Riigi infosüsteem

Info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia peab muutma riigi infosüsteemid kodaniku- ja teenusekeskseks.


Et siduda infosüsteemid ühtseks elanikke ja organisatsioone teenin-davaks loogiliseks tervikuks, on varasem asutuse- ja ametnikukeskne asjaajamine ja infosüsteemid üha enam suunatud kasutajatele ja teenustele.

Kõrvaloleval joonisel on näha, kuidas riigi infosüsteemi teenused registreeritakse kataloogis (keskel), tagasüsteeme kasutavad teenuseosutajad ning lõppkasutajaid (K) teenindavad eessüsteemid, mis on asutuste portaalid, teabevärav eesti.ee ja muud kasutajate personaalsed portaalid. Personaalsete teenuste korral on üldjuhul vaja tagada teenuse tõestusväärsus, kasutajate autentimine ja autoriseerimine.

Teenuseid osutavad kodanikele ja ettevõtetele andmevahetuskihi X-tee kaudu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, eraettevõtted ja kolmanda sektori organisatsioonid.
 
 

Koosvõime
 

Kodanikukeskne riik ja teenusepõhine infosüsteem eeldavad infosüsteemide seostamist ühtseks kodanikke ja organisatsioone toetavaks loogiliseks tervikuks.

Selleks peavad erinevad organisatsioonid ja infosüsteemid olema koosvõimelised ehk võimelised koos töötama. Avaliku sektori asutused on oma infosüsteemide arendamisel vabad, kuid peavad järgima koosvõime raamistiku nõudeid

Euroopa koosvõime strateegia »
Euroopa koosvõime raamistik »

Hajusalt ja samas koosvõimelisena üles ehitatud riigi infosüsteem on loonud Eestile head eeldused, et saada kasu trendist, kus üha enam seadmeid ja masinaid on ühendatud arvutivõrku.

Koosvõimel on kolm erinevat aspekti:

  • Organisatsiooniline koosvõime on organisatsioonide võime infosüsteeme kasutades osutada vastastikku ja oma klientidele teenuseid. Organisatsiooniline koosvõime tagatakse õigusaktide ja üldiste kokkulepetega.
  • Tehniline koosvõime on infrastruktuuriline ja tarkvaraline koosvõime, mis eeldab andmevahetuseks kasutatavate ühtsete protokollide kehtestamist, andmeühenduste juhtimiseks vajaliku tarkvara loomist ja rakendamist ning kasutajaliideste loomist erinevate organisatsioonide vaheliseks kommunikatsiooniks.
  • Semantiline koosvõime on erinevate organisatsioonide võime mõista vahetatud informatsiooni tähendust ühtmoodi.

Koosvõime eesmärgid

Infosüsteemide abil on lähitulevikus võimalik sooritada mitmeid toiminguid ühes kohas korraga.

Koosvõimeraamistiku eesmärk on tõhustada Eesti avaliku sektori toimimist, parandades Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele ning ettevõtetele pakutavaid teenuseid.

Tähtis on tagada, et ettevõtjad ja kodanikud saaksid e-teenuseid kasutada ka riikideüleselt. Selle eeldus on teenuste baastaristu piiriülene koosvõime.

  • Aidata kaasa teenusepõhise ühiskonna arengule, kus kõik inimesed saavad riigiga suhelda, ilma et nad peaksid teadma midagi avaliku sektori struktuurist ja selle rollide jaotusest.
  • Muuta riigi infosüsteemi infopoliitiliste otsuste tegemine läbipaistvaks.
  • Toetada riigi infosüsteemi koosarenemist.
  • Luua tingimused vabaks konkurentsiks, järgides kokkulepitud raamistikku.
  • Vähendada avaliku sektori IT-kulusid.
 

Riigi IT-arhitektuur
 

Riigi IT-arhitektuur tegeleb riigi infosüsteemide koosvõimelisuse tagamisega, mille väljatöötamisel lähtutakse teenusepõhise arhitektuuri põhimõtetest:

  • Tehnilist koosvõimet ehk infosüsteemide piisavat integratsiooni võib käsitleda e-riigi kõige olulisema prioriteedina.
  • Turvalisus on e-riigi teenuste oluline eeldus. 
  • Avatud standardite olemasolu määrab IT-investeeringute edu ja mõistlikkuse nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis.
  • Paindlikkus on oluline innovatsioonis ja suutlikkuses kohandada IT-lahendusi vastavalt muutustele. See on ka infosüsteemide arendusprojektide edukuse ja jätkusuutlikkuse eeldus.
  • Skaleeritavus tähendab, et oluline on IT-lahenduse funktsionaalsuse ja efektiivsuse säilitamine juhul, kui näiteks kasutajate arv, tehingute maht või andmete kogus peaksid muutuma. Süsteem peab olema laiendatav või taandatav nii, et vajadusi rahuldatakse võimalikult optimaalselt.

    Skaleeritavus on ülioluline infosüsteemide puhul, mis peavad andmeid vahetama suurte süsteemidega, millel on suuremahuline andmeliiklus või selle kasvamise võimalus aja jooksul.
 

Eesti riigipilve kontseptsioon

 

Et tagada Eesti infoühiskonna areng, on riigil vaja investeerida tehnoloogialahenduste kaasajastamisse, seal hulgas ka pilvetehnoloogiasse ja –lahendustesse, mis suurendavad Eesti digitaalset järjepidevust ja soodustavad e-riigi edasist arengut.


„Eesti riigipilve kontseptsiooni“ eesmärgiks on rajada 2016. aasta lõpuks Eesti riigipilve terviklahendus, mis võimaldab:

  • Maandada riigiasutuste IT riske
  • Suurendada Eesti julgeolekut, sest tänase Eesti riigi edukas toimimine sõltub andmete ja e-teenuste kättesaadavusest ja turvalisusest
  • Eesti riigipilve lahendus kasvatab digitaalset järjepidevust ja soodustab e-riigi arengut
  • Pakkuda riigiasutustele tuge seaduste ja ISKE määruse täitmisel
  • Tehnoloogilise jätkusuutlikkuse tagamine, sest pilvetehnoloogia lahendused võimaldavad paindlikku ressursi- ja tarkvaralitsentsi poliitikat ning lihtsustavad pilveplatvormile loodud rakenduste kasutamist riigiüleselt

Eesti riigipilve näol on tegemist hübriidpilvega, mis koosneb kolmest komponendist:

  • Eesti riigi privaatpilv
  • avalikud pilved
  • andmesaatkonnad

Need kolm osa moodustavad Eesti riigipilve terviklahenduse.

Esimeseks sammuks riigipilve loomisel on riigi privaatpilve rajamine, mis on eeltingimuseks avalikke pilvede kasutamisele ja toimiva andmesaatkondade võrgustikku loomisele.

 

WCAG 2.0 rakendusjuhised
 

WCAG 2.0 (Web Content Accessibility Guidelines 2.0) standard kehtestab nõuded veebilehekülgede juurdepääsetavusele ning pakub välja suunised nende täitmiseks nii veebilehe arendajatele kui ka sisutoimetajatele.
 

WCAG 2.0 nõudeid tuleb järgida, et tagada erivajadusega inimestele samaväärsed võimalused veebi kasutamiseks nagu on teistel kasutajatel. Juurdepääsetavuse suunised võtavad arvesse erivajadusi, sealhulgas nägemis-, kuulmis-, taju-, kõne-, ja keelepuudeid, õpiraskusi ning füüsilisi ja neuroloogilisi puudeid. 

Standardi laiem eesmärk on veebilehtede üldise kvaliteedi ja kasutajamugavuse tõstmine. Nõuete järgimine aitab muuta veebilehe selgemaks, struktuursemaks ja kasutajasõbralikumaks. 

