IT-oskused ja -teadmised

Tehnoloogilistest lahendustest ning taristu laiendamisest on kasu üksnes siis, kui inimestel on oskused ja motivatsioon neid kasutada.
 

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste baasoskuste omandamine on prioriteet nii inimeste endi kui ka riigi ja erasektori jaoks. Ettevõtete vedamisel ja riigi osalusel on viidud ellu digitaalse kirjaoskuse suurendamise kampaaniaid ja koolitusi, näiteks internetti kaasamise projekt “Ole kaasas!”.

Infoühiskonna teadlikkuse programmi raames on järjepidevalt tõstetud inimeste teadlikkust selle võimalustest ja ohtudest, pannes erilist rõhku turvalise netikäitumise oskustele.

Nii avaliku sektori IKT-lahenduste arendamise kui ka majanduse arengu seisukohast on oluline kompetentse, innovaatilise ja konkurentsivõimelise IKT-sektori olemasolu.

Aastaks 2020 on võetud eesmärk, et Eesti IKT-sektoris töötab poole rohkem inimesi kui praegu. Järgmiseks seitsmeks aastaks seatud IKT-valdkonna sihte kirjeldab “Infoühiskonna arengukava 2020".

IT-oskused ja -teadmised

 

Digitaalne kirjaoskus ja isiklik heaolu 

Selleks, et inimesed teaksid ja oskaksid internetti oma elukvaliteedi parandamiseks kasutada, viiakse ellu järgmised tegevused:

  • Edendatakse IT-baasoskuste omandamist üldhariduskoolis, eelkõige põhikoolis.
  • Toetatakse IT-baasoskuste omandamist täisealiste interneti mittekasutajate seas.
  • Tõstetakse elanikkonna teadlikkust infoühiskonna võimalustest ja ohtudest.
  • Toetatakse üldhariduskooli tasemel infoühiskonda puudutava info uuendamist ja loomist õppekavas.
  • Määratletakse IT-alased pädevused ja arendatakse vastavaid raamistikke kõigil haridustasemetel ning kutsestandardites.
  • Teadus- ja arendustegevuse kogukulutuste kasv 2 protsendini SKPst.

 

 

Kõrgemate IT-oskuste edendamine

 

Suurema lisandväärtustega töökohtade loomiseks aidatakse IT-oskuste edendamisele kaasa järgmiselt: 

  • Madala või aegunud kvalifikatsiooniga elanikkonna IT-oskused 
    Õppurite ja töötajate teadlikkust IKT-sektori karjäärivõimalustest toetatakse teavitusprogrammide ja karjäärinõustamise arendamisega.
  • IT-spetsialistide osakaalu kasv koguhõives  
    IT-Akadeemia jätkualgatuste toetamine, IKT-erialadel akadeemilise karjääri, rahvusvahelise koostöö soodustamine, praktikakorralduse parendamine ja IKT-erialade populariseerimine tervikuna.
  • Kõrgemate IT-oskuste omandamine teiste kutse- ja kõrghariduse erialade raames ning majandussektorites, eelkõige nutika spetsialiseerumise valdkondades 
    Oluliseks on kutse- ja kõrghariduse õppekavade ajakohastamine erialaste IT-oskuste omandamiseks, samuti IKT-alase teadustöö mahu suurendamine IKT-välistel erialadel. IKT suuremaks ja nutikamaks rakendamiseks ning ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks tõstetakse teavitus- ja koolitustegevusega ettevõtjate, juhtide ja tippspetsialistide oskuseid.
  • Kvaliteetsem IKT-haridus 
    Teoreetilise ja metoodilise võimekuse tõstmine kõigil haridustasemetel.
 

IT-sektori tööjõud
 

IKT-sektori tööjõupuuduse vähendamiseks on suurendatud muuhulgas vastuvõttu ülikoolide vastavatele erialadele.

 

Eestis on seni pööratud rohkem tähelepanu madala või aegunud kvalifikatsiooniga inimeste IT-oskuste edendamisega. Liiga vähe on aga tegeletud IT-oskuste arendamisega suurema lisandväärtusega töökohtade loomiseks. Rõhku tasub panna sellistele IT-pädevustele, mille järele tulevikus vajadus kiirelt kasvab - interdistsiplinaarsus, andmekaeve ja analüüsivõimekus ning küberturve. Selleks on Eestis läbi viidud mitmeid tegevusi:

  • 2012. aastal käivitati Eestis IT-Akadeemia, mille eesmärk on tõsta IKT-hariduse kvaliteeti ja suurendada selle rahvusvahelist konkurentsivõimet.
  • 2013. aastal heaks kiidetud muudatustega välismaalaste seaduses on loodud eeltingimused ka tippspetsialistide Eestisse toomise hõlbustamiseks. 

 

  • IT-spetsialistide järelkasvu kindlustamiseks on avaliku ja erasektori koostöös korraldatud erinevaid tehnoloogiaerialade populariseerimise üritusi, näiteks 2012. aastal ellu kutsutud NutiLabori algatus, mille eesmärk on toetada huvitegevust 6–19aastaste laste ja noorte seas.

Käimasolevad projektid

Digitaalse kirjaoskuse suurendamine 2014-2020:

Toetusskeemi eesmärk on täiskasvanud tööealise elanikkonna IKT- alaste oskuste ja teadmiste edendamine. Digitaalse kirjaoskuse laialdane levik ning IKT-oskuste parandamine aitavad luua kõrgema lisandväärtusega töökohti ning tagavad inimeste suurema konkurentsivõime tööturul (sh rahvusvaheliselt). Nimetatut toetab rahvusvaheline teadus- ja arendustegevus, mis loob uut teadmist,suurendab sektorite konkurentsivõimet ja Eesti elanike heaolu.

Meede viiakse ellu Struktuuritoetuse seaduse §16 alusel.

Toetuse andmise tingimused on kehtestatud majandus- ja taristuministri 7.1.2015 käskkirjaga nr 15-0004.

Tegevuse elluviija on vastavalt meetme tingimustele majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakond.

Eelarve on 8 500 000 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 7 225 000 eurot.

- Kahe infoühiskonna alase õppeaine ainekavade ja õppetöö läbiviimise tellimine

Projekti eesmärk on Eesti kõrgkoolide eelkõige sotsiaalteaduste erialadel haridust omandavate tudengite ja tööturul tegutsevate spetsialistide rahvusvahelise konkurentsivõime kasv kõrgemate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) oskuste ja teadmiste omandamise kaudu.

Eesti infoühiskonna arengukava 2020 seab eesmärgiks panustada kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomise ning rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu suunas. See tähendab kõrgemate IKT-oskuste arendamist eeskätt IKT-välistel erialadel ja sektorites.

MKM sõlmis 2015. aasta suvel lepingu Tartu Ülikooliga Infoühiskonna mõjude uurimise ja analüüsimisega seotud magistriõpe tasemel õpetatava õppeaine ainekava väljatöötamiseks ja õppetöö läbiviimiseks. Õppeaine maht on 6 EAPd ning seda on võimalik võtta valikainena kõigil sotsiaalteadusoi õppival Eesti ülikoolide üliõpilastel. Kokku koolitatakse 4 aasta jooksul 240 inimest.

Sama lepingu raames luuakse ka tudengitele ning ka tööturul olevate spetsialistidele üks interneti vahendusel õpetatav e-kursus, mille sisuks on infoühiskonna andmestike kvantitatiivne analüüs. Õpeainet hakatakse õpetama alates 2016. aasta sügisest ning koolitusest on võimalik osa saada kuni 500 inimesel.

Projekt viiakse ellu kuni augustini 2019.

Lepingu kogumaksumus on 492 200 eurot+ käibemaks.

 

Kontakt:
 

Polina Dvinskihh

programmijuht

Telefon: 625 6376
polina.dvinskihh [at] mkm.ee (polina.dvinskihh [at] mkm.ee )

- IT-õigusalane spetsialistide koolitus

Suurenev nõudlus Eesti e-riigi infotehnoloogiliste lahenduste ja teenuste ekspordi järele on loonud vajaduse IT-õigusele spetsialiseerunud juristide koolitamiseks nii taseme- kui täiendõppena. Tegemist on spetsialistidega, kes peavad omama head baasharidust õigusloomes, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) mõistetes ja terminites. Samuti IT-äripoole tellija kompetentsi õiguslikke mõjusid omavates infosüsteemides, IT-projektijuhtimise ja koordineerimise oskust.

Eesti riigil on vaja eduka ja innovaatilise tehnoloogiariigi kuvandi hoidmiseks ning e-riigi lahenduste ekspordi toetamiseks viia sisse muudatused haridussüsteemi, et hakkaksid tekkima erialase IKT-hariduse moodulid, õppeained ning täiendõppekoolitused. Nende kaudu on võimalik leevendada IT-spetsialistide puudujääki erinevates sektorites, tõsta sektori töötajate lisandväärtust ning püsida rahvusvahelises konkurentsis.

Riigi majanduse seisukohalt oluliste valdkondade toetamise kontekstis näeb MKM ette vajaduse IT-õigusealaste kompetentsidega spetsialistide koolitamise järele. IT-juristide koolitamine annab Eestis nii IT-ettevõtetele kui ka õigussektorile kasvuvõimaluse, avab uusi ärisuundi välismaal ning  tõstab vastavate oskustega isikud tööturule tulles riigi IT-arendusprojektide tellimuste kvaliteeti.

Septembris 2015 sõlmis MKM lepingu Tartu Ülikooliga IT-õigusalase koolituse läbiviimiseks viie aasta jooksul. Koolituse raames pakutakse 36 EAP kui 54 EAP mahus IT-õiguse erialaaineid magistriõppe tudengitele ning tööturul olevatele spetsialistidele (täiendõppe raames). Samuti on lepingu eesmärgiks koolitada 4 õiguse doktoranti, kes kirjutavad doktoritöö IT-õiguse valdkonnas.

Projekt viiakse ellu kuni augustini 2020.

Lepingu kogumaksumus on 800 000 eurot+ käibemaks.

 

Kontakt:
 

Polina Dvinskihh

programmijuht

Telefon: 625 6376
polina.dvinskihh [at] mkm.ee (polina.dvinskihh [at] mkm.ee )

- IT-alaste huviringide juhendajate koolitus

„Infoühiskonna arengukava 2020“ seab eesmärgiks kasvatada Eesti IKT-sektoris töötavate inimeste arvu aastaks 2020 võrreldes aastaga 2013 50 protsendi võrra.  On oluline astuda samme IKT-sektori tööjõupuuduse vähendamiseks, suurendades vastuvõttu ülikoolide IKT-erialadele. IKT-spetsialistide järelkasvu kindlustamiseks on aga oluline panustada tehnoloogiaerialade populariseerimisse, mille üheks võimaluseks on IKT-alase huvihariduse pakkumine.

Selleks, et eelnimetatud tegevus avaldaks mõju võimalikult paljude põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste karjäärivalikutele, oleks vaja luua üle-eestiline IKT huviringide juhendajate võrgustik, mille loomise eelduseks on juhendajate koolitus, abi huviringi käivitamisel ning muud vajalikud tugiteenused.

Ühelt poolt mõjutab IKT-alase huvihariduse laialdane levik kooliõpilaste valikuid, aga teiselt poolt pakub arenguvõimalusi ka täiskasvanutele, kellest saavad huviringide juhendajad.

Käesoleva projekti eesmärgiks on töötada välja esialgne koolituse metoodika ning katsetada metoodika sobivust koolituse sihtrühmale. Samuti selgitada välja ka koolitatavate täiendõpe ning muude tugiteenuste vajadus. Töö tulemusena valmib lõppraport, mis on abiks IKT-alaste huviringide juhendajatele mõeldud kompleksteenuse väljaarendamisel ning suuremas mahus koolituste jms teenuste tellimisel tulevikus.

Projekti tulemusena koolitatakse vähemalt 36 IT-alase huviringi juhendajat kolmes Eesi maakonnakeskuses: Tallinnas, Tartus ja Rakveres.

Koolitusel käsitletakse vähemalt järgmisi teemasid:

  • Huviringi käivitamise ja läbiviimise metoodika (sh rahastamise võimalused ning muud praktilised küsimused)
  • Koolitaja põhitõed ning praktilised baasoskused IT-alase huviringi läbiviimiseks
  • IKT-oskuste vastu huvi tekitamine ning oskuste arendamise metoodika
  • Praktilised näited, mida tuleks lastele õpetada (näiteks Scratch, Kodu Game Lab, programmeerimine, robootika ja muud sarnased)

Projekt viidi ellu kuni detsembriks 2015.

Lepingu kogumaksumus oli 4 700 eurot.

 

Kontakt:
 

Polina Dvinskihh

programmijuht

Telefon: 625 6376
polina.dvinskihh [at] mkm.ee (polina.dvinskihh [at] mkm.ee )