Infoühiskonna teenused

IKT-lahendustega avalikes teenustes peab kasutajaid toetama nii palju kui võimalik ja kohustuste täitmisel tülitama nii vähe kui võimalik. 

 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastutab avalike teenuste arendamise, standardimise ning kasutajasõbraliku teenuskeskkonna loomise eest.

Elektroonilise dokumendihalduse sidumine teenuste osutamisega võimaldab välja töötada täiselektroonilisi menetlusprotsesse, parandada aruandlust, suurendada läbipaistvust ning tagada mis tahes kandjal hoitavate dokumentide ja nende tõendusväärtuse säilimise ettenähtud tähtaja jooksul.

Eesmärk on suurendada kodanike ja ametnike teadlikkust pakutavatest teenustest ja rahulolu nende kasutamisel ning kasvatada oskust hinnata teenuste osutamise maksumust erinevates kanalites. 

 

Infoühiskonna teenused

 

Juhised e-teenuste arendajale
 

Avalike teenuste roheline raamat
 

2013. aastal loodud "Avalike teenuste korraldamise roheline raamatus":

  • Sõnastati avalike teenuste mõiste
  • Koondati kodanike ja ettevõtjate probleemid avalike teenuste tarbimisel ning riigi ja kohalike omavalitsuste probleemid nende osutamisel
  • Pakuti välja probleemide võimalikud lahendused
  • Toodi välja lahenduste rakendusmeetmed

Avalike teenuste korraldamise roheline raamat »

E-teenuste disainimise käsiraamat
 

Valminud on "E-teenuste disainimise käsiraamat", mille eesmärk on aidata riigitöötajatel uuendada teenuseid ja kujundada neid kliendikeskseks nii füüsilises kui ka e-keskkonnas.

Mudeli kasutamine peaks aitama suurendada teenuste väärtust ja kasutajasõbralikkust ning optimeerida avalike teenuste halduskoormust ja -kulusid. Väljapakutud mudeli sobivust testiti Maanteeameti kolme e-teenuse ümberdisainimise käigus.

E-teenuste disainimise käsiraamat »
Maanteeameti e-teenuste disainiprotsess »

Protsessianalüüsi käsiraamat


Protsessianalüüsi käsiraamat pakub välja maailma parimatel praktikatel põhineva protsessijuhtimise ja -kaardistuse metoodika, mis sobib ka Eesti avalikule sektorile. Käsiraamat õpetab juurutama protsessipõhist juhtimismudelit, mis muudab organisatsioonid läbipaistvamaks, võimaldab välja töötada tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi ning parandab kulude ja ressursikasutuse jälgimist.

Protsessianalüüsi käsiraamat »
Protsessianalüütiku meelespea »

Halduskoormuse kalkulaator


Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arendatud halduskoormuse kalkulaator aitab hinnata kavandatava teenuse koormust tarbijatele ning teenuseosutajate administratiivset kulu. Tulemused on teisendatud rahaks, mis aitab paremini välja tuua halduskoormuse mõjusid.

Halduskoormuse kalkulaator »

Avalike teenuste ühtne portfellijuhtimine
 

Ühtse portfellijuhtimise abil saab langetada otsuseid, milliste avalike teenuste arendamine ja millistes kanalites annaks ühiskonnale tervikuna, sealhulgas kliendid ja avaliku teenuse pakkujad, suurimat kasu. Avalike teenuste portfellijuhtimine aitab: suunata ressursse õigesti, arvestada riiklike ja asutuste eesmärkidega ning lähtuda klientide vajadustest.

Projekti raames viidi läbi uuring ja töötati välja mudelid.

Avalike teenuste ühtse portfellijuhtimise uuring »
Avalike teenuste ühtse portfellijuhtimise kokkuvõte »
Avalike teenuste ühtse portfellijuhtimise lühikokkuvõte »
Avalike teenuste ühtse portfellijuhtimise mudel »

Kasutatavuse mõõdikute süsteem
 

Kasutatavuse mõõdikute süsteem on abiks tarkvarasüsteemi tellimisel ja arendamisel. Juhendist leiab suunised, kuidas defineerida kasutatavust ja hiljem tulemusi mõõta.

Kasutatavuse mõõdikute süsteem »
Valemid ja näidismõõdikud »

Välja on töötatud ka kasutatavuse mõõdikute süsteem DHSidele. Lähemalt saab antud projektist lugeda dokumendihalduse juhiste alt.

