Infoühiskond

Eesti infoühiskonna arenguks tuleb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist süvendada riigivalitsemises ja ka ühiskonnas laiemalt.
 

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) mõju riikide majanduse konkurentsivõimele, ühiskondlikule heaolule ja riigivalitsemisele on raske üle hinnata. Uuringufirma McKinsey andmetel annab ainuüksi internet 21% sisemajanduse koguprodukti kasvust, kusjuures 75% sellest traditsioonilistes majandusharudes. Arengufondi analüüsi järgi võib sel kümnendil IKT-sektori tekitatav majanduskasv olla Eestis 0,9–1,3%.

Infoühiskonna teenuste loomine ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks ja inimeste isikliku elukvaliteedi parandamiseks eeldab internetiühenduse olemasolu – 2011. aastal oli interneti püsiühendus kättesaadav 93,9% Eesti elanikest. Ka internetikasutus on Eestis suhteliselt suur: 2013. aastal kasutas internetti 80% 16–74aastastest elanikest. Noorte seas on internetikasutus peaaegu 100%.

E-valitsus ja e-teenused


Eesti e-valitsuse ja e-teenuste areng on samuti märkimisväärne. Eesti on ainulaadne elektroonse ID kasutuse, tänu millele on asjaajamine võimalik muuta peaaegu paberivabaks. Näiteks saab ettevõtte luua kasvõi oma kodust vähem kui 20 minutiga.

Nii kodanikud kui ka ettevõtjad leiavad, et avalikud e-teenused aitavad neil säästa raha ja aega ning avalike teenustega ollakse üldiselt rahul. 2012. aastal väljendas e-teenustega rahulolu 76% ettevõtjatest ja 67% kodanikest.

Riigi infosüsteemid
 

Senise riikliku IKT-poliitika suurim tugevus on olnud riigi infosüsteemi väljaarendamine. Selleks on rakendatud Eesti infopoliitika aluspõhimõtteid nagu hajus teenusepõhine arhitektuur, andmete ja andmevahetuse asjakohane turvalisus, veebipõhisus, orienteeritus e-teenustele ning tugevate autentimisvahendite kasutamine.

Riigi infosüsteemi teenuste hulka kuuluvad X-tee, avaliku võtme infrastruktuur ja eID, dokumendivahetuskeskus ning teabevärav eesti.ee.

Infoühiskond

Eesti e-riigi kuvand

 

Senist arenguedu on oluliselt toetanud ka vaba ja avatud interneti eest seismine nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Freedom House’i järgi on Eesti maailmas internetivabaduse ja avatuse poolest esirinnas: aastail 2010-2012 hoidsime maailma kõige vabama internetiga riigi tiitlit ning 2013. aastal olime Islandi järel teised.

Nii avaliku kui ka erasektori e-lahendused on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu ja loonud aluse Eesti kui eesrindliku e-riigi kuvandile. E-riigi maine on oluline meie IKT-ettevõtetele välisturgudel toimetamisel ja see on andnud Eestile tõsiseltvõetava partneri ja hinnatud kaasarääkija staatuse infoühiskonna ja IKT-arengu küsimustes.

Valdkonnad

Eesti infoühiskonna poliitikat kujundab ja koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Riigi infosüsteem

Riigi infosüsteemid peavad muutuma üha kasutajasõbralikumaks, turvalisemaks ja avatumaks.
Vaata lisa riigi infosüsteemi lehelt »

Elektrooniline side

Elektroonilise side teenuste pakkumine ja kasutamine arenevad ülikiiresti - tänaseks on meil juba 390 000 mobiilse andmeside kasutajat.  
Vaata lisa elektroonