Avalikud teenused peavad olema kasutajakesksed ja looma väärtust ühiskonnale. Mida paremini kasutatakse riigi infosüsteemi võimalusi ja selles olevat teavet, seda paremad on teenused.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koordineerib otseste avalike teenuste korraldamist asutuste üleselt. See hõlmab ka teenuste osutamiseks vajaliku teabe kindlaksmääramist, jagamist ja vahetamist – hea teabehaldus vähendab bürokraatiat ja on heade teenuste alus.
Alates 3. juunist 2017. a lähtutakse otseste avalike teenuste korraldamisel valitsuse määrusest "Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused". Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on koostanud juhised määruse rakendajatele.
- Juhised määruse "Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused" rakendajatele »
- TKTA ja TERE koosrakendamise memo
- Avalike teenuste kataloog, avalike teenuste kataloogi teenuste sisestamise ja haldamise juhend ning oluliste otseste avalike teenuste kvaliteedinäitajate esitamise juhis
- Vastutajate määramise protsessi näidis »
- Tegevuspõhise riigieelarve (TERE) projekti teenuste kaardistamise juhend
- Infoühiskonna teenuste uuringud »
Ülevaade valdkonna arengust
Avalike teenuste nõukogu
Avalike teenuste nõukogu tegutseb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juures juures alaliselt, et toetada MKM-i avalike teenuste arengu koordineerimisel.
Avalike teenuste nõukogu:
- Osaleb avalike teenuste korraldamise arengu põhisuundade ja arengut toetavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel
- Koondab näiteid valdkonna heast praktikast ja kitsaskohtadest ning teeb nende põhjal valdkonna arengut puudutavaid ettepanekuid
- Arutab läbi valdkonna juhiste ja soovituste andmise vajadused ja juhiste ning soovituste kavandid
- Arutab läbi valdkonda oluliselt mõjutavate õigusaktidemuutmise vajaduse ja selliste õigusaktide eelnõud ning teeb asjaomastele asutustele ettepanekuid
- Arutab vajadusest lähtuvalt läbi muud küsimused
- Jälgib kavandatud tegevuste elluviimist ning juhiste rakendamist
- Teeb koostööd teiste TKTA alusel loodud nõukogudega
Avalike teenuste kataloogi ja selle juhendid leiad aadressilt https://www.riigiteenused.ee
- Avalike teenuste nõukogu »
Käskkiri nr 1.1-1/17-245
- Avalike teenuste nõukogu koosseis »
Käskkirja lisa
-
Avalike teenuste nõukogu »
Koosolekute protokollid
Juhised e-teenuste arendajale
Määruse „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ rakendamine
Valitsuse määrus "Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused" jõustus 3. juunil 2017. a Määruses on ette nähtud, et sätestatut täpsustatakse juhistes. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on koostanud juhised määruse rakendajatele, kus sätetele on lisatud lühidaid selgitusi ja näiteid. Eesmärk on, et asutused tõlgendaks määrust ühetaoliselt ja saaksid nõu määruses sätestatu elluviimiseks.
Juhised määruse „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ rakendajatele »
Avalike teenuste roheline raamat
2013. aastal loodud "Avalike teenuste korraldamise roheline raamatus":
- Sõnastati avalike teenuste mõiste
- Koondati kodanike ja ettevõtjate probleemid avalike teenuste tarbimisel ning riigi ja kohalike omavalitsuste probleemid nende osutamisel
- Pakuti välja probleemide võimalikud lahendused
- Toodi välja lahenduste rakendusmeetmed
Avalike teenuste korraldamise roheline raamat »
E-teenuste disainimise käsiraamat
Valminud on "E-teenuste disainimise käsiraamat", mille eesmärk on aidata riigitöötajatel uuendada teenuseid ja kujundada neid kliendikeskseks nii füüsilises kui ka e-keskkonnas.
Mudeli kasutamine peaks aitama suurendada teenuste väärtust ja kasutajasõbralikkust ning optimeerida avalike teenuste halduskoormust ja -kulusid. Väljapakutud mudeli sobivust testiti Maanteeameti kolme e-teenuse ümberdisainimise käigus.
E-teenuste disainimise käsiraamat
Maanteeameti e-teenuste disainiprotsess »
Protsessianalüüsi käsiraamat
Protsessianalüüsi käsiraamat pakub välja maailma parimatel praktikatel põhineva protsessijuhtimise ja -kaardistuse metoodika, mis sobib ka Eesti avalikule sektorile. Käsiraamat õpetab juurutama protsessipõhist juhtimismudelit, mis muudab organisatsioonid läbipaistvamaks, võimaldab välja töötada tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi ning parandab kulude ja ressursikasutuse jälgimist.
