IT-oskused ja -teadmised

Tehnoloogilistest lahendustest ning taristu laiendamisest on kasu üksnes siis, kui inimestel on oskused ja motivatsioon neid kasutada.
 

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste baasoskuste omandamine on prioriteet nii inimeste endi kui ka riigi ja erasektori jaoks. Ettevõtete vedamisel ja riigi osalusel on viidud ellu digitaalse kirjaoskuse suurendamise kampaaniaid ja koolitusi, näiteks internetti kaasamise projekt “Ole kaasas!”.

Infoühiskonna teadlikkuse programmi raames on järjepidevalt tõstetud inimeste teadlikkust selle võimalustest ja ohtudest, pannes erilist rõhku turvalise netikäitumise oskustele.

Nii avaliku sektori IKT-lahenduste arendamise kui ka majanduse arengu seisukohast on oluline kompetentse, innovaatilise ja konkurentsivõimelise IKT-sektori olemasolu.

Aastaks 2020 on võetud eesmärk, et Eesti IKT-sektoris töötab poole rohkem inimesi kui praegu. Järgmiseks seitsmeks aastaks seatud IKT-valdkonna sihte kirjeldab “Infoühiskonna arengukava 2020".

IT-oskused ja -teadmised. Foto: Rasmus Jurkatam/Toolbox EstoniaTegevusi rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

 

Digitaalne kirjaoskus ja isiklik heaolu 

Selleks, et inimesed teaksid ja oskaksid internetti oma elukvaliteedi parandamiseks kasutada, viiakse ellu järgmised tegevused:

  • Edendatakse IT-baasoskuste omandamist üldhariduskoolis, eelkõige põhikoolis.
  • Toetatakse IT-baasoskuste omandamist täisealiste interneti mittekasutajate seas.
  • Tõstetakse elanikkonna teadlikkust infoühiskonna võimalustest ja ohtudest.
  • Toetatakse üldhariduskooli tasemel infoühiskonda puudutava info uuendamist ja loomist õppekavas.
  • Määratletakse IT-alased pädevused ja arendatakse vastavaid raamistikke kõigil haridustasemetel ning kutsestandardites.
  • Teadus- ja arendustegevuse kogukulutuste kasv 2 protsendini SKP-st.

 

 

Kõrgemate IT-oskuste edendamine

 

Suurema lisandväärtustega töökohtade loomiseks aidatakse IT-oskuste edendamisele kaasa järgmiselt: 

  • Madala või aegunud kvalifikatsiooniga elanikkonna IT-oskused 
    Õppurite ja töötajate teadlikkust IKT-sektori karjäärivõimalustest toetatakse teavitusprogrammide ja karjäärinõustamise arendamisega.
  • IT-spetsialistide osakaalu kasv koguhõives  
    IT-Akadeemia jätkualgatuste toetamine, IKT-erialadel akadeemilise karjääri, rahvusvahelise koostöö soodustamine, praktikakorralduse parendamine ja IKT-erialade populariseerimine tervikuna.
  • Kõrgemate IT-oskuste omandamine teiste kutse- ja kõrghariduse erialade raames ning majandussektorites, eelkõige nutika spetsialiseerumise valdkondades 
    Oluliseks on kutse- ja kõrghariduse õppekavade ajakohastamine erialaste IT-oskuste omandamiseks, samuti IKT-alase teadustöö mahu suurendamine IKT-välistel erialadel. IKT suuremaks ja nutikamaks rakendamiseks ning ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks tõstetakse teavitus- ja koolitustegevusega ettevõtjate, juhtide ja tippspetsialistide oskuseid.
  • Kvaliteetsem IKT-haridus 
    Teoreetilise ja metoodilise võimekuse tõstmine kõigil haridustasemetel.
 

IT-sektori tööjõud
 

IKT-sektori tööjõupuuduse vähendamiseks on suurendatud muuhulgas vastuvõttu ülikoolide vastavatele erialadele.