WCAG 2.0 kasutegurid
 

Parem juurdepääsetavus aitab erivajadustega veebilehe kasutajal:

  • vajalikku informatsiooni kiiremini ja mugavamalt kätte saada
  • saada kätte informatsiooni samaväärselt teiste interneti kasutajatega

Parem juurdepääsetavus aitab veebilehe omanikul:

  • tõsta veebilehe kasutajate rahulolu ja hulka
  • teha veebi sisu kergemini loetavaks erivajadustega ja eakamatele inimestele, algajatele ja võõrkeelsetele veebikasutajatele jt
  • parandada veebilehe leitavust otsingumootorite abil
 

Avaandmed
 

Avaliku sektori asutused toodavad, koguvad ja säilitavad suurt hulka avaandmeid nagu näiteks statistikat, ruumi-, majandus-, keskkonnaandmeid, arhiivimaterjale, raamatuid ja kunstikogusid.

Tänapäeval on avalik teave suurel määral digitaalne, mis on aluseks uute teadmiste ja teenuste loomisel. Avalikku teavet vajavad nii üksikisikud kui ka ettevõtjad, et langetada võimalikult targad otsused ja tõendada asjaajamist.

Selleks, et andmeid saaks võimalikult efektiivselt kasutada, peaks neid esitatama masinloetaval kujul, kehtestada tuleks väga selged reeglid andmete taaskasutuseks ning tagama infosüsteemide ja teenuste koosvõimet ja andmete taaskasutust toetav taristu. 

Avaandmete kättesaadavaks tegemine võimaldab:

  • Valitsemise läbipaistvust – kodanike kaasamine, võimekustamine ning neile teadus- ja kultuurivarade avamine on riikide kohustus.
  • Uuenduslikkust – avaandmed on tihedalt seotud avatud riigi initsiatiividega ja uute tehnoloogiatrendidega nagu avatud formaadid, vaba tarkvara, linkandmed, suurandmed, tulevikuinternet, asjade internet ja koosloome.
  • Majanduse elavdamist – avaliku sektori andmete avamine võimaldab era- ja vabasektoril kombineerida neid teiste andmetega ja luua uusi lisaväärtusega äriteenuseid. Andmete taaskasutuse rahalist mõju ühiskonnale ei ole lihtne hinnata, kuna enamasti on mõju kaudne.

Eesti avaandmete roheline raamat

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna eestvedamisel on valmimas Eesti avaandmete roheline raamat, mis esitatakse 2014. aasta II kvartalis valitsuskabinetile arutleluks. See on suunatud järgnevate probleemide lahendamisele:

  • Avaliku sektori läbipaistvuse suurendamine, liikumine printsiibilt “vaikimisi avalikustatud” printsiibile “vaikimisi avaandmetena”.
  • Avaandmete baasil loodud uute teadmiste, uuenduste ja teenustega majanduse elavdamine.
  • Tulevikutehnoloogiatele ülemineku kiirendamine (linkandmete tehnoloogiad, asjade internet, suurandmed ja koosloome).
  • Eesti avaandmete taristu arendamine.
  • Nende kohustuste täitmine, mis on Eesti võtnud Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste initsiatiivide raames.
 

Infosüsteemide semantiline koosvõime

 

Infosüsteemide teenuste-põhisus on nende semantilise koosvõime saavutamise eeltingimus.

 

Tänu infosüsteemide teenustepõhisusele on riik võimeline muutma infosüsteemid semantiliselt koosvõimeliseks, mis tähendab, et infosüsteemid suudavad adekvaatselt kasutada teistelt infosüsteemidelt saadud andmeid. Koosvõime muudab keerukaks asjaolu, et tarkvarasüsteemide kasutusviisid, eesmärgid ja kontekstid on erinevad, seega on erinevad ka andmete esitusviisid, kodeerimine ja tähendusnüansid. 

Kuna infosüsteemide semantika loomine ja haldamine on kallis, orienteerutakse kõige laialdasemalt kasutatavatele komponentidele, milleks praegu on X-teega liitunud infosüsteemid (vt joonist).