Protsessianalüüsi käsiraamat »
Protsessianalüütiku meelespea »
Halduskoormuse kalkulaator
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arendatud halduskoormuse kalkulaator aitab hinnata kavandatava teenuse koormust tarbijatele ning teenuseosutajate administratiivset kulu. Tulemused on teisendatud rahaks, mis aitab paremini välja tuua halduskoormuse mõjusid.
Halduskoormuse kalkulaator »
Avalike teenuste ühtne portfellijuhtimine
Ühtse portfellijuhtimise abil saab langetada otsuseid, milliste avalike teenuste arendamine ja millistes kanalites annaks ühiskonnale tervikuna, sealhulgas kliendid ja avaliku teenuse pakkujad, suurimat kasu. Avalike teenuste portfellijuhtimine aitab: suunata ressursse õigesti, arvestada riiklike ja asutuste eesmärkidega ning lähtuda klientide vajadustest.
Projekti raames viidi läbi uuring ja töötati välja mudelid.
Avalike teenuste ühtse portfellijuhtimise uuring »
Avalike teenuste ühtse portfellijuhtimise kokkuvõte »
Avalike teenuste ühtse portfellijuhtimise lühikokkuvõte »
Avalike teenuste ühtse portfellijuhtimise mudel »
Kasutatavuse mõõdikute süsteem
Kasutatavuse mõõdikute süsteem on abiks tarkvarasüsteemi tellimisel ja arendamisel. Juhendist leiab suunised, kuidas defineerida kasutatavust ja hiljem tulemusi mõõta.
Kasutatavuse mõõdikute süsteem »
Valemid ja näidismõõdikud »
Välja on töötatud ka kasutatavuse mõõdikute süsteem DHSidele. Lähemalt saab antud projektist lugeda dokumendihalduse juhiste alt.
20 e-teenuse projekt
Projekti eesmärgiks oli olemasolevate avalike teenuste äriprotsesside kvaliteedi tõstmine ning uute kasutajasõbralikemate teenuste planeerimisel abistamine.
Läbi äriprotsesside kaardistamise ning teenuste disainimise tutvustati teenuste omanikele, kuidas hinnata, parendada ja luua efektiivsemaid e-teenuseid.
Pilootprojekti tulemusel töötati välja 20 e-teenuse kontseptsioon.
Projekti materjalid »
20 e-teenuse projekti tutvustav video »
Klienditagasiside süsteemi pilootprojekt
Projekti eesmärk oli suurendada teadlikkust kliendikeskse lähenemise vajalikkusest avaliku sektori teenuste osutamisel.
Projekti käigus testiti e-keskkonda, mille kaudu oleks võimalik masspostitusena välja saata ja hiljem töödelda lühikesi klienditagasiside küsimustikke, ja analüüsiti, kas analoogset süsteemi on otstarbekas regulaarselt rakendada avalikus sektoris.
Projekti lõpparuanne ja soovitused »
Makselahenduste analüüs
Tegemist on ärianalüüsiga, mille käigus kaardistati kahe organisatsiooni (Maanteeamet ja Politsei- ja Piirivalveamet) makselahenduse vajadused ning võrreldi neid Maksu- ja Tolliameti olemasolevate lahendustega.
Analüüsi raames uuriti põhjalikumalt protsesse, mis on seotud eelkõige riigilõivude tasumisega.
Riigi nõuete ja maksete infosüsteemide analüüs »
Infosüsteemide ühisnõuded »
Iseteeninduskeskkonna raamistik
Projekti käigus analüüsiti olemasolevaid avaliku sektori iseteeninduskeskkondi ja selle tulemusel töötati välja põhimõtted kliendikesksete ja mugavate iseteeninduskeskkondade loomiseks.
Küsimused, ettepanekud ning tagasiside palume edastada e-aadressil: risto.hinno [at] mkm.ee.
Iseteeninduskeskkonna raamistik »
Iseteeninduskeskkonna raamistiku kokkuvõte »
Iseteeninduskeskkonna raamistiku kasutatavuse nõuded »
Iseteeninduskeskkonna raamistiku prototüüp »
Iseteeninduskeskkonna funktsionaalse arhitektuuri mudel »
Iseteeninduskeskkonna raamistikku tutvustav video »
Teenuste omanike kontseptsioon
Teenuste omanike kontseptsiooni rakendamisel lähtuti Vabariigi Valitsuse 30.06.2015 tehtud otsustest, mille kohaselt tuli:
- Ministeeriumide kantslerid määrata vastutajaks ministeeriumide valitsemisalade avalike teenuste s.h e-teenuste kvaliteedi ja selle juhtimise korralduse eest
- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil organiseerida asutuste poolt teenuste omanike hulgast nimetatud esindajatest 1. oktoobriks 2015. a teenuste omanike koostöövõrgustik
- Ministeeriumidel tagada, et 1. märtsiks 2016. a avaldatakse asutuste veebilehtedel ülevaated vähemalt kõikide ministeeriumide valitsemisalas olevate avalike e-teenuste kohta
Korduma Kippuvad Küsimused»
Infohalduse analüüs ja strateegia
Loodud on tegevuskava „Lihtsam riik 2020“, mis kirjeldab avalike teenuste arendamiseks ja dokumendihalduselt infohaldusele üleminekuks vajalikke meetmeid ja tegevusi. Kirjeldatud on nii riigi kui ka asutuse meetmed ja tegevused.