20 e-teenuse projekt
 

Projekti eesmärgiks oli olemasolevate avalike teenuste äriprotsesside kvaliteedi tõstmine ning uute kasutajasõbralikemate teenuste planeerimisel abistamine.

Läbi äriprotsesside kaardistamise ning teenuste disainimise tutvustati teenuste omanikele, kuidas hinnata, parendada ja luua efektiivsemaid e-teenuseid.

Pilootprojekti tulemusel töötati välja 20 e-teenuse kontseptsioon. 

Projekti materjalid »
20 e-teenuse projekti tutvustav video »

Klienditagasiside süsteemi pilootprojekt
 

Projekti eesmärk oli suurendada teadlikkust kliendikeskse lähenemise vajalikkusest avaliku sektori teenuste osutamisel. 

Projekti käigus testiti e-keskkonda, mille kaudu oleks võimalik masspostitusena välja saata ja hiljem töödelda lühikesi klienditagasiside küsimustikke, ja analüüsiti, kas analoogset süsteemi on otstarbekas regulaarselt rakendada avalikus sektoris.

Projekti lõpparuanne ja soovitused »

Makselahenduste analüüs
 

Tegemist on ärianalüüsiga, mille käigus kaardistati kahe organisatsiooni (Maanteeamet ja Politsei- ja Piirivalveamet) makselahenduse vajadused ning võrreldi neid Maksu- ja Tolliameti olemasolevate lahendustega.

Analüüsi raames uuriti põhjalikumalt protsesse, mis on seotud eelkõige riigilõivude tasumisega. 

Riigi nõuete ja maksete infosüsteemide analüüs »
Infosüsteemide ühisnõuded »

Iseteeninduskeskkonna raamistik


Projekti käigus analüüsiti olemasolevaid avaliku sektori iseteeninduskeskkondi ja selle tulemusel töötati välja põhimõtted kliendikesksete ja mugavate iseteeninduskeskkondade loomiseks.

Küsimused, ettepanekud ning tagasiside palume edastada e-aadressil: risto.hinno [at] mkm.ee.

Iseteeninduskeskkonna raamistik »
Iseteeninduskeskkonna raamistiku kokkuvõte »
Iseteeninduskeskkonna raamistiku kasutatavuse nõuded »
Iseteeninduskeskkonna raamistiku prototüüp »
Iseteeninduskeskkonna funktsionaalse arhitektuuri mudel »
Iseteeninduskeskkonna raamistikku tutvustav video »

Infohalduse analüüs ja strateegia

Loodud on tegevuskava „Lihtsam riik 2020“, mis kirjeldab avalike teenuste arendamiseks ja dokumendihalduselt infohaldusele üleminekuks vajalikke meetmeid ja tegevusi. Kirjeldatud on nii riigi kui ka asutuse meetmed ja tegevused.

Tegevuskava aluseks võeti dokumendi- ja infohalduse analüüs ning infohalduse strateegia kavand. Mõlemad töötati välja 2014. a koostöös paljude osapooltega. Strateegia kavandiga koos koostati väljatöötamisprotsessi lühikirjeldus. Seda saab kasutada sarnaste strateegiate ja tegevuskavade koostamise juhisena. 

Lihtsam riik 2020 tegevuskava »
Lihtsam riik 2020 tegevuskava väljatöötamisprotsess »

E-riigi harta
 

E-riigi harta eesmärgiks on koondada ühte kohta hea halduse põhimõtted ning panna alus nende põhimõtete paremale rakendamisele.

Harta on ajas arenev ühiselt koostatav dokument, mis ühtaegu annab inimesele teada tema õigused, ametiasutustele nende arengueesmärgid ja Riigikontrollile tulevaste auditite tegemise aluse. Seda arendatakse Riigikontrolli eestvedamisel.

E-harta »

Avalike teenuste kirjeldamise ja kuvamise prototüüp
 

Lahendus asutuse lõpptarbijale suunatud teenuste kirjeldamiseks (sh teenustega seotud statistika) ja asutuse kodulehel kuvamiseks.

Prototüüp on mõeldud nii e-kanalis kui ka teistes kanalites pakutavate teenuste kirjeldamiseks ja kuvamiseks. Selles olevad teenuste andmed on näitlikud ning ei pruugi vastata tegelikkusele.

