Otsesed avalikud teenused

Toetatavaid tegevusi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF). Käesolevat toetust antakse toetusskeemi kaudu. Toetusskeemi kogueelarve on 3 529 412 eurot, millest riiklik kaasfinantseering moodustab 15% ja ERF toetus 85%.

Toetusskeemi toetavate tegevuste eesmärk on tõhustada asutuste vahelist koostööd ja luua koosvõimelisi asutuste üleste elu- ja ärisündmusega seotud avalikke teenuseid ning nimetatud teenuste loomiseks eelduste loomine pakkumaks avalikke teenuseid kättesaadavamalt, kasutajakesksemalt, ühtsemalt ja kuluefektiivsemalt.

Toetusskeemi raames viiakse ellu järgmisi tegevusi:

• Uuringute ja analüüside korraldamine asutuste üleste teenuste kaardistamiseks
• Asutuste üleste teenuste äri- ja eelanalüüside, prototüüpide ning kasutatavuse analüüside ja testimiste teostamine
• Asutuste üleste teenuste väikearenduste teostamine (kogumaksumuses kuni 50 000 eurot).

Avalike teenuste koosvõimet loovate tegevuste elluviija on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) infoühiskonna teenuste arendamise osakond (ITAO). Toetatavaid tegevusi viib ellu ITAO programmijuht. Kõikide eelnevalt välja toodud tegevuste läbiviimiseks koostab MKM-i ITAO programmijuht tegevuskava, eelarve, juhib toetatavaid projekte ning viib läbi riigihankeid.

Toetusskeemi toetavate tegevuste sihtrühm on avalike teenuste omanikud ehk riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse üksused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud, mittetulundusühingud ja sihtasutused, juhul kui nad pakuvad avalikke teenuseid.

Toetusskeemi toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood on 1. oktoobril 2015. a - 30. juunil 2023. a.

Meetme tegevuse rakendusasutus (RA) on MKM ning rakendusüksus (RÜ) on Riigi Infosüsteemi Amet (RIA).

Tegevuskava 2018-2019 »
Tegevuskava 2016-2017 »
Toetuse andmise tingimused ja kord »
Seletuskiri »

Kontakt:

Mari Mägi
Programmijuht
Infoühiskonna teenuste arendamise osakond
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Mari.Magi [at] mkm.ee
+372 625 6412

Töövaidluste menetlemise infosüsteemi analüüs

Hanke nr RHRis 190365.

Lepingu maksumus oli 32 560 eurot käibemaksuta.

Hanke võitis AS PricewaterhouseCoopers Advisors.

Projekti lõpparuanne kättesaadav siit.

Kontakt:
 

Koosvõimelised kohaliku omavalitsuse teenused, ärianalüüs ja väikearendus, I etapp

Hanke nr RHRis 188160.

Lepingu maksumus oli 114 400 eurot käibemaksuta.

Hanke võitis Iglu OÜ.

Projekti lõpparuanne kättesaadav siit.

Kontakt:
 

Teenuste kataloogi 3. versiooni arendus (teostatud)

Hanke nr RHRis 185522.

Lepingu maksumus oli 25 500 eurot käibemaksuta.

Hanke võitis osaühing Wiseman Interactive.

 

Kontakt:
 

Halduskoormuse monitoorimise eelanalüüs (teostatud)

Hanke nr RHRis 181073.

Lepingu maksumus oli 38 900 eurot käibemaksuta.

Hanke võitis AS PricewaterhouseCoopers Advisors.

Loe lisaks projekti lõpparuannet.

 

Kontakt:
 

Teenuste kataloogi kirjeldav analüüs (teostatud)

Viidi läbi väikehange.

Lepingu maksumus oli 9 500 eurot käibemaksuta.

Hanke võitis OÜ Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus.

Loe lisaks projekti lõpparuannet.

 

Kontakt:
 

Tagasi kooli infosüsteemi analüüs (teostatud)

Viidi läbi väikehange.

