Elektrooniline side

Elektroonilise side turule lisandub järjest uusi ja innovaatilisi ärimudeleid ning nõudlus mobiilse andmeside ja täiendava sagedusressursi järele aina kasvab.
 

Elektrooniline side areneb võrreldes teiste majandusharudega kogu maailmas väga kiiresti. Üha enam kasutatakse mobiilseid seadmeid, mille tulemusena suureneb mobiilse andmeside osatähtsus - 2014. aasta kolmanda kvartali lõpuks oli Eestis 390 000 mobiilse andmeside kasutajat.

Lähiajal on oodata sideoperaatorite konkurentsi tihenemist suure kiirusega andmeside teenuste vallas, kuna ka video ja heli saab edastada andmesidepakettidena. Üha olulisemaks muutub teenuste integratsioon ja spetsiaalseid kliendigruppe rahuldavate teenuste väljatöötamine. Elektroonilisel sidel on oluline roll ka teistes tööstusharudes, kuna info, selle elektrooniline töötlemine ja edastamine on muutunud strateegiliseks ressursiks nagu maavarad, tööjõud ja finantskapital.

Digitaaltelevisioon
 

1. juulil 2010 lülitati välja õhu kaudu leviv analoogtelevisioon ja Eesti läks täielikult üle digitaaltelevisioonile. Vaatajate jaoks tähendas see kordades rohkem telekanaleid, paremat pildi- ja helikvaliteeti ning uusi lisavõimalusi.

Elektrooniline side

 

Valdkonna eesmärgid

 

Elektroonilise side lähiaastate eesmärgid on sihitud ennekõike teenuste vaba, turvalise ja infoühiskonnale sobiliku ühisturu loomisele. 

Need eesmärgid on kirjas ka Eesti infoühiskonna arengukavas aastani 2020.

  • 2020. aastaks on kõigil Eesti elanikel kättesaadav andmeside kiirusega vähemalt 30 Mbit/s.
  •  60 protsenti andmeside püsiühendusega kasutajatel on kuue aasta pärast andmeside kiirusega vähemalt 100 Mbit/s.
  • 2020. aastaks on Eesti maailma viie kõige vabama internetiga riikide seas.

 

 

Lairiba juurdepääsuvõrgud

 

Internetiühenduse omamine on tänapäeval muutunud elementaarseks vajaduseks töö tegemiseks, riigiga asjaajamiseks, ostude sooritamiseks jne.

Kuna telekommunikatsioonivõrkudesse tehtavad investeeringud on kapitalimahukad, siis on erasektor aktiivselt tegutsemas ainult tiheasustusega piirkondades, kus konkurentsist tulenevalt on internetiühenduste kvaliteet parem ja hind odavam, kui väiksema rahvaarvuga maapiirkondades.

Selleks, et vähendada „digitaalset lõhet“ linna ja maapiirkondade vahel, on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2015-2019 internetiühendustega seoses kolm eesmärki:

  • 8.56 Kiire internetiühendus peab olema Eestis laialt kättesaadav. Seetõttu jätkame Estwin sidevõrgu arendamist, et uued kommunikatsioonitehnoloogiad ja –teenused jõuaksid Eesti tarbijateni kiiresti ja võimalikult taskukohase hinnaga
  • 8.57 Tagada igale maal elavale perekonnale mõistliku hinnaga kommunikatsioonid (elekter, kiire internet ja korralikud sõiduteed), luues selleks vajalikud täiendavad toetusmehhanismid (nn viimase kilomeetri toetus)
  • 8.70 Toetame lairibateenuste kättesaadavuse parandamist kõikjal Eestis.
Kõigi kolme eesmärgi täitmise ühe tegevusena on majandus- ja taristuministrile pandud ülesanne esitada valitsusele „Kiire interneti ühenduste („viimase miili“) rajamise analüüs ja ettepanekud“.
 
 

 

Elektroonilise side turule sisenemine
 

Raadiosagedused
Raadiosagedused on piiratud loodusressurss, mille järele infoühiskonna vajadus aina kasvab. Raadiosagedushaldusega tagatakse raadiosageduste otstarbekas, objektiivne ja läbipaistev haldamine ning tulemuslik kasutamine, mis määratakse kindlaks Eesti raadiosagedusplaaniga. Raadiosageduste kasutamiseks vajaliku sagedusloa annab Tehnilise Järelevalve Amet. 
Eesti raadiosagedusplaan »

  • Numeratsioon
    Elektroonilise side teenuse osutamiseks on vajalik numeratsioon ja selle järelevalvet korraldatakse vastavalt Eesti numeratsiooniplaanile. Plaan määratab nõuded elektroonilise side teenuse osutamiseks vajalike numbrite, lühinumbrite, tunnuskoodide ja prefiksite kohta. Numbrite kasutamiseks vajaliku numbriloa annab Tehnilise Järelevalve Amet.
    Eesti numeratsiooniplaan »
  • Juurdepääs elektroonilise side võrkudele ja sidumine
    Kui elektroonilise side ettevõtjal puudub lõppkasutajatele elektroonilise side teenuste pakkumiseks vastav võrgu infrastruktuur, kasutatakse üldjuhul juurdepääsu sidevõrgule.

    Sidumine on elektroonilise side võrkudele juurdepääsu eriliik, mis seisneb võrkude tehnilises ja loogilises ühendamises viisil, mis võimaldab osutada teenuseid ühendatud elektroonilise side võrkude lõppkasutajatele.
  • Elektroonilise side teenuse osutamine
    Elektroonilise side teenuse osutamine lõppkasutajale toimub sideteenuse lepingu alusel. Ettevõtja on kohustatud elektroonilise side teenuse lepingu sõlmimisel pakkuma tarbijale võimalust sõlmida üheaastase tähtajaga leping. Tarbijaga sõlmitava tähtajalise lepingu esialgne miinimumperiood ei tohi ületada kaht aastat.

    Elektroonilise side teenuse osutamiseks peab ettevõtja olema kantud äriregistrisse ja esitama enne tegevuse alustamist Tehnilise Järelevalve Ametile kirjaliku teate.
     

Rahvusvahelised organisatsioonid

Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooni Administratsioonide Konverents (CEPT)

Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooni Administratsioonide Konverents (Conférence Européenne des Administrations des Postes et des Télécommunications ehk CEPT) on organisatsioon, kuhu praegu kuulub 48 liikmesriiki.

CEPTi liikmeteks võivad olla nende Euroopa riikide postside- ja telekommunikatsiooni administratsioonid, mis on Ülemaailmse Postiliidu (Universal Postal Union ehk UPU) või Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunication Union ehk ITU) liikmed. 

Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooni Administratsioonide Konverents (CEPT) »

CEPTi eesmärgid on:
  • Tugevdada suhteid liikmesriikide vahel, et edendada koostööd Euroopa post- ja elektroonilise side valdkonnas
  • Töötada välja ühised seisukohad Euroopa post- ja elektroonilise side valdkonna prioriteetide ja arengu kohta
  • Esindada valdkonna huve ülemaailmsel tasandil, sealhulgas Rahvusvahelises Telekommunikatsiooni Liidus ja Ülemaailmses Postiliidus
  • Harmoniseerida raadiosageduste kasutamist Euroopas

CEPT ja Eesti

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on CEPTi liige alates 1993. aasta augustist. Eesti Vabariiki esindavad CEPTis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tehnilise Järelevalve Amet ja Konkurentsiamet.

CEPTi töökorraldus

CEPTi juhib assamblee, mis koguneb kaks korda aastas. CEPTi juures tegutseb kaks komiteed:
  • Elektroonilise Side Komitee (Electronic Communications Committee ehk ECC)  
  • Postside Komitee (Comité européen des régulateurs postaux ehk CERP)

Komiteed tegelevad töögruppides ja projektirühmades valdkondade harmoneerimisega.

Euroopa Side Büroo ja standardite instituut

CEPTi juhatust ja komiteesid abistab ning nõustab Euroopa Side Büroo (ECO), mis on post- ja elektroonilise side eriteadmiste keskus. 