Prototüüp »

Avaliku sektori kodulehtede visioon
 

Avaliku sektori kodulehtede visioonidokument on mudel, kuidas võiksid avaliku sektori veebilehed organiseeritud ja juhitud olla. Visiooni väljatöötamises osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium ja Rahandusministeerium ning Riigikantselei.

Kodulehtede visioon »

Dokumendivahetusviiside analüüs ja hindamise mudel


Mudel koosneb: 

  • Dokumendivahetusviiside klassifikaatorist ja selle rakendamise juhendist
  • Dokumendivahetuse osakaalu mõõtmise küsimustikust ja küsimustikule vastamise juhendist
  • Juhendist ametliku suhtluse klassifitseerimiseks
  • Rahvusvahelise praktika ülevaatest

Dokumendivahetusviiside analüüs ja hindamise mudel »

E-vormide analüüs, ühtlustatud mudel ja parendusettepanekud
 

Projekti eesmärk oli kirjeldada ja analüüsida eesti.ee-s olevaid e-vorme nende ühtlustamise eesmärgil.

E-vormide analüüs, ühtlustatud mudel ja parendusettepanekud »
E-vormide kaardistuse põhi »

Asutuste ülese teenuse analüüs ja kontseptsioon - Copernicuse satelliitandmete jaotuskeskus


Analüüsi eesmärgiks oli asutusteülese teenuse teostamine ja kontseptsiooni väljatöötamine Copernicuse satelliitandmete jaotuskeskuse ja lisaväärtusteenuste näitel. Analüüs koosnes kuuest osast: hetkevajaduste kaardistamine, nelja lisaväärtusteenuse analüüs, tehnilise lahenduse analüüs, juriidiline analüüs, projekti mõjude analüüs ja riskianalüüs.

Asutuste ülese teenuse analüüsi lõpparuanne »

 

Kõik juhised

Käimasolevad projektid

Teenuste omanike kontseptsiooni rakendamine

Teenuste omanike kontseptsiooni rakendamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 30.06.2015 tehtud otsustest:

  • Kiita heaks majandus- ja taristuministri esitatud avalike teenuste omanike määratlemise analüüs ja ettepanekud (kontseptsioon)
  • Määrata ministeeriumide valitsemisalade avalike teenuste s.h e-teenuste kvaliteedi ja selle juhtimise korralduse eest vastutajaks ministeeriumide kantslerid
  • Teenuste kvaliteedi hindamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil töötada välja teenuse osutamise kvaliteedi hindamise standard. Avalike teenuste kvaliteedi hindamiseks kasutada vähemalt:
    • teenuste töökindlust (s.h teenuste maht)
    • lõpptarbija halduskoormust ning rahulolu teenustega (kulunud aeg, rahulolu) 
    • asutuste arendus- ja halduskulu teenuste osutamiseks (omahind) 
  • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil organiseerida asutuste poolt teenuste omanike hulgast nimetatud esindajatest 1. oktoobriks 2015. a teenuste omanike koostöövõrgustik ja tagada selle regulaarsete kohtumiste kaudu pidev teavitustegevus e-kanalis osutatavate teenuste haldamise ja mõõtmise kohta ning vastavate juhendmaterjalide koostamine
  • Ministeeriumidel tagada, et 1. märtsiks 2016. a avaldatakse asutuste veebilehtedel ülevaated vähemalt kõikide ministeeriumide valitsemisalas olevate avalike e-teenuste kohta punktis 3 nimetatud kvaliteedi hindamise mõõdikute osas, lähtudes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pilootprojektina teostatud veebipõhisest teenuste ülevaatest

PACINNO: EL Läänemere Strateegia poliitikavaldkonna Innovatsioon koordineerimistegevused

Projekti eesmärgiks on elavdada piiriülest koostööd IKT vallas, tõsta teadlikkust Euroopa Liidu Läänemere Strateegiast ja selle rahastamisvõimalustest, samaaegselt otsides võimalikke koostööpartnereid tulevasteks projektideks piiriüleste e-teenuste teemadel.
 
Interreg Baltic Sea Region projekt viiakse ellu Euroopa Liidu Läänemere Strateegia poliitikavaldkonna Innovatsioon (INNO) raames.
 
Projekti partneriteks on uued poliitikavaldkonna Innovatsioon koordinaatorid, kes töötavad koos alates 2016. a algusest: Eesti (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), Poola (Teadus- ja Haridusministeerium) ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Sekretariaat (asub Taanis).
 