 

Eestis on seni pööratud rohkem tähelepanu madala või aegunud kvalifikatsiooniga inimeste IT-oskuste edendamisega. Liiga vähe on aga tegeletud IT-oskuste arendamisega suurema lisandväärtusega töökohtade loomiseks. Rõhku tasub panna sellistele IT-pädevustele, mille järele tulevikus vajadus kiirelt kasvab - interdistsiplinaarsus, andmekaeve ja analüüsivõimekus ning küberturve. Selleks on Eestis läbi viidud mitmeid tegevusi:

  • 2012. aastal käivitati Eestis IT-Akadeemia, mille eesmärk on tõsta IKT-hariduse kvaliteeti ja suurendada selle rahvusvahelist konkurentsivõimet.
  • 2013. aastal heaks kiidetud muudatustega välismaalaste seaduses on loodud eeltingimused ka tippspetsialistide Eestisse toomise hõlbustamiseks. 

 

  • IT-spetsialistide järelkasvu kindlustamiseks on avaliku ja erasektori koostöös korraldatud erinevaid tehnoloogiaerialade populariseerimise üritusi, näiteks 2012. aastal ellu kutsutud NutiLabori algatus, mille eesmärk on toetada huvitegevust 6–19aastaste laste ja noorte seas.

Käimasolevad projektid

Digitaalse kirjaoskuse suurendamine 2014-2020:

Toetusskeemi eesmärk on täiskasvanud tööealise elanikkonna IKT- alaste oskuste ja teadmiste edendamine. Digitaalse kirjaoskuse laialdane levik ning IKT-oskuste parandamine aitavad luua kõrgema lisandväärtusega töökohti ning tagavad inimeste suurema konkurentsivõime tööturul (sh rahvusvaheliselt). Nimetatut toetab rahvusvaheline teadus- ja arendustegevus, mis loob uut teadmist,suurendab sektorite konkurentsivõimet ja Eesti elanike heaolu.

Meede viiakse ellu Struktuuritoetuse seaduse §16 alusel.

Toetuse andmise tingimused on kehtestatud majandus- ja taristuministri 7.1.2015 käskkirjaga nr 15-0004.

Tegevuse elluviija on vastavalt meetme tingimustele majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakond.

Eelarve on 8 500 000 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 7 225 000 eurot.

Kontakt:
 

Helin Sööt
Programmijuht
6397697, helin.soot [at] mkm.ee

- Kahe infoühiskonna alase õppeaine ainekavade ja õppetöö läbiviimise tellimine

Projekti eesmärk on Eesti kõrgkoolide, eelkõige sotsiaalteaduste erialadel haridust omandavate tudengite ja tööturul tegutsevate spetsialistide rahvusvahelise konkurentsivõime kasv kõrgemate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) oskuste ja teadmiste omandamise kaudu.

Eesti infoühiskonna arengukava 2020 seab eesmärgiks panustada kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomisse ning rahvusvahelisse konkurentsivõime kasvu. See tähendab kõrgemate IKT-oskuste arendamist eeskätt IKT-välistel erialadel ja sektorites.

MKM sõlmis 2015. aasta suvel lepingu Tartu Ülikooliga infoühiskonna mõjude uurimise ja analüüsimisega seotud magistriõppe tasemel õpetatava õppeaine ainekava väljatöötamiseks ja õppetöö läbiviimiseks. Õppeaine maht on 6 EAP-d ning seda on võimalik võtta valikainena kõigil sotsiaalteadusi õppivatel Eesti ülikoolide üliõpilastel. Kokku koolitatakse 4 aasta jooksul 240 inimest.

Sama lepingu raames luuakse nii tudengitele kui ka tööturul olevate spetsialistidele üks interneti vahendusel õpetatav e-kursus, mille sisuks on infoühiskonna andmestike kvantitatiivne analüüs. Õpeainet õpetatakse alates 2016. aasta sügisest ning koolitusest on võimalik osa saada kuni 500 inimesel.

Projekt viiakse ellu kuni augustini 2019.

Lepingu kogumaksumus on 492 200 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kontakt:
 

Helin Sööt
Programmijuht
6397697, helin.soot [at] mkm.ee

- IT-õigusalane spetsialistide koolitus

Suurenev nõudlus Eesti e-riigi infotehnoloogiliste lahenduste ja teenuste ekspordi järele on loonud vajaduse IT-õigusele spetsialiseerunud juristide koolitamiseks nii taseme- kui täiendõppena. Tegemist on spetsialistidega, kes peavad omama head baasharidust õigusloomes, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) mõistetes ja terminites. Samuti IT-äripoole tellija kompetentsi õiguslikke mõjusid omavates infosüsteemides, IT-projektijuhtimise ja koordineerimise oskust.

