Sa oled siin

Post

Alates 2009. aastast on Eesti postiturg täielikult avatud ning postiteenuste osutamise tegevusluba on Eestis kahel ettevõttel - AS Eesti Post ja AS Express Post.

 

Kõigi erinevate postiteenuse liikide osutamise tagamiseks määrab ministeerium ühe ettevõtte universaalse postiteenuse osutajaks ning hetkel on selleks riigiettevõte AS Eesti Post. Universaalse postiteenuse osutaja määratakse avaliku konkursiga, mille korraldab Konkurentsiamet iga viie aasta järel. Järgmine konkurss toimub 2019. aastal.

Universaalse postiteenuse maht on viimastel aastatel stabiilselt langenud, kõige levinuma ja põhilisema teenuse siseriiklike lihtkirisaadetiste edastamine on viimase viie aastaga vähenenud ligi 50%. Järjest elavneb aga kullerpostiteenuste turg, mille maht kasvab aastas umbes 10%. Selles valdkonnas osutab aktiivselt teenust ligi 30 ettevõtet.

Post

 

Postiteenuste turule sisenemine
 

Postiteenuse tegevusloa annab Konkurentsiamet. 


Tegevusluba nõutakse:

  • Universaalse postiteenuse osutamiseks
  • Kirisaadetise edastamiseks 
  • Postipaki edastamiseks 

Universaalse postiteenuse osutaja määratakse avaliku konkursiga, mille korraldab Konkurentsiamet.

Tegevusluba ei ole vaja, kui edastatakse:

  • Perioodilisi väljaandeid
  • Otseposti
  • Kullerposti

Isik, kes soovib alustada postiteenuse osutamist, milleks tegevusluba ei ole vaja, peab sellest Konkurentsiametile kirjalikult teatama hiljemalt kümme päeva enne tegevuse alustamist. Teates sisalduvad andmed avaldatakse registris.

Järelevalve


Kvaliteetsed postiteenused peavad olema taskukohaste hindadega ja kättesaadavad üle Eesti. 

Postiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle teostab riiklikku järelevalvet Konkurentsiamet.  

 

 

Postiteenused
 

Postiteenusteks loetakse majanduslikel eesmärkidel adresseeritud postisaadetise edastamist.  
 

Postisaadetised on kirisaadetis (kuni 2 kg), postipakk (kuni 20 kg) ja perioodilised väljaanded. Postisaadetisena ei liigitata kirjalike teadete ning muude saadetiste kättetoimetamist enda nimel ja iseenda majandustegevuse tarbeks. 

Postiteenused jagunevad postisaadetise tüübi järgi nii:

  • Lihtsaadetis
    Kirisaadetis ja postipakk väljastatakse saajale või tema esindajale allkirjata; saadetise väärtust pole avaldatud; kahju tekkimise korral puudub kohustus maksta hüvitist.
  • Tähtsaadetis
    Kirisaadetis ja postipakk väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muul viisil isikut tuvastades; saadetise väärtust pole avaldatud; kahju tekkimise korral maksab postiteenuse osutaja saatjale eelnevalt määratud garantiisumma.
  • Väärtsaadetis
    Kirisaadetis ja postipakk väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muul viisil isikut tuvastades; saadetise väärtus on avaldatud; kahju tekkimise korral tasub postiteenuse osutaja saatjale saadetise väärtuse.
  • Partiisaadetis
    Saatja laseb postiteenuse osutajal edastada kirisaadetise vähemalt 100 saajale või postipaki vähemalt 25 saajale.
  • Kullerpost
    Kirisaadetis ja postipakk väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muul viisil isikut tuvastades; saadetis edastatakse kulleriga kiirel ja usaldusväärsel viisil; saatjal on võimalus igal hetkel saada infot saadetise asupaiga kohta teekonnal, sekkuda selle kättetoimetamisse ja vajadusel korraldada ümber selle edastamist.
  • Otsepost
    Kirisaadetis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirjata; saadetise sisu on turunduslik või avalik materjal; saadetis edastatakse samaaegselt vähemalt 100 saajale; kõigi saadetiste sisu, kaal ja mõõtmed on identsed, välja arvatud saaja nimi, postiaadress, identifitseerimisnumber jm teisendused, mis ei muuda sõnumi olemust; pakendile on kantud märge “reklaam”, “reklaam posti teel” või “otsepost”.
  • Perioodilised väljaanded
    Saatjalt tellitav ja tema poolt postiteenuse osutajale perioodiliselt, sagedusega vähemalt üks kord kvartalis edastamiseks üleantav adresseeritud trükis.