Eesti e-riigi taristu
Lähimatel aastatel on semantikatehnoloogiate põhiülesanne vähendada riigi infosüsteemide integreerimisele kuluvat aega ning luua võimalus info kiireks ja asjakohaseks edastamiseks, mis ühtlasi suurendab ka valmisolekut kriisisituatsioonide lahendamiseks. 

 

Andmekogude asutamine 
 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on koostanud meelespea andmekogude asutamiseks ning nende põhimääruste koostamiseks ja kooskõlastamiseks.

Väga paljud andmekogude põhimääruste eelnõud on seni kooskõlastatud märkustega, mis sealjuures tihti eelnõust eelnõusse korduvad ning andmekogude asutamisel ja nende põhimääruste koostamisel esineb palju nii sisulisi kui ka vormivigu.

Meelespeas toob välja peamised eelnõude kitsaskohad, millele palume andmekogude asutamisel ja põhimääruste koostamisel senisest rohkem tähelepanu pöörata.

 

IKT-standardid
 

Infoühiskond vajab alus-raamistikku ja teabetaristut, mille keskmes on infotehnoloogia ja andmeside standardid.

Infotehnoloogia valdkonna standardimistegevust korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumi riigi infosüsteemide osakond, mis selgitab infoühiskonna kokkuleppeid ja avatud riigi põhi-mõtteid ning osaleb avaliku sektori standardianalüüside ja  soovituste koostamisel. Riigi infosüsteemide osakonda teenindab infotehnoloogia standardimise tehniline komitee EVS TK4 (vt joonist).

Eesti standardite täielik loetelu on välja toodud Eesti Standardikeskuse kataloogis, kus infotehnoloogia valdkond on rahvusvahelise standardite klassifikatsiooni (ICS) alusel nr 35. 

 

Standardimise käsitlusala

 

Euroopa Liidu infosüsteemi arendab e-SENS
 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakond lööb kaasa üleeuroopaliste info-süsteemide arendamisel.
 

Möödunud aastal loodud projekt e-SENS (Electronic Simple European Networked Services) aitab kaasa Euroopa digitaalse turu arengule. Projekt ühendab, loob ja võimaldab tehnilisi IKT-lahendusi, mis soodustavad erinevate Euroopa riikide infosüsteemide koosvõimet, digitaalset taristut ja edendab avaliku sektori teenuste kvaliteeti.

E-SENSi konsortsium koosneb 18 Euroopa riigist ning selles osaleb sada partnerit. Euroopa Komisjon on lükanud käima ka juhtprojektid e-Justice, Business Start-up, eHealth ja eProcurement.

E-SENS toetab efektiivse Euroopa ühisturu kujunemist, luues kodanikele ja ettevõtetele avaliku teenuse võimalusi: 

  • Lihtne ligipääs Euroopa avalikele online-teenustele.
  • Erinevate rahvussüsteemide koosvõime arendamine IKT abiga.
  • Avaliku sektori elektrooniliste teenuste jaoks üldiste ja taaskasutatavate lahenduste arendamine.
 

Turvalise allkirja andmise vahendid
 

Kõik Eestis väljaantavad digitaalse allkirja andmise vahendid peavad vastama nii Eesti digitaalallkirja seaduse kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu nõuetele.


Nõuetele vastavad vahendid on:

  • Isikutunnistus (edaspidi ID-kaart) väljastatud kuni 31.12.2006
  • ID-kaart väljastatud kuni 31.12.2014
  • ID-Kaart väljastatud alates 01.01.2015
  • Digitaalne isikutunnistus (tuntud ka kui digi-ID) väljastatud kuni 30.11.2014
  • Digitaalne isikutunnistus väljastatud alates 01.12.2014
  • E-residendi digitaalne isikutunnistus väljastatud alates 01.12.2014
  • Mobiil-ID vormis digitaalne isikutunnistus (edaspidi Mobiil-ID) väljastatud kuni 31.01.2014
  • Mobiil-ID väljastatud alates 01.02.2014
  • Mobiil-ID väljastamine alates I kvartal 2016
  • SafeNet Authentication eToken 7300, version 9.1.2