Eesti riigil on vaja eduka ja innovaatilise tehnoloogiariigi kuvandi hoidmiseks ning e-riigi lahenduste ekspordi toetamiseks viia sisse muudatused haridussüsteemi, et hakkaksid tekkima erialase IKT-hariduse moodulid, õppeained ning täiendõppekoolitused. Nende kaudu on võimalik leevendada IT-spetsialistide puudujääki erinevates sektorites, tõsta sektori töötajate lisandväärtust ning püsida rahvusvahelises konkurentsis.

Riigi majanduse seisukohalt oluliste valdkondade toetamise kontekstis näeb MKM ette vajaduse IT-õigusealaste kompetentsidega spetsialistide koolitamise järele. IT-juristide koolitamine annab Eestis nii IT-ettevõtetele kui ka õigussektorile kasvuvõimaluse, avab uusi ärisuundi välismaal ning  tõstab vastavate oskustega isikud tööturule tulles riigi IT-arendusprojektide tellimuste kvaliteeti.

Septembris 2015 sõlmis MKM lepingu Tartu Ülikooliga IT-õigusalase koolituse läbiviimiseks viie aasta jooksul. Koolituse raames pakutakse 36 EAP kui 54 EAP mahus IT-õiguse erialaaineid magistriõppe tudengitele ning tööturul olevatele spetsialistidele (täiendõppe raames). Samuti on lepingu eesmärgiks koolitada 4 õiguse doktoranti, kes kirjutavad doktoritöö IT-õiguse valdkonnas.

IT Law Lab'i puhul on tegemist näitega sellest, kuidas ministeeriumide ja tööandjate esindajad ning Tartu ülikool teevad omavahel koostööd eesmärgiga luua uuenduslikke programme ja õppeülesandeid, mis suunavad tudengeid lahendama elulisi juhtumeid, kombineerides seejuures erinevate elualade teadmisi ja oskuseid.

Projekt viiakse ellu kuni augustini 2020.

Lepingu kogumaksumus on 800 000 eurot+ käibemaks.

Kontakt:
 

Helin Sööt
Programmijuht
6397697, helin.soot [at] mkm.ee

- Täienduskoolitus IT-spetsialistide koolitamiseks ehk „Vali-IT!“

IKT-sektor ja IKT-töötajad teistes majandussektorites suudavad märgatavalt suurendada Eesti konkurentsivõimet ning toodetavat lisandväärtust, kuid selle saavutamiseks on vaja oluliselt tõsta IKT-spetsialistide arvu ja kompetentse. Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmine ja suurema lisandväärtusega töökohtade loomine ning seeläbi inimeste sissetuleku suurenemine ja elukvaliteedi parandamine on infoühiskonna arengukava üheks olulisemaks prioriteediks. Eesti majanduse arengu tagamiseks on vajalik toetada spetsialistide ümberõpet selleks, et siseneda kõrgema palgatasemega sektoritesse, kus on selge tööjõu puudus.

„Vali IT!“ on üks reaalne lahendus antud probleemile. Tegemist on unikaalse ettevõtjate ja riigi koostöös ellu kutsutud täiskasvanute ümberõppe projektiga.

Projekti suur eesmärk on luua praktilisel õppel põhinev täienduskoolituse mudel, mis vastab oma sisult tarkvaraarendusega tegelevate IKT-ettevõtete ja organisatsioonide vajadustele ning piloteerida täienduskoolituse mudelit IT-spetsialistide koolitamiseks, mis võimaldab väljatöötatud mudelit laiendada teiste IKT-sektori jaoks vajalike spetsialistide täienduskoolituseks.

Lisaks nimetatule on projekti eesmärk tuua tööturule aastaks 2020 täiendav hulk IT-spetsialiste. Projekti kaasatakse inimesed, kellel on kõrgharidus ja varasem vähemalt 3-aastane töökogemus, aga kes pole õppinud IT-d ega töötanud IT-haridust nõudval ametikohal.