Projekti kogumaksumus on 317 575 eurot, sh Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (Eesti) osa on 93 400 eurot.
 
Projekti kestvus: juuli 2016 – oktoober 2018.



Kontakt:

Reet Reismaa
Infoühiskonna teenuste arendamise osakond, programmijuht
EL Läänemere Strateegia poliitikavaldkonna Innovatsioon koordinaator
Reet.Reismaa [at] mkm.ee
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Harju 11, 15072 Tallinn

 

Avalike teenuste koosvõime loomine:

Toetatavaid tegevusi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF). Käesolevat toetust antakse toetusskeemi kaudu. Toetusskeemi kogueelarve on 3 529 412 eurot, millest riiklik kaasfinantseering moodustab 15% ja ERF toetus 85%.

Toetusskeemi toetavate tegevuste eesmärk on tõhustada asutuste vahelist koostööd ja luua koosvõimelisi asutuste üleste elu- ja ärisündmusega seotud avalikke teenuseid ning nimetatud teenuste loomiseks eelduste loomine pakkumaks avalikke teenuseid kättesaadavamalt, kasutajakesksemalt, ühtsemalt ja kuluefektiivsemalt.

Toetusskeemi raames viiakse ellu järgmisi tegevusi:
  • Uuringute ja analüüside korraldamine asutuste üleste teenuste kaardistamiseks
  • Asutuste üleste teenuste äri- ja eelanalüüside, prototüüpide ning kasutatavuse analüüside ja testimiste teostamine
  • Asutuste üleste teenuste väikearenduste teostamine (kogumaksumuses kuni 50 000 eurot).

Avalike teenuste koosvõimet loovate tegevuste elluviija on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) infoühiskonna teenuste arendamise osakond (ITAO). Toetatavaid tegevusi viib ellu ITAO programmijuht. Kõikide eelnevalt välja toodud tegevuste läbiviimiseks koostab MKM-i ITAO programmijuht tegevuskava, eelarve, juhib toetatavaid projekte ning viib läbi riigihankeid.

Toetusskeemi toetavate tegevuste sihtrühm on avalike teenuste omanikud ehk riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse üksused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud, mittetulundusühingud ja sihtasutused, juhul kui nad pakuvad avalikke teenuseid.

Toetusskeemi toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood on 1. oktoobril 2015. a - 30. juunil 2023. a.

Meetme tegevuse rakendusasutus (RA) on MKM ning rakendusüksus (RÜ) on Riigi Infosüsteemi Amet (RIA).

Tegevuskava 2015-2016 »
Toetuse andmise tingimused ja kord »
Seletuskiri »

Loe lisaks:

Kontakt:

Mari Mägi
Programmijuht
Infoühiskonna teenuste arendamise osakond
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
atklprogramm [at] mkm.ee
+372 625 6412

- Dokumendihaldussüsteemide kasutatavuse mõõtmine

Dokumendihaldussüsteemide kasutatavuse mõõtmine ja analüüs (teostatud)

Hanke nr RHRis 173233.

Lepingu maksumus oli 39 935 eurot käibemaksuta.

Hanke võitis Trinidad Consulting OÜ.

Projekti eesmärk oli hinnata numbriliselt dokumendihaldussüsteemide (DHS) kasutatavust ehk vastavust kasutajate eesmärkidele ning tõsta DHSide arendajate ja kasutajate teadlikkust kasutatavustest, kui olulisest näitajast, mis mõjutab kasutajate rahulolu.

Kasutatavuse hindamise vajadus tuleneb asutuste soovist võrrelda omavahel erinevaid DHS-e selleks, et langetada paremaid otsuseid olemasoleva DHS-i arendamisel või uue hankimisel. Puudus ülevaade DHS-ide kasutatavusest ning analüüs kui palju võimaldaks DHSi kasutatavuse suurendamine tööaja kokkuhoidu. DHS-ide kasutatavuse hindamine oli jätkutegevuseks 2016. aasta alguses Riigi Infosüsteemi Ameti poolt (RIA) läbi viidud DHS-ide tehnilise jätkusuutlikkuse hindamisele.

Hanke raames rakendati metoodikat "Kasutatavuse mõõdikute süsteem avaliku sektori tarkvarasüsteemidele".

Projekti tulemid kirjeldavad elemendid, mida tuleks DHSides mõõta selleks, et hinnata DHSide kasutatavust.