Tegevuskava aluseks võeti dokumendi- ja infohalduse analüüs ning infohalduse strateegia kavand. Mõlemad töötati välja 2014. a koostöös paljude osapooltega. Strateegia kavandiga koos koostati väljatöötamisprotsessi lühikirjeldus. Seda saab kasutada sarnaste strateegiate ja tegevuskavade koostamise juhisena.
Lihtsam riik 2020 tegevuskava »
Lihtsam riik 2020 tegevuskava väljatöötamisprotsess »
E-riigi harta
Riigikontroll ja õiguskantsler on koostöös loonud Eesti e-harta ehk dokumendi, kust iga avalike teenuste kasutaja saab järele vaadata, millised õigused tal e-riigis asutustega suheldes on, ja teha kindlaks, kas neid on järgitud. Samuti saab iga asutus harta alusel lihtsalt ja süsteemselt üle vaadata oma toimingud ning seada selged ja hõlpsasti mõõdetavad eesmärgid kodanikukesksema asjaajamise korraldamiseks.
Avalike teenuste kirjeldamise ja kuvamise prototüüp
Lahendus asutuse lõpptarbijale suunatud teenuste kirjeldamiseks (sh teenustega seotud statistika) ja asutuse kodulehel kuvamiseks.
Prototüüp on mõeldud nii e-kanalis kui ka teistes kanalites pakutavate teenuste kirjeldamiseks ja kuvamiseks. Selles olevad teenuste andmed on näitlikud ning ei pruugi vastata tegelikkusele.
Avaliku sektori kodulehtede visioon
Avaliku sektori kodulehtede visioonidokument on mudel, kuidas võiksid avaliku sektori veebilehed organiseeritud ja juhitud olla. Visiooni väljatöötamises osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium ja Rahandusministeerium ning Riigikantselei.
Dokumendivahetusviiside analüüs ja hindamise mudel
Mudel koosneb:
- Dokumendivahetusviiside klassifikaatorist ja selle rakendamise juhendist
- Dokumendivahetuse osakaalu mõõtmise küsimustikust ja küsimustikule vastamise juhendist
- Juhendist ametliku suhtluse klassifitseerimiseks
- Rahvusvahelise praktika ülevaatest
Dokumendivahetusviiside analüüs ja hindamise mudel »
E-vormide analüüs, ühtlustatud mudel ja parendusettepanekud
Projekti eesmärk oli kirjeldada ja analüüsida eesti.ee-s olevaid e-vorme nende ühtlustamise eesmärgil.
E-vormide analüüs, ühtlustatud mudel ja parendusettepanekud »
E-vormide kaardistuse põhi »
Asutuste ülese teenuse analüüs ja kontseptsioon - Copernicuse satelliitandmete jaotuskeskus
Analüüsi eesmärgiks oli asutusteülese teenuse teostamine ja kontseptsiooni väljatöötamine Copernicuse satelliitandmete jaotuskeskuse ja lisaväärtusteenuste näitel. Analüüs koosnes kuuest osast: hetkevajaduste kaardistamine, nelja lisaväärtusteenuse analüüs, tehnilise lahenduse analüüs, juriidiline analüüs, projekti mõjude analüüs ja riskianalüüs.