Lepingu maksumus oli 9999 eurot käibemaksuta.

Hanke võitis AS PricewaterhouseCoopers Advisors.

Loe lisaks projekti lõpparuannet.

 

Kontakt:
 

Ohtlike kemikaalide e-arvestussüsteemi eelanalüüs (teostatud)

Hanke nr RHRis 180007.

Lepingu maksumus oli 34 900 eurot käibemaksuta.

Hanke võitis AS PricewaterhouseCoopers Advisors.

Loe lisaks projekti lõpparuannet.

 

Kontakt:
 

Dokumendihaldussüsteemide kasutatavuse mõõtmine ja analüüs (teostatud)

Hanke nr RHRis 173233.

Lepingu maksumus oli 39 935 eurot käibemaksuta.

Hanke võitis Trinidad Consulting OÜ.

Projekti eesmärk oli hinnata numbriliselt dokumendihaldussüsteemide (DHS) kasutatavust ehk vastavust kasutajate eesmärkidele ning tõsta DHSide arendajate ja kasutajate teadlikkust kasutatavustest, kui olulisest näitajast, mis mõjutab kasutajate rahulolu.

Kasutatavuse hindamise vajadus tuleneb asutuste soovist võrrelda omavahel erinevaid DHS-e selleks, et langetada paremaid otsuseid olemasoleva DHS-i arendamisel või uue hankimisel. Puudus ülevaade DHS-ide kasutatavusest ning analüüs kui palju võimaldaks DHSi kasutatavuse suurendamine tööaja kokkuhoidu. DHS-ide kasutatavuse hindamine oli jätkutegevuseks 2016. aasta alguses Riigi Infosüsteemi Ameti poolt (RIA) läbi viidud DHS-ide tehnilise jätkusuutlikkuse hindamisele.

Hanke raames rakendati metoodikat "Kasutatavuse mõõdikute süsteem avaliku sektori tarkvarasüsteemidele".

Projekti tulemid kirjeldavad elemendid, mida tuleks DHSides mõõta selleks, et hinnata DHSide kasutatavust.

Projekti käigus analüüsiti DHSi kasutajate ootusi ja vajadusi DHSi kasutamisel ning töötati välja DHSi kasutatavuse mõõdikud. Lisaks analüüsiti funkstionaalsusnõudeid ja metaandmeloendi elemente kasutatavuse aspektist ning hinnati nende vastavust kasutajate vajadustele.

 

DHSide kasutatavuse mõõtmise süsteem »
DHSide kasutatavuse mõõtmine projektis osalenud asutustes »

Lähemalt saab antud projektist lugeda dokumendihalduse juhiste alt.

 

Kontakt:
 

Halduskoormuse hindamise metoodika ja kalkulaatori ärianalüüs (teostatud)

Hanke nr RHRis 170320.

Lepingu maksumus oli 6 120 eurot käibemaksuta.

Hanke võitis Ziraff OÜ.

Projekt valmis koostöös MKMi majandusarengu osakonnaga ja teiste seotud asutustega (Justiitsministeerium, Riigikantselei, Rahandusministeerium, Kaubandus-tööstuskoda jt).

Analüüsiraport koostati eesmärgiga saada ülevaade halduskoormuse hindamise hetkeolukorrast õigusloome protsessis ning tuua välja peamised kitsaskohad, mille parandamise tulemusena võiks tulevikus halduskoormuse hindamine olla tänasest sagedasem ja tulemuslikum.

Analüüsiraportis käsitletakse eraldiseisvalt

• halduskoormuse hindamise protsessi, kui praktilist töökorraldust erinevate õigusloome rollide vahel
• ja halduskoormuse kalkulaatorit, kui peamist halduskoormuse hindamise töövahendit.

Lisaks tuleb silmas pidada, et halduskoormuse hindamine on osa mõjude hindamisest õigusloome protsessis. Mõjude hindamine on protsess, mille abil kogutakse tõendusmaterjali poliitikavalikute eeliste ja puuduste kohta, hinnates nende potentsiaalseid tagajärgi. Selle tulemusena tehakse vähem muudatusi, mille tagajärjed on prognoosimata või ebaselged.