Projekti käigus analüüsiti DHSi kasutajate ootusi ja vajadusi DHSi kasutamisel ning töötati välja DHSi kasutatavuse mõõdikud. Lisaks analüüsiti funkstionaalsusnõudeid ja metaandmeloendi elemente kasutatavuse aspektist ning hinnati nende vastavust kasutajate vajadustele.

 

DHSide kasutatavuse mõõtmise süsteem »
DHSide kasutatavuse mõõtmine projektis osalenud asutustes »

Lähemalt saab antud projektist lugeda dokumendihalduse juhiste alt.

 

 

Kontakt:
 

Mari Mägi

programmijuht

Telefon: +372 625 6412
atklprogramm [at] mkm.ee (atklprogramm [at] mkm.ee )

- Halduskoormuse kalkulaatori ärianalüüs

Halduskoormuse hindamise metoodika ja kalkulaatori ärianalüüs (teostatud)

Hanke nr RHRis 170320.

Lepingu maksumus oli 6 120 eurot käibemaksuta.

Hanke võitis Ziraff OÜ.

Projekt valmis koostöös MKMi majandusarengu osakonnaga ja teiste seotud asutustega (Justiitsministeerium, Riigikantselei, Rahandusministeerium, Kaubandus-tööstuskoda jt).

Analüüsiraport koostati eesmärgiga saada ülevaade halduskoormuse hindamise hetkeolukorrast õigusloome protsessis ning tuua välja peamised kitsaskohad, mille parandamise tulemusena võiks tulevikus halduskoormuse hindamine olla tänasest sagedasem ja tulemuslikum.

Analüüsiraportis käsitletakse eraldiseisvalt
  • halduskoormuse hindamise protsessi, kui praktilist töökorraldust erinevate õigusloome rollide vahel
  • ja halduskoormuse kalkulaatorit, kui peamist halduskoormuse hindamise töövahendit.
Lisaks tuleb silmas pidada, et halduskoormuse hindamine on osa mõjude hindamisest õigusloome protsessis. Mõjude hindamine on protsess, mille abil kogutakse tõendusmaterjali poliitikavalikute eeliste ja puuduste kohta, hinnates nende potentsiaalseid tagajärgi. Selle tulemusena tehakse vähem muudatusi, mille tagajärjed on prognoosimata või ebaselged.

Metoodika, mille abil analüüsi tulemuseni jõuti, oli kvalitatiivne analüüs intervjuudest saadud sisendi ja tellija poolt antud materjalide põhjal.

Halduskoormuse all mõistetakse kulu ettevõttele, mis tuleneb seadusandlikes aktides määratud kohustuste, nt aruandluskohustuse täitmisest. Halduskoormuse arvutamisel võetakse arvesse toimingute sooritamise ajakulu, toimingute täitjate palgakulu, kohustuse täitmise sagedust aastas ja mõjutatud ettevõtete arvu. Halduskoormuse hindamise juurutamisega õigusloome protsessis alustati 2011. aastal.

Halduskoormuse hindamise analüüsiprojekt seondub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nullbürokraatia programmiga. Kui halduskoormuse hindamisel keskendutakse eelkõige õigusloome käigus halduskoormuse hindamisele ehk halduskoormuse suurenemise ennetamisele, siis nullbürokraatia programmi raames kaardistatakse tegelikku olukorda ettevõtetele seatud kohustuste osas ning kitsaskohti, mis on juba avaldunud.

Analüüsiprojekti läbiviimise käigus selgus, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Justiitsministeeriumil, Riigikantseleil ja teistel seotud osapooltel puudub ühine nägemus halduskoormuse hindamise töökorraldusest ja kalkulaatorist tulevikus. Seetõttu otsustas projekti juhtrühm kalkulaatori uuendamise ärianalüüsi ja disaini etapiga mitte jätkata.

 

Halduskoormuse hindamise metoodika ja kalkulaatori ärianalüüs »

 

 

Kontakt:
 

Mari Mägi

programmijuht

Telefon: +372 625 6412
atklprogramm [at] mkm.ee (atklprogramm [at] mkm.ee )

- Asutuste ülese teavitamiskeskkonna ärianalüüs

Asutuste ülese teavitamiskeskkonna ärianalüüs (teostatud)

Hanke nr RHRis 170367.

Lepingu maksumus oli 30 900 eurot käibemaksuta.

Hanke võitis AS PricewaterhouseCoopers Advisors.

Projekt valmis koostöös Keskkonnainspektsiooniga, Keskkonnaametiga, Põllumajandusametiga, Tehnilise Järelevalve Ametiga ja teiste seotud asutustega.

Projekti eesmärgiks oli analüüsida vajadust asutuste ülese teavitamiskeskkonna loomise järele ja töötada välja lähteülesanne selle loomiseks.

Asutuste ülese mobiilse teavitamiskeskkonna loomise idee tekkis eelkõige selleks, et lihtsustada ametnike tööd, parandada asutuste ja inimeste vahelise suhtlemise kvaliteeti, luues rakenduse, mille vahendusel saab inimene saata riigiasutusele teate, lisades sellele pildi, kirjelduse ja koordinaadid. Selle idee eelkäijaks on kindlasti "Anna teada" äpp, kuid antud rakendus on suunatud eelkõige kohalike omavalitsuste pädevusse kuuluvate probleemide lahendamisele.

Ärianalüüsist selgus, et vajadus sellise rakenduse järele on kindlasti olemas ja lisaks, et selle välja arendamine toob kasu nii inimesele, asutusele kui ka riigile üldisemalt. Teisalt tekib probleem rakenduse omaniku, haldaja ja arendaja leidmisel, lisaks on kuluefektiivsus rakendusega liitunud asutustel väga erinev ning kolmandaks peaksid rakenduse täielikuks toimimiseks olema kõik riigiasutused sellega liitunud.

Selge on see, et kahte dubleerivat rakendust välja arendada ei ole efektiivne ning ühe ideena ongi käidud välja see, et "Anna teada" rakendust selle projekti raames edasi arendada.

 

Asutuste ülese teavitamiskeskkonna ärianalüüs »
Asutuste ülest mobiilirakendust tutvustav video »

Prototüüp »

 

Ligipääsud prototüübile
Kasutaja: avalikkasutaja
Parool: uaph6aeZ

 

 

Kontakt:
 

Mari Mägi

programmijuht

Telefon: +372 625 6412
atklprogramm [at] mkm.ee (atklprogramm [at] mkm.ee )

- Teenuste kataloogi detailanalüüs, prototüüp ja edasiarendus

Teenuste kataloogi detailanalüüs, prototüüp ja edasiarendus (täitmisel)

Hanke nr RHRis 174380.

Lepingu maksumus on 39 000 eurot käibemaksuta.

Hanke võitis aktsiaselts Andevis.

Hange sisaldab järgevaid töid:
  • Pakkuja täpsustab ärinõudeid koostöös hankijaga (viia läbi intervjuu/-d), et selle põhjalt oleks võimalik alustada kataloogi järgmise versiooni arendamist;
  • Pakkuja viib täpsustatud nõuetega vastavusse riigiteenused.ee rakenduse ning kodulehtedele installeeritava teenuste otsingu ja statistika kuvamise mooduli;
  • Pakkuja loob rakenduse ja selle moodulite uue versiooni prototüübi ja kasutatavuse testimine vähemalt 3 kasutaja peal. Testkasutajad leiab hankija. Pakkuja teeb parandused prototüübis kasutatavuse testimise tulemusel selgunud vigade parandamiseks;
  • Pakkuja teostab uuenduste rakendamise live keskkonnas ja olemasolevate andmete migreerimise uude süsteemi;
  • Pakkuja korraldab poole päevase (kuni 6h koos kohvipauside ja lõunasöögiga) rakenduse uut versiooni tutvustava ürituse Tallinnas;
  • Dokumentatsiooni koostamine ja üleandmine.

Teenuste kataloogi praeguse versiooniga saad tutvuda siin.

 

 

Kontakt:
 

Mari Mägi

programmijuht

Telefon: +372 625 6412
atklprogramm [at] mkm.ee (atklprogramm [at] mkm.ee )

 

Koostöö ja partnerid
 

  • Riigi Infosüsteemi Amet
    Amet konsulteerib avalike teenuste osutajaid selles osas, kuidas oma infosüsteeme nõuetekohaselt hallata ning teostab nende üle järelevalvet.
    Riigi Infosüsteemi Amet »
  • Infoühiskonna nõukogu
    Nõukogu tegeleb infoühiskonna arengut puudutavate seisukohtade, poliitikadokumentide ja arengukavade väljatöötamisega.
    Infoühiskonna nõukogu »