Asutuste ülese teenuse analüüsi lõpparuanne »
- Kasutajamugavuse teemaline filmiklipp „Targemad IT lahendused – parem elu!“»
- Animeeritud filmiklipp „Mõõda targalt“ illustreerib teenuste mõõtmise vajalikkust nelja mõõdiku abil »
- Asutuste ülest mobiilirakendust tutvustav video »
- Otseste avalike teenuste videojuhised »
Kõik juhised
- Avalike teenuste korraldamise roheline raamat
- E-teenuste disainimise käsiraamat
- Maanteeameti e-teenuste disainiprotsess
- Protsessianalüüsi käsiraamat
- Protsessianalüütiku meelespea
- Halduskoormuse kalkulaator
- Avalike teenuste ühtse portfellijuhtimise uuring
- Avalike teenuste ühtse portfellijuhtimise kokkuvõte
- Avalike teenuste ühtse portfellijuhtimise lühikokkuvõte
- Avalike teenuste ühtse portfellijuhtimise mudel
- Iseteeninduskeskkonna raamistik
- Iseteeninduskeskkonna raamistiku kokkuvõte
- Iseteeninduskeskkonna raamistiku kasutatavuse nõuded
- Iseteeninduskeskkonna raamistiku prototüüp
- Iseteeninduskeskkonna funktsionaalse arhitektuuri mudel
- Iseteeninduskeskkonna raamistikku tutvustav video
- Infohalduse analüüsi lõpparuanne
- Lihtsam riik 2020 tegevuskava
- Lihtsam riik 2020 väljatöötamisprotsess
- E-harta
- Avalike teenuste kirjeldamise ja kuvamise prototüüp
- Kasutatavuse mõõdikute süsteem
- Kasutatavuse mõõdikute süsteemi valemid, näidismõõdikud
- 20 e-teenuse projekti materjalid
- 20 e-teenuse projekti tutvustav video
- Klienditagasiside projekti lõpparuanne ja soovitused
- Riigi nõuete ja maksete infosüsteemide analüüs
- Riigi nõuete ja maksete infosüsteemide ühisnõuded
- Avaliku sektori kodulehtede visioon
- Dokumendivahetusviiside analüüs ja hindamise mudel
- E-vormide analüüs, ühtlustatud mudel ja parendusettepanekud
- E-vormide kaardistuse põhi
- Asutuste ülese teenuse analüüs ja kontseptsioon - Copernicuse satelliitandmete jaotuskeskus
- Kasutajamugavuse teemaline filmiklipp „Targemad IT lahendused – parem elu!“
- Animeeritud filmiklipp „Mõõda targalt“ »
Käimasolevad projektid
Avalike teenuste pakkumise arendamiseks esitatud taotluse hindamise kriteeriumid
1. Projekt tuleneb asutuse üldisest strateegiast, eesmärkidest ning toetab asutuse infotehnoloogia strateegiat ja selles toodud eesmärke.
Taotluses peab olema selgelt kirjeldatud millist strateegilist eesmärki planeeritav projekt toetab ning millises ulatuses. Juhul, kui tegemist on projektiga, mis on osa suuremast arenguplaanist, siis peab olema esitatud ka organisatsiooni IKT strateegia, milles on kajastatud projektiga seotud valdkonna arengusuunad strateegiline vaade 3-4 aasta ulatuses, milles on selgitatud millised on selle valdkonna arengueesmärgid ning milliseid täiendavaid IKT investeeringuid on valdkonna eesmärkideks saavutamiseks vaja.
2. Projekt loob asutusele mõõdetavat väärtust.
Projektitaotlusest peab välja tulema, millist väärtust projekt loob kõikide protsessiga seotud kasutajagruppide lõikes. Taotlus peab sisaldama majanduslikku analüüsi, millest nähtub kuidas projektiga seotud protsesside kulud muutuvad. Esitatud info peab olema peale projekti elluviimist mõõdetav. Seega taotlus peab sisaldama infot ka selle kohta, millise meetrika alusel on võimalik peale projekti elluviimist majanduslikku mõju hinnata. Majanduslik mõju peab olema kirjeldatud ka juhul, kui protsessidega seotud kulud suurenevad.
3. Loodava lahenduse uudsus.
Projektitaotluses peab sisalduma info, milles seisneb projekti innovaatilisus. Innovatsioon võib olla tehnoloogiline, protsessiline või organisatoorne. Innovatsioon võib olla seotud uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga, protsesside oluliselt efektiivsemaks muutmisega, valdkondade vahelise uuendusliku koostöö käivitamisega, vmt.
4. Projekt loob ühiskonnale sotsiaalset ja majanduslikku kasu, mis on mõõdetav.
Projekti taotluses peab olema kirjeldatud, millist mõju omab projekt muudele seotud kasutajatele (kasutajagruppide lõikes). Kirjeldada tuleb nii majanduslikke mõjusid (mõõdetavana) kui ka muid projektiga kaasnevaid sotsiaalseid kasusid (näiteks suurem läbipaistvus, kontrollitavus, kaasatus vmt). Esitatud info peab olema peale projekti elluviimist mõõdetav. Seega taotlus peab sisaldama infot ka selle kohta, millise meetrika alusel on võimalik peale projekti elluviimist majanduslikku mõju hinnata.
5. Projekt on teistest sama eesmärki täitvatest alternatiividest suurema mõjuga ja/või väiksema kuluga.
Projektitaotluses peab olema esitatud info selle kohta, miks just see projekt käivitatakse? Täpsustatud peab olema, kas ja milliseid alternatiivseid lahendusi selle eesmärgi täitmiseks veel kaaluti ning miks otsustati käivitada just see projekt?
6. Projekt on teostatav asutuse enda organisatsiooni ja asutuse partnerite poolt ning planeeritava ajaraami piires.
Projektitaotluses peab olema esitatud info projekti ettevalmistavate tegevuste, projektorganisatsiooni, riskianalüüsi ja elluviimiseks planeeritavate tegevuste, s.h. tulemuste juurutustegevuste kohta.
7. Projekt on kooskõlas riigi IT arhitektuuri, infoturbe ja koosvõime raamistiku nõuetega.
Projektitaotluses peab olema kirjeldatud millised kohustused laienevad loodavale lahendusele (RIHA, ISKE, koosvõimeraamistik, avaandmed jne) ning milliseid tegevusi nendega seoses on planeeritud projekti käigus teostada.
8. Kasutusele võetava lahenduse jätkusuutlikkus nii tehnoloogilises kui organisatsioonilises mõttes.
Projektitaotlus peab sisaldama infot selle kohta, kuidas projekti jätkusuutlik opereerimine on tagatud - nt milliseid halduskulusid on projekti elluviimise järgselt ette näha (või kuidas need muutuvad võrreldes tänase olukorraga 5 aasta jooksul peale süsteemi kasutuselevõttu). Lisaks kirjeldada, kas ja millises ulatuses on planeeritud vahendeid jätkuarenduste tegemiseks. Täpsustada tuleb ka, kes on projekti tulemi opereerimise tagamise eest vastutaja.
9. Projekt on kooskõlas riigi avalike teenuste arendamise kvaliteedinõuetega.
Riigi avalike teenuste arendamise kvaliteedinõuete baasmõõdikud on:
- Teenusejuhtumite arv
- Teenusega rahulolu
- Teenuse tarbija halduskoormus
- Organisatsiooni kulu teenuse osutamisel
- Teenuse seos asutuse eesmärkidega
Nimetatud enamlevinud mõõdikud on välja toodud uuringu „20 avaliku sektori e-teenuse detailanalüüs ja kontseptsiooni väljatöötamine“ kokkuvõttes.
Projektitaotlus peab sisaldama arvulisi näitajaid nimetatud mõõdikute osas.
PACINNO-2: EL Läänemere Strateegia poliitikavaldkonna Innovatsioon koordineerimistegevused
Kontakt:
Reet Reismaa
Infoühiskonna teenuste arendamise osakond, programmijuht
EL Läänemere Strateegia poliitikavaldkonna Innovatsioon koordinaator
Reet.Reismaa [at] mkm.ee
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Avalike teenuste koosvõime loomine:
Toetusskeemi toetavate tegevuste eesmärk on tõhustada asutuste vahelist koostööd ja luua koosvõimelisi asutuste üleste elu- ja ärisündmusega seotud avalikke teenuseid ning nimetatud teenuste loomiseks eelduste loomine pakkumaks avalikke teenuseid kättesaadavamalt, kasutajakesksemalt, ühtsemalt ja kuluefektiivsemalt.
Toetusskeemi raames viiakse ellu järgmisi tegevusi:
- Uuringute ja analüüside korraldamine asutuste üleste teenuste kaardistamiseks
- Asutuste üleste teenuste äri- ja eelanalüüside, prototüüpide ning kasutatavuse analüüside ja testimiste teostamine
- Asutuste üleste teenuste väikearenduste teostamine (kogumaksumuses kuni 50 000 eurot).
Avalike teenuste koosvõimet loovate tegevuste elluviija on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) infoühiskonna teenuste arendamise osakond (ITAO). Toetatavaid tegevusi viib ellu ITAO programmijuht. Kõikide eelnevalt välja toodud tegevuste läbiviimiseks koostab MKM-i ITAO programmijuht tegevuskava, eelarve, juhib toetatavaid projekte ning viib läbi riigihankeid.
Toetusskeemi toetavate tegevuste sihtrühm on avalike teenuste omanikud ehk riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse üksused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud, mittetulundusühingud ja sihtasutused, juhul kui nad pakuvad avalikke teenuseid.
Toetusskeemi toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood on 1. oktoobril 2015. a - 30. juunil 2023. a.
Meetme tegevuse rakendusasutus (RA) on MKM ning rakendusüksus (RÜ) on Riigi Infosüsteemi Amet (RIA).
Tegevuskava 2018-2019 »
Tegevuskava 2016-2017 »
Toetuse andmise tingimused ja kord »
Seletuskiri »
Loe lisaks:
Kontakt:
Mari Mägi
Programmijuht
Infoühiskonna teenuste arendamise osakond
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Mari.Magi [at] mkm.ee
+372 625 6412
- Töövaidluste menetlemise infosüsteemi analüüs
Hanke nr RHRis 190365.
Lepingu maksumus oli 32 560 eurot käibemaksuta.
Hanke võitis AS PricewaterhouseCoopers Advisors.
Kontakt:
Mari Mägi
programmijuht
Telefon: +372 625 6412
Mari.Magi [at] mkm.ee (Mari.Magi [at] mkm.ee )
- Koosvõimelised kohaliku omavalitsuse teenused, ärianalüüs ja väikearendus,I etapp
Hanke nr RHRis 188160.
Lepingu maksumus oli 114 400 eurot käibemaksuta.
Hanke võitis Iglu OÜ.