Metoodika, mille abil analüüsi tulemuseni jõuti, oli kvalitatiivne analüüs intervjuudest saadud sisendi ja tellija poolt antud materjalide põhjal.

Halduskoormuse all mõistetakse kulu ettevõttele, mis tuleneb seadusandlikes aktides määratud kohustuste, nt aruandluskohustuse täitmisest. Halduskoormuse arvutamisel võetakse arvesse toimingute sooritamise ajakulu, toimingute täitjate palgakulu, kohustuse täitmise sagedust aastas ja mõjutatud ettevõtete arvu. Halduskoormuse hindamise juurutamisega õigusloome protsessis alustati 2011. aastal.

Halduskoormuse hindamise analüüsiprojekt seondub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nullbürokraatia programmiga. Kui halduskoormuse hindamisel keskendutakse eelkõige õigusloome käigus halduskoormuse hindamisele ehk halduskoormuse suurenemise ennetamisele, siis nullbürokraatia programmi raames kaardistatakse tegelikku olukorda ettevõtetele seatud kohustuste osas ning kitsaskohti, mis on juba avaldunud.

Analüüsiprojekti läbiviimise käigus selgus, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Justiitsministeeriumil, Riigikantseleil ja teistel seotud osapooltel puudub ühine nägemus halduskoormuse hindamise töökorraldusest ja kalkulaatorist tulevikus. Seetõttu otsustas projekti juhtrühm kalkulaatori uuendamise ärianalüüsi ja disaini etapiga mitte jätkata.

 

Halduskoormuse hindamise metoodika ja kalkulaatori ärianalüüs »

 

Kontakt:
 

Asutuste ülese teavitamiskeskkonna ärianalüüs (teostatud)

Hanke nr RHRis 170367.

Lepingu maksumus oli 30 900 eurot käibemaksuta.

Hanke võitis AS PricewaterhouseCoopers Advisors.

Projekt valmis koostöös Keskkonnainspektsiooniga, Keskkonnaametiga, Põllumajandusametiga, Tehnilise Järelevalve Ametiga ja teiste seotud asutustega.

Projekti eesmärgiks oli analüüsida vajadust asutuste ülese teavitamiskeskkonna loomise järele ja töötada välja lähteülesanne selle loomiseks.

Asutuste ülese mobiilse teavitamiskeskkonna loomise idee tekkis eelkõige selleks, et lihtsustada ametnike tööd, parandada asutuste ja inimeste vahelise suhtlemise kvaliteeti, luues rakenduse, mille vahendusel saab inimene saata riigiasutusele teate, lisades sellele pildi, kirjelduse ja koordinaadid. Selle idee eelkäijaks on kindlasti "Anna teada" äpp, kuid antud rakendus on suunatud eelkõige kohalike omavalitsuste pädevusse kuuluvate probleemide lahendamisele.

Ärianalüüsist selgus, et vajadus sellise rakenduse järele on kindlasti olemas ja lisaks, et selle välja arendamine toob kasu nii inimesele, asutusele kui ka riigile üldisemalt. Teisalt tekib probleem rakenduse omaniku, haldaja ja arendaja leidmisel, lisaks on kuluefektiivsus rakendusega liitunud asutustel väga erinev ning kolmandaks peaksid rakenduse täielikuks toimimiseks olema kõik riigiasutused sellega liitunud.

Selge on see, et kahte dubleerivat rakendust välja arendada ei ole efektiivne ning ühe ideena ongi käidud välja see, et "Anna teada" rakendust selle projekti raames edasi arendada.

 

Asutuste ülese teavitamiskeskkonna ärianalüüs »
Asutuste ülest mobiilirakendust tutvustav video »

Prototüüp »

 

Ligipääsud prototüübile
Kasutaja: avalikkasutaja
Parool: uaph6aeZ

 

Kontakt:
 

Teenuste kataloogi detailanalüüs, prototüüp ja edasiarendus (teostatud)

Hanke nr RHRis 174380.