„Vali IT!“ numbrites:

  • 500 uut noorem-tarkvaraarendajat
  • 3,5 kuud = üks koolitustsükkel, millest:
    • 6 nädalat = kontaktõpe koolituskeskuses ja
    • 8 nädalat = praktika IKT ettevõttes

Projekti maksumuseks on kuni 1 419 522,48 eurot koos käibemaksuga.  

Rohkem infot veebilehel: http://vali-it.ee/

Kontakt:


Helin Sööt
Programmijuht
6397697, helin.soot [at] mkm.ee

- Karjääriteenuseid pakkuvate spetsialistide täiendkoolitus IKT-erialade ja -sektori vajadustest

Projekti eesmärk on täiendkoolituse kaudu anda projekti sihtrühmale vajalikud teadmised IKT- valdkonna ametite ja IT-töö tutvustamiseks noortele.

Koolituse sihtrühm on karjäärispetsialistid ja üldhariduskoolide õpetajad ning spetsialistid, kes tegelevad nii noorte kui täiskasvanute karjääri suunamisega. Karjäärispetsialistid on seotud tööga SA Innove koordineeritud Rajaleidja keskustes, Töötukassas ning kutse- ja kõrgkoolides.

Koolitustega alustati 2017. aasta esimeses kvartalis ning kokku koolitatakse 450 IKT-valdkonna ameteid ja IT-tööd tutvustavat karjäärispetsialisti ja üldhariduskoolide õpetajat.

Projekti maksumuseks on kuni 68 129,23 eurot koos käibemaksuga.

Kontakt:


Helin Sööt
Programmijuht
6397697, helin.soot [at] mkm.ee

- IKT-alase karjääriinfo hankimine ja levitamine

Projekti eesmärk oli luua ja uuendada kaasaegsele ja reaalsele IKT-valdkonna tööle vastav karjääriinfo, mis aitaks suurendada noorte ja täiskasvanute teadlikkust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnast ja selle mitmekülgsetest rakendamise võimalustest.

Projekti raames telliti ajakohastatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase karjääriinfo koostamine ja uuendamine.

Projekti kogumaksumuseks kujunes 42 452,40 eurot koos käibemaksuga.

Projekti võib pidada edukaks, kuna projekti tulemina valmis värske, uuendatud ning kaasaegne karjääriinfo, mis annab noortele, aga ka täiskasvanutele varasemast parema ülevaate sellest, millised on IKT-sektori ametikohad ja kus on võimalik omandada haridus, et ühele või teisele IKT-sektori ametikohale tööle asuda.

Videod valmisid järgmistest ametitest: klienditoe spetsialist, IT-tootejuht, tarkvaraarendaja, veebidisainer, süsteemiadministraator, ärianalüütik, elektroonikainsener. Ametiprofiilid, testid (nii eesti kui vene keeles) ning persoonilood valmisid järgmistest ametitest: IT-kliendihaldur, IT-juht, IT-projektijuht, IT-kvaliteedijuht, infoturbejuht, IT-tarkvaraarendaja, multimeediumispetsialist, veebidisainer, süsteemiarhitekt, kasutajamugavusespetsialist, andmebaasiadministraator, süsteemiadministraator, võrguspetsialist, ärianalüütik, süsteemianalüütik, andmeanalüütik, teenuseinsener, klienditoe spetsialist, tehnilise toe spetsialist, elektroonikatehnik, elektroonikainsener ja IT-tootejuht.

Rohkem infot veebilehel http://startit.ee/karjaar/

Kontakt:


Helin Sööt
Programmijuht
6397697, helin.soot [at] mkm.ee

- Digitaalse kirjaoskuse baaskoolitus tööstussektori töötajatele

„Eesti Infoühiskonna arengukava 2014-2020“ seab eesmärgiks arvuti ja interneti mittekasutajate osakaalu vähendamise 5 protsendini aastaks 2020. Antud eesmärgi täitmiseks on vaja luua täiendavaid algatusi digitaalse kirjaoskuse omandamiseks, mis toetaksid tööealiste inimeste hakkamasaamist infoühiskonna liikmetena, kuid veelgi olulisemana – suurendaksid nende isiklikku ning Eesti majanduse jaoks oluliste sektorite konkurentsivõimet.