Kontakt:
Mari Mägi
programmijuht
Telefon: +372 625 6412
Mari.Magi [at] mkm.ee (Mari.Magi [at] mkm.ee )
- Teenuste kataloogi 3. versiooni arendus
Hanke nr RHRis 185522.
Lepingu maksumus oli 25 500 eurot käibemaksuta.
Hanke võitis osaühing Wiseman Interactive.
Kontakt:
Mari Mägi
programmijuht
Telefon: +372 625 6412
Mari.Magi [at] mkm.ee (Mari.Magi [at] mkm.ee )
- Halduskoormuse monitoorimise eelanalüüs
Hanke nr RHRis 181073.
Lepingu maksumus oli 38 900 eurot käibemaksuta.
Hanke võitis AS PricewaterhouseCoopers Advisors.
Loe lisaks projekti lõpparuannet.
Kontakt:
Mari Mägi
programmijuht
Telefon: +372 625 6412
Mari.Magi [at] mkm.ee (Mari.Magi [at] mkm.ee )
- Teenuste kataloogi kirjeldav analüüs
Viidi läbi väikehange.
Lepingu maksumus oli 9 500 eurot käibemaksuta.
Hanke võitis OÜ Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus.
Loe lisaks projekti lõpparuannet.
Kontakt:
Mari Mägi
programmijuht
Telefon: +372 625 6412
Mari.Magi [at] mkm.ee (Mari.Magi [at] mkm.ee )
- Tagasi kooli infosüsteemi analüüs
Viidi läbi väikehange.
Lepingu maksumus oli 9999 eurot käibemaksuta.
Hanke võitis AS PricewaterhouseCoopers Advisors.
Loe lisaks projekti lõpparuannet.
Kontakt:
Mari Mägi
programmijuht
Telefon: +372 625 6412
Mari.Magi [at] mkm.ee (Mari.Magi [at] mkm.ee )
- Ohtlike kemikaalide e-arvestussüsteemi eelanalüüs
Hanke nr RHRis 180007.
Lepingu maksumus oli 34 900 eurot käibemaksuta.
Hanke võitis AS PricewaterhouseCoopers Advisors.
Loe lisaks projekti lõpparuannet.
Kontakt:
Mari Mägi
programmijuht
Telefon: +372 625 6412
Mari.Magi [at] mkm.ee (Mari.Magi [at] mkm.ee )
- Dokumendihaldussüsteemide kasutatavuse mõõtmine
Hanke nr RHRis 173233.
Lepingu maksumus oli 39 935 eurot käibemaksuta.
Hanke võitis Trinidad Consulting OÜ.
Projekti eesmärk oli hinnata numbriliselt dokumendihaldussüsteemide (DHS) kasutatavust ehk vastavust kasutajate eesmärkidele ning tõsta DHSide arendajate ja kasutajate teadlikkust kasutatavustest, kui olulisest näitajast, mis mõjutab kasutajate rahulolu.
Kasutatavuse hindamise vajadus tuleneb asutuste soovist võrrelda omavahel erinevaid DHS-e selleks, et langetada paremaid otsuseid olemasoleva DHS-i arendamisel või uue hankimisel. Puudus ülevaade DHS-ide kasutatavusest ning analüüs kui palju võimaldaks DHSi kasutatavuse suurendamine tööaja kokkuhoidu. DHS-ide kasutatavuse hindamine oli jätkutegevuseks 2016. aasta alguses Riigi Infosüsteemi Ameti poolt (RIA) läbi viidud DHS-ide tehnilise jätkusuutlikkuse hindamisele.
Hanke raames rakendati metoodikat "Kasutatavuse mõõdikute süsteem avaliku sektori tarkvarasüsteemidele".
Projekti tulemid kirjeldavad elemendid, mida tuleks DHSides mõõta selleks, et hinnata DHSide kasutatavust.
Projekti käigus analüüsiti DHSi kasutajate ootusi ja vajadusi DHSi kasutamisel ning töötati välja DHSi kasutatavuse mõõdikud. Lisaks analüüsiti funkstionaalsusnõudeid ja metaandmeloendi elemente kasutatavuse aspektist ning hinnati nende vastavust kasutajate vajadustele.
DHSide kasutatavuse mõõtmise süsteem »
DHSide kasutatavuse mõõtmine projektis osalenud asutustes »
Kontakt:
Mari Mägi
programmijuht
Telefon: +372 625 6412
Mari.Magi [at] mkm.ee (Mari.Magi [at] mkm.ee )
- Halduskoormuse kalkulaatori ärianalüüs
Hanke nr RHRis 170320.
Lepingu maksumus oli 6 120 eurot käibemaksuta.
Hanke võitis Ziraff OÜ.
Projekt valmis koostöös MKMi majandusarengu osakonnaga ja teiste seotud asutustega (Justiitsministeerium, Riigikantselei, Rahandusministeerium, Kaubandus-tööstuskoda jt).