Rahvusvahelised organisatsioonid

Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooni Administratsioonide Konverents (CEPT)

Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooni Administratsioonide Konverents (Conférence Européenne des Administrations des Postes et des Télécommunications ehk CEPT) on organisatsioon, kuhu praegu kuulub 48 liikmesriiki.

CEPTi liikmeteks võivad olla nende Euroopa riikide postside- ja telekommunikatsiooni administratsioonid, mis on Ülemaailmse Postiliidu (Universal Postal Union ehk UPU) või Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunication Union ehk ITU) liikmed. 

Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooni Administratsioonide Konverents (CEPT)»

CEPTi eesmärgid:

  • Tugevdada suhteid liikmesriikide vahel, et edendada koostööd Euroopa post- ja elektroonilise side valdkonnas
  • Töötada välja ühised seisukohad Euroopa post- ja elektroonilise side valdkonna prioriteetide ja arengu kohta
  • Esindada valdkonna huve ülemaailmsel tasandil, sealhulgas Rahvusvahelises Telekommunikatsiooni Liidus ja Ülemaailmses Postiliidus
  • Harmoniseerida raadiosageduste kasutamist Euroopas
     

CEPT ja Eesti

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on CEPTi liige alates 1993. aasta augustist. Eesti Vabariiki esindavad CEPTis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tehnilise Järelevalve Amet ja Konkurentsiamet.
 

CEPTi töökorraldus

CEPTi juhib assamblee, mis koguneb kaks korda aastas. CEPTi juures tegutseb kaks komiteed:

  • Elektroonilise Side Komitee (Electronic Communications Committee ehk ECC)  
  • Postside Komitee (Comité européen des régulateurs postaux ehk CERP)

Komiteed tegelevad töögruppides ja projektirühmades valdkondade harmoneerimisega.
 

Euroopa Side Büroo ja standardite instituut

CEPTi juhatust ja komiteesid abistab ning nõustab Euroopa Side Büroo (ECO), mis on post- ja elektroonilise side eriteadmiste keskus. 

Euroopa Side Büroo (European Communications Office ehk ECO) »

1988. aastal lõi CEPT Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi (ETSI), kuhu koondati kogu telekommunikatsiooni valdkonna standardimisega seotud tegevus.  

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituut (European Telecommunications Standards Institute - ETSI) »

Ülemaailmne Postiliit (UPU)

192 liikmesriigiga Ülemaailmne Postiliit on ÜRO agentuurina töötav rahvusvaheline organisatsioon peakorteriga Šveitsi pealinnas Bernis.  

Ülemaailmne Postiliit (Universal Postal Union - UPU) »

Postiliidu eesmärgid on:
  • Koordineerida postioperaatorite ülemaailmset koostööd
  • Kehtestada reeglid rahvusvahelise postiteenuste osutamiseks
  • Anda soovitusi postiteenuste mahtude suurendamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks


UPU ja Eesti

Eesti Vabariik on UPU liige alates 1992. aasta aprillist. Eesti Vabariiki esindavad Ülemaailmses Postiliidus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Konkurentsiamet.

Eestis täidab UPU aktidest tulenevaid kohustusi AS Eesti Post.


UPU töökorraldus

UPUt juhib postiliidu kongress, mis koguneb kord nelja aasta jooksul ja kus osalevad kõik liikmed. Kongressi põhifunktsioon on seadusandlik, kuid viimastel aastatel tegeletakse üha rohkem ka strateegiliste küsimustega.

Kongressidevahelisel ajal toimub töö Administratsioonide Nõukogus (Council of Administration ehk CA) ja Postiteenuste Nõukogus (Postal Operation Council ehk POC).

UPU reegleid järgivad kõikide riikide postiadministratsioonid. See tagab rahvusvahelise postiteenuse toimimise ja arengu. 


Kehtivad UPU aktid »