Digitaalse kirjaoskuse puudumine või ühekülgsed oskused mõjutavad inimeste infoühiskonnas hakkamasaamist ja suurendavat digitaalset lõhet. Samuti on digitaalse kirjaoskuse puudumine takistuseks tööalases arengus. Tööalase arvuti- ja internetikasutuse puhul on näha seost, et mida madalam on haridustase, seda väiksem on ka kasutus. Probleemiks on 50-aastaste ja vanemate inimeste motivatsioon arvutit ja internetti kasutada. Infotöötlusoskus on aga seotud tööturu väljavaadetega – mida paremad oskused, seda paremad väljavaated ja ka töötasu.

Töötlevas tööstuses kui Eesti suurimas majandussektoris võiks pakutavad digitaalse kirjaoskuse koolitused potentsiaalselt suurimat mõju avaldada. Konkreetsemalt võib välja tuua omakorda kaks valdkonda – metsanduse ja puidutööstuse ning metalli- ja masinatööstuse. Mõlema puhul on tegemist majanduse nn kasvuvaldkondadega, kus töötab kokku üle 60 000 töötaja. Arenguhüppe ja lisandväärtuse kasvatamiseks vajavad mõlemad eelnimetatud valdkonnad aga uuenduslikku ja loovat lähenemist ning oskust valdkonnaspetsiifiliste infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonivõimaluste kasutamiseks. Üheks olulisemaks takistuseks võivad aga saada hetkel sektorites töötavate spetsialistide ja juhtide tagasihoidlikud oskused ning teadmised uuenduslikest lahendustest lisandväärtuste loomisel.

Lähtudes eelnevast on MKM sõlminud lepingu IT Koolituskeskuse OÜ-ga, kes koostöös Eesti Tööandjate Keskliiduga korraldab digitaalse kirjaoskuse baaskoolituse 3000 tööstussektori töötajatele ning viib läbi teadlikkuse tõstmise tegevusi 1000 tööstussektori ettevõtte juhile. Leping sõlmiti 22.05.2017 ning lepingu tähtaeg on 31.10.2020.

Lepingu maksumus on 396 440 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kontakt:


Helin Sööt
Programmijuht
6397697, helin.soot [at] mkm.ee

- Digitaalse kirjaoskuse koolitus e-Kogukond

„Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020“ toob välja, et infoühiskonna arengu peamine alussammas Eestis on olnud avaliku sektori aktiivne roll innovaatiliste lahenduste tellimisel ja arengueelduste kujundamisel, eelkõige pangandus- ja telekommunikatsioonisektori panustamisel uutesse tehnoloogiatesse ning ühiskonnaliikmete valmisolekul uute tehnoloogiliste võimaluste kasutamiseks. Arvestades ühiskonna vananemist ning majandusliku keskkonna muutuseid, on Eestis töötavaid inimesi aina vähem, aga avalike teenuste kaudu abi või informatsiooni vajavaid inimesi aina rohkem.

Arengud viimastel kümnenditel viitavad sellele, et avalikud teenused liiguvad järjest rohkem elektroonilistesse kanalitesse, toimib iseteenindus ning teenindusbüroos või infotelefoniga töötava ametniku töövahendiks on samalaadset e-teenust pakkuv infosüsteem. Samas ei ole jõuliselt arendatud e-riigis suudetud likvideerida digitaalset lõhet, mis kerkib eriti tugevalt esile vanemaealise põlvkonna puhul. Digitaalse kirjaoskuse ehk infotehnoloogiliste baasoskuste omandamine on olnud pidev prioriteet nii Eesti inimeste endi kui ka riigi jaoks.

Lisaks oskustele eksisteerib ka avaliku- ja erasektori (e-)teenuste kättesaadavuse probleem ning seda eeskätt maapiirkondades ja väiksemates asulates. Olulisemad näited erasektori teenuste kättesaadavuse vähenemisest on posti- ja panganduse valdkonnast.

Eeltoodust lähtuvalt viis MKM 2017. aastal läbi hanke „Digitaalse kirjaoskuse koolitus „e-Kogukond“. Hankega telliti 1000 raamatukogutöötaja ja/või kogukonnaliikme juhendajakoolitusel osalemist, et nad saaksid inimesi e-teenuste osutamisel aidata. Lisaks telliti digitaalse kirjaoskuse baaskoolitus 5000 inimesele.