Analüüsiraport koostati eesmärgiga saada ülevaade halduskoormuse hindamise hetkeolukorrast õigusloome protsessis ning tuua välja peamised kitsaskohad, mille parandamise tulemusena võiks tulevikus halduskoormuse hindamine olla tänasest sagedasem ja tulemuslikum.
Analüüsiraportis käsitletakse eraldiseisvalt
- halduskoormuse hindamise protsessi, kui praktilist töökorraldust erinevate õigusloome rollide vahel
- ja halduskoormuse kalkulaatorit, kui peamist halduskoormuse hindamise töövahendit.
Metoodika, mille abil analüüsi tulemuseni jõuti, oli kvalitatiivne analüüs intervjuudest saadud sisendi ja tellija poolt antud materjalide põhjal.
Halduskoormuse all mõistetakse kulu ettevõttele, mis tuleneb seadusandlikes aktides määratud kohustuste, nt aruandluskohustuse täitmisest. Halduskoormuse arvutamisel võetakse arvesse toimingute sooritamise ajakulu, toimingute täitjate palgakulu, kohustuse täitmise sagedust aastas ja mõjutatud ettevõtete arvu. Halduskoormuse hindamise juurutamisega õigusloome protsessis alustati 2011. aastal.
Halduskoormuse hindamise analüüsiprojekt seondub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nullbürokraatia programmiga. Kui halduskoormuse hindamisel keskendutakse eelkõige õigusloome käigus halduskoormuse hindamisele ehk halduskoormuse suurenemise ennetamisele, siis nullbürokraatia programmi raames kaardistatakse tegelikku olukorda ettevõtetele seatud kohustuste osas ning kitsaskohti, mis on juba avaldunud.
Analüüsiprojekti läbiviimise käigus selgus, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Justiitsministeeriumil, Riigikantseleil ja teistel seotud osapooltel puudub ühine nägemus halduskoormuse hindamise töökorraldusest ja kalkulaatorist tulevikus. Seetõttu otsustas projekti juhtrühm kalkulaatori uuendamise ärianalüüsi ja disaini etapiga mitte jätkata.
Halduskoormuse hindamise metoodika ja kalkulaatori ärianalüüs »
Kontakt:
Mari Mägi
programmijuht
Telefon: +372 625 6412
Mari.Magi [at] mkm.ee (Mari.Magi [at] mkm.ee )
- Asutuste ülese teavitamiskeskkonna ärianalüüs
Hanke nr RHRis 170367.
Lepingu maksumus oli 30 900 eurot käibemaksuta.
Hanke võitis AS PricewaterhouseCoopers Advisors.
Projekt valmis koostöös Keskkonnainspektsiooniga, Keskkonnaametiga, Põllumajandusametiga, Tehnilise Järelevalve Ametiga ja teiste seotud asutustega.
Projekti eesmärgiks oli analüüsida vajadust asutuste ülese teavitamiskeskkonna loomise järele ja töötada välja lähteülesanne selle loomiseks.
Asutuste ülese mobiilse teavitamiskeskkonna loomise idee tekkis eelkõige selleks, et lihtsustada ametnike tööd, parandada asutuste ja inimeste vahelise suhtlemise kvaliteeti, luues rakenduse, mille vahendusel saab inimene saata riigiasutusele teate, lisades sellele pildi, kirjelduse ja koordinaadid. Selle idee eelkäijaks on kindlasti "Anna teada" äpp, kuid antud rakendus on suunatud eelkõige kohalike omavalitsuste pädevusse kuuluvate probleemide lahendamisele.
Ärianalüüsist selgus, et vajadus sellise rakenduse järele on kindlasti olemas ja lisaks, et selle välja arendamine toob kasu nii inimesele, asutusele kui ka riigile üldisemalt. Teisalt tekib probleem rakenduse omaniku, haldaja ja arendaja leidmisel, lisaks on kuluefektiivsus rakendusega liitunud asutustel väga erinev ning kolmandaks peaksid rakenduse täielikuks toimimiseks olema kõik riigiasutused sellega liitunud.
Selge on see, et kahte dubleerivat rakendust välja arendada ei ole efektiivne ning ühe ideena ongi käidud välja see, et "Anna teada" rakendust selle projekti raames edasi arendada.
Asutuste ülese teavitamiskeskkonna ärianalüüs »
Asutuste ülest mobiilirakendust tutvustav video »
Ligipääsud prototüübile
Kasutaja: avalikkasutaja
Parool: uaph6aeZ
Kontakt:
Mari Mägi
programmijuht
Telefon: +372 625 6412
Mari.Magi [at] mkm.ee (Mari.Magi [at] mkm.ee )
- Teenuste kataloogi detailanalüüs, prototüüp ja edasiarendus
Hanke nr RHRis 174380.
Lepingu maksumus on 39 000 eurot käibemaksuta.
Hanke võitis aktsiaselts Andevis.
Hange sisaldab järgevaid töid:
- Pakkuja täpsustab ärinõudeid koostöös hankijaga (viia läbi intervjuu/-d), et selle põhjalt oleks võimalik alustada kataloogi järgmise versiooni arendamist;
- Pakkuja viib täpsustatud nõuetega vastavusse riigiteenused.ee rakenduse ning kodulehtedele installeeritava teenuste otsingu ja statistika kuvamise mooduli;
- Pakkuja loob rakenduse ja selle moodulite uue versiooni prototüübi ja kasutatavuse testimine vähemalt 3 kasutaja peal. Testkasutajad leiab hankija. Pakkuja teeb parandused prototüübis kasutatavuse testimise tulemusel selgunud vigade parandamiseks;
- Pakkuja teostab uuenduste rakendamise live keskkonnas ja olemasolevate andmete migreerimise uude süsteemi;
- Pakkuja korraldab poole päevase (kuni 6h koos kohvipauside ja lõunasöögiga) rakenduse uut versiooni tutvustava ürituse Tallinnas;
- Dokumentatsiooni koostamine ja üleandmine.
Teenuste kataloogi praeguse versiooniga saad tutvuda siin.
Kontakt:
Mari Mägi
programmijuht
Telefon: +372 625 6412
Mari.Magi [at] mkm.ee (Mari.Magi [at] mkm.ee )
TERE projekt ehk tegevuspõhisele riigieelarvele üleminek
TERE projekt ehk MKMi valitsemisala tegevuspõhisele riigieelarvele üleminek
Vabariigi Valitsus on seadnud eesmärgiks võtta kasutusele tegevuspõhine eelarve aastaks 2020. See on osa riigireformist, mille tulemusena on kavas saavutada mõjusam ja tõhusam riigiülesannete täitmine, kvaliteetsem avalike teenuste pakkumine, valitsussektori kulutuste ja töötajate arvu vähenemine ning valitsussektori paindlikum ja vähem bürokraatlikum töökorraldus.
Projekti tulemusena on tagatud MKMi ja selle valitsemisala asutuste valmisolek esitada riigieelarve strateegia 2020-2023 sisendmaterjalid 1. detsembriks 2018 selliselt, et need vastavad tegevuspõhise eelarve metoodikale.
TERE raames:
- seotakse eelarve kulud strateegiliste eesmärkide ja arengukavadega. Praegune riigieelarve ülesehitus lähtub kulude olemusest (tööjõukulud, majandamiskulud, finantskulud, investeeringud jne) ning nähtav seos riigi strateegiliste eesmärkide ja arengukavadega puudub. Tegevuspõhine eelarve struktureeriks kulud erinevate programmide, alaprogrammide ja tegevuste lõikes, mis võimaldaks eelarve koostajatel, kinnitajatel ning avalikkusel märksa paremini hinnata, milliste eesmärkide nimel ja kui palju riik ressursse kulutab.
-
keskendutakse kulude asemel lõppeesmärgile. Praegune riigieelarve keskendub kulupoolele – kui palju erinevat liiki kulutusi on riik nõus erinevates ministeeriumites ja haldusalades tegema. Tegevuspõhine eelarve keskenduks eesmärkidele – milliseid teenuseid peab riik vajalikuks osutada ja kui palju üks või teine teenus või programm maksumaksjale maksma läheb.
-
saadakse tõesemat informatsiooni programmide ja teenuste maksumuse kohta, mis võimaldab tõsta efektiivsust ja teha paremaid juhtimisotsuseid.
-
suurendatakse läbipaistvust avalikus sektoris. Avalikkuse jaoks oleks lihtsasti jälgitav, milliste eesmärkide saavutamiseks riik kui palju ressursse jagab, mis soodustaks ühtlasi kodanike suuremat huvi ja aktiivsemat kaasarääkimist riigijuhtimise teemadel. Tegevuspõhisele eelarvele üleminekut on soovitanud ka rahvusvahelised organisatsioonid, sh OECD.
Rohkem infot tegevuspõhise riigieelarve ja sellele ülemineku kohta leiad siit.
Kontakt:
Helena Kõrge
Nõunik-teenuste peakoordinaator
Telefon: +372 639 7629
helena.korge [at] mkm.ee (helena.korge [at] mkm.ee )
Koostöö ja partnerid
- Riigi Infosüsteemi Amet
Amet konsulteerib avalike teenuste osutajaid selles osas, kuidas oma infosüsteeme nõuetekohaselt hallata ning teostab nende üle järelevalvet.
Riigi Infosüsteemi Amet »
- Infoühiskonna nõukogu
Nõukogu tegeleb infoühiskonna arengut puudutavate seisukohtade, poliitikadokumentide ja arengukavade väljatöötamisega.
Infoühiskonna nõukogu »