Euroopa Side Büroo (European Communications Office ehk ECO) »

1988. aastal lõi CEPT Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi (ETSI), kuhu koondati kogu telekommunikatsiooni valdkonna standardimisega seotud tegevus.  

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituut (European Telecommunications Standards Institute - ETSI) »

Rahvusvaheline Satelliitsideorganisatsioon (ITSO)

Rahvusvahelise Satelliitsideorganisatsiooni eesmärk on võimaldada totaalne ülemaailmne juurdepääs kvaliteetsetele telekomiteenustele Intelsat Ltd-le kuuluvate sidesatelliitide vahendusel.

Rahvusvaheline Satelliitsideorganisatsioon (International Telecommunications Satellite Organization - ITSO) »

ITSO jagunes 2001. aastal kaheks üksuseks: ITSO ja Intelsat Ltd. Kuni selle ajani oli ITSO tuntud nime INTELSAT all.

ITSO eesmärgid:

  • Arendada rahvusvahelisi telekomiteenuseid ning tagada nende kättesaadavus kõikides riikides ja territooriumitel
  • Teostada järelevalvet eraettevõtte Intelsat Ltd üle, mille peamine tegevusala on satelliidisüsteemide opereerimine ning millele on ITSO üle andnud oma satelliidisüsteemi koos orbitaalpositsioonidega
     

ITSO ja Eesti

Eesti Vabariik on ITSO liige alates 2007. aasta 10. aprillist ning Eestit esindab seal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 
 

ITSO töökorraldus

ITSO peakorter asub Washington DCs ning seda juhib lepinguosaliste täiskogu, mis koosneb praegu 148 liikmesriigi esindajast. Koosolekud toimuvad vähemalt kord kahe aasta jooksul.

Organisatsiooni otsused võetakse vastu hääletamisega, igal liikmesriigil on üks hääl. 

Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU)

Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit on ÜRO juures töötav rahvusvaheline organisatsioon, mille liikmeteks on 192 liikmesriigi valitsused ja erasektor.

ITU tegevusse on kaasatud regulaatorid, võrguoperaatorid, seadmetootjad, riist- ja tarkvara arendajad, kohalikke standardeid koostavad organisatsioonid ja finantsinstitutsioonid.

Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit koordineerib telekommunikatsiooni ülemaailmset arengut, võrkude kasutust ja teenuseid, annab soovitusi ühtsete standardite rakendamiseks, abistab elektroonilise side valdkonnas arengumaid. 

Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (International Telecommunications Union - ITU) »
 

ITU eesmärgid on:

  • Laiendada rahvusvahelist koostööd elektroonilise side parendamise nimel

  • Pakkuda arenevatele riikidele telekomi valdkonnas tehnilist abi ja soodustada ressursside koondamist telekomiteenuste kättesaadavuse parandamiseks

  • Aidata kaasa telekomiteenuste kasulikkuse suurendamisele ja kättesaadavaks muutumisele kogu maailmas

  • Edendada telekomiteenuste kasutamist rahule suunatud suhete laiendamiseks
     

ITU ja Eesti

Eesti on ITU liige alates 1992. aasta 24. aprillist ning Eestit esindavad seal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tehnilise Järelevalve Amet ja Konkurentsiamet.
 

ITU töökorraldus

Iga nelja aasta järel toimub ITU Täievoliline Konverents, kus valitakse juhte, lepitakse kokku edasistes töösuundades ja täpsustatakse põhidokumente.

ITU tegevusvaldkonnad on jaotatud kolmeks, mida koordineerivad vastavalt: 

  • Raadiokommunikatsiooni büroo 
  • Telekommunikatsiooni standardimise büroo 
  • Telekommunikatsiooni arengu büroo

Valdkondade büroode tööd toetavad uurimisgrupid, mis koosnevad ekspertidest ja töötavad välja valdavalt tehnilist laadi soovitusi. Kõik ITU soovitused on vabatahtlikud, kuid neid järgib enamik riike. See tagab nii seadmete kui ka teenuste omavahelise ühildumise, mis võimaldab lisakulutusi tegemata kasutada erinevate ettevõtjate toodangut.