Lepingu maksumus on 39 000 eurot käibemaksuta.

Hanke võitis aktsiaselts Andevis.

Hange sisaldab järgevaid töid:

• Pakkuja täpsustab ärinõudeid koostöös hankijaga (viia läbi intervjuu/-d), et selle põhjalt oleks võimalik alustada kataloogi järgmise versiooni arendamist;
• Pakkuja viib täpsustatud nõuetega vastavusse riigiteenused.ee rakenduse ning kodulehtedele installeeritava teenuste otsingu ja statistika kuvamise mooduli;
• Pakkuja loob rakenduse ja selle moodulite uue versiooni prototüübi ja kasutatavuse testimine vähemalt 3 kasutaja peal. Testkasutajad leiab hankija. Pakkuja teeb parandused prototüübis kasutatavuse testimise tulemusel selgunud vigade parandamiseks;
• Pakkuja teostab uuenduste rakendamise live keskkonnas ja olemasolevate andmete migreerimise uude süsteemi;
• Pakkuja korraldab poole päevase (kuni 6h koos kohvipauside ja lõunasöögiga) rakenduse uut versiooni tutvustava ürituse Tallinnas;
• Dokumentatsiooni koostamine ja üleandmine.

Teenuste kataloogi praeguse versiooniga saad tutvuda siin.

 

Kontakt:
 

Teenuste teekonna andmejälgija kompleksteenuse analüüs ja väikearendus

Lepingu maksumus oli 131 490 eurot käibemaksuta.

Hanke võitis Nortal AS.

Projekti tulemused on kättesaadavad siit.

 

Kontakt:
 

Majandustegevuse registri tegevuslubade menetlemine

Hanke nr RHRis 195880.

Lepingu maksumus oli 27 000 eurot käibemaksuta.

Hanke võitis Piksel OÜ.

Kontakt:
 

Riigi kinnisvara andmehõive analüüs

Hanke nr RHRis 195907.

Lepingu maksumus oli 39 360 eurot käibemaksuta.

Hanke võitis OÜ Quretec.

Projekti lõpparuanne on kättesaadav siit.

Kontakt:
 

Pikaajalise säilitamise arhitektuuri ärianalüüs

Hanke nr RHRis 196791.

Lepingu maksumus oli 54 600 eurot käibemaksuta.

Hanke võitis AS PricewaterhouseCoopers Advisors.

Projekti lõpparuanne on kättesaadav siit.

Kontakt:
 

Raamatukogusüsteemide kaasajastamise analüüs

Hanke nr RHRis 196638.

Lepingu maksumus oli 24 860 eurot käibemaksuta.

Hanke võitis KPMG Baltics OÜ.

Vaata lisaks lõpparuannet siit.

Kontakt:
 

TERE projekt ehk MKMi valitsemisala tegevuspõhisele riigieelarvele üleminek

Vabariigi Valitsus on seadnud eesmärgiks võtta kasutusele tegevuspõhine eelarve aastaks 2020. See on osa riigireformist, mille tulemusena on kavas saavutada mõjusam ja tõhusam riigiülesannete täitmine, kvaliteetsem avalike teenuste pakkumine, valitsussektori kulutuste ja töötajate arvu vähenemine ning valitsussektori paindlikum ja vähem bürokraatlikum töökorraldus.

Projekti tulemusena on tagatud MKMi ja selle valitsemisala asutuste valmisolek esitada riigieelarve strateegia 2020-2023 sisendmaterjalid 1. detsembriks 2018 selliselt, et need vastavad tegevuspõhise eelarve metoodikale.

