
reguleerib Eestis infoühiskonna teenuse seadus.

Seaduse järgimise üle teostab järelevalvet Tehnilise Järelevalve Amet ning otseturustusega
seotud nõuete täitmist jälgib Andmekaitse Inspektsioon.

 

Üldhuviteenused

 

Üldhuviteenused on elekter, gaas, haridus, kanalisatsioon ja vesi, post, ringhääling, sotsiaal-teenused ja tervishoid.
 

Liikmesriikides kasutatakse üldhuviteenuste kontekstis erinevaid määratlusi, mis peegeldavad erinevat ajaloolist, majanduslikku, kultuurilist ja poliitilist arengut. Euroopa Liidu toimimise lepingus ei ole mõistet “üldhuviteenused”, see on tuletatud mõistest “üldist majandushuvi pakkuvad teenused”.

Regulatsioon
 

Üldhuviteenuste osutamist ning juurdepääsu neile reguleerivad detailselt asjaomased õigusaktid ja Euroopa Liidu protokoll nr 26.