Edukaks pakkujaks osutus AS BCS Koolitus, kes esitas ühispakkumuse Eesti Rahvusraamatukoguga. Leping sõlmiti 21.09.2017 ning lepingu maksumuseks on 476 650,25 eurot, millele lisandub käibemaks. Koolitusi ja nende korraldamisega seotud tegevusi viiakse läbi kuni 31.10.2021.

Kontakt:


Helin Sööt
Programmijuht
6397697, helin.soot [at] mkm.ee

- Tehnoloogia- ja IT-hariduse populariseerimisürituste tellimine

„Digitaalse kirjaoskuse suurendamise“ toetusskeemi üheks eesmärgiks on muuhulgas ka IKT-erialade ning ametikohtade populariseerimine. Selle raames viiakse läbi erinevaid projekte ja üritusi, vt allpool.

- - Robotex

„Digitaalse kirjaoskuse suurendamise“ toetusskeemi üheks eesmärgiks on muuhulgas ka IKT-erialade ning ametikohtade populariseerimine.

2015., 2016. ja 2017. aasta lõpus toimunud Robotex oli selle eesmärgi täitmiseks ideaalne üritus, kuna seda külastab väga suur hulk inimesi. MTÜ Robotexiga sõlmitud lepingu alusel tellitud teenus hõlmab endas nelja tehnoloogiaürituse raames nelja tehnoloogianäituse ja vähemalt 24 töötoa korraldamist ning läbiviimist perioodil 10.10.2016 kuni 31.12.2018.

Lepingu maksumuseks on 39 980,00 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kontakt:


Helin Sööt
Programmijuht
6397697, helin.soot [at] mkm.ee

- - IKT-töö ja karjääriteadlikkuse suurendamise teavitustegevused

„Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ seab eesmärgiks tõsta IKT spetsialistide osakaalu koguhõives aastaks 2020 tänasega võrreldes 1,5 korda.

See aga tähendab, et Eesti inimestel ja eeskätt noortel peab olema kättesaadav värske, asjakohane ning atraktiivne informatsioon erinevate IKT ametite kohta nii IKT sektoris kui ka teistes valdkondades, mis aitaks neil langetada valikut IKT erialade õppimise kasuks. Arusaam IKT-tööst tekib suuresti läbi praktilise kogemuse, mida saab noortele anda nii formaal- kui mitteformaalhariduse kaudu.

Eelnevat silmas pidades sõlmiti Big Idea Group OÜ-ga 19.01.2018 leping, mille sisuks on IKT töö ja karjääriteadlikkuse teavituskampaania ning IKT-töö ja karjääriteadlikkuse suurendamise teavitusürituste korraldamine ja läbiviimine alates hankelepingu sõlmimisest kuni 30.12.2019.

Teavitustegevuste tervikpakett koosneb kahest osast:

  1. IKT-töö ja karjääriteadlikkuse suurendamise teavituskampaania läbiviimine 15-29 aastastele noortele. Teavituskampaania eesmärk on suurendada eelkõige 15-29 aastaste noorte teadlikkust IKT-oskuste vajalikkusest tööturul ning erinevate valdkondade ametite kontekstis.
  2. Teavitusürituste korraldamine ja läbiviimine 15-19 aastastele noortele. Teavitusürituste eesmärk on suurendada 15-19 aastaste noorte teadlikkust IKT-valdkonnast, ametitest ning erialadest ja IKT mitmekülgsetest rakendamise võimalustest ning seeläbi aidata kaasa IKT-alase hariduse populaarsuse tõusule ja suurendada muu hulgas ka naiste osakaalu IKT-tööjõu hulgas.

Muuhulgas on teavitustegevuste eesmärgiks äratada noortes huvi IKT-valdkonna vastu, näidata IKT-valdkonna seoseid teiste valdkondadega ning kummutada levinud stereotüüpe IKT-valdkonnast ja IT-spetsialistidest, luues mh positiivseid nais-eeskujusid IKT-ametikohal töötavatest naistest.

Lepingu maksumus on 166 589 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kontakt:


Helin Sööt
Programmijuht
6397697, helin.soot [at] mkm.ee

 

Viimati uuendatud: 12. Juuni 2018