TERE raames:

• seotakse eelarve kulud strateegiliste eesmärkide ja arengukavadega. Praegune riigieelarve ülesehitus lähtub kulude olemusest (tööjõukulud, majandamiskulud, finantskulud, investeeringud jne) ning nähtav seos riigi strateegiliste eesmärkide ja arengukavadega puudub. Tegevuspõhine eelarve struktureeriks kulud erinevate programmide, alaprogrammide ja tegevuste lõikes, mis võimaldaks eelarve koostajatel, kinnitajatel ning avalikkusel märksa paremini hinnata, milliste eesmärkide nimel ja kui palju riik ressursse kulutab.

• keskendutakse kulude asemel lõppeesmärgile. Praegune riigieelarve keskendub kulupoolele – kui palju erinevat liiki kulutusi on riik nõus erinevates ministeeriumites ja haldusalades tegema. Tegevuspõhine eelarve keskenduks eesmärkidele – milliseid teenuseid peab riik vajalikuks osutada ja kui palju üks või teine teenus või programm maksumaksjale maksma läheb.

• saadakse tõesemat informatsiooni programmide ja teenuste maksumuse kohta, mis võimaldab tõsta efektiivsust ja teha paremaid juhtimisotsuseid. 

• suurendatakse läbipaistvust avalikus sektoris. Avalikkuse jaoks oleks lihtsasti jälgitav, milliste eesmärkide saavutamiseks riik kui palju ressursse jagab, mis soodustaks ühtlasi kodanike suuremat huvi ja aktiivsemat kaasarääkimist riigijuhtimise teemadel. Tegevuspõhisele eelarvele üleminekut on soovitanud ka rahvusvahelised organisatsioonid, sh OECD.

Rohkem infot tegevuspõhise riigieelarve ja sellele ülemineku kohta leiad siit.

Kontakt:
 

Sündmusteenuste analüüsi projekt

Valitsus kiitis 2018. aasta detsembris heaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi plaani riiklike e-teenuste põhjalikuks uuenduskuuriks. Plaanis on viia e-teenused järgmise arengutasemeni, kus erinevad üksikud teenused (edaspidi osateenused) on koondatud üheks sujuvaks elu- või ärisündmusteenuseks nii, et näivad kasutajale üheainsa sujuva teenusena, mida osutatakse võimalusel proaktiivselt ja maksimaalselt ühe klikiga või mis ideaalis toimivad andmete põhjal automaatselt. Elusündmus võib olla näiteks lapse sünd, maja ehitamine või pensionile jäämine; ärisündmus näiteks ettevõtluse alustamine, töötaja värbamine või ettevõtluse lõpetamine.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile on valitsuse poolt antud ülesandeks:

• koordineerida sündmusteenuste arendamist esitatud tegevuskava kohaselt, sealhulgas juhtida sündmusteenuste arendamist. Asjaomastel ministeeriumidel ja riigiasutustel teha oma osateenuste ulatuses vastavate sündmusteenuste väljaarendamiseks koostööd;
• anda valitsuskabineti nõupidamisel kord kvartalis ülevaade sündmusteenuste arendamise tegevuskava elluviimisest;
• koostöös teiste ministeeriumidega töötada välja ja esitada valitsuskabineti nõupidamisele sündmusteenuste arendus- ja haldusmudeli ettepanekud.

Analüüsi projekt on eelduseks ja sisendiks elu- ja ärisündmuste arendamiseks asutuste, valdkondade, valitsemistasandite ja sektorite üleselt. Projekti eesmärgiks on tuvastada võimalused ja takistused, mis on seotud asutuste üleste elu- ja ärisündmuste arendamise, juhtimise ja haldamisega ning pakkuda välja võimalikud lahendused tulevikuks (sh kuidas tuleks valida ja otsustada konkreetse elu- või ärisündmuse arendamise eest vastutav asutus).

Hanke nr RHRis 202449.

Lepingu maksumus on 199 990 eurot käibemaksuta.

Hanke võitsid AS PricewaterhouseCoopers Advisors ja Trinidad Wiseman OÜ.

Sündmusteenuste hetkeseisust leiad lühiülevaate SIIT.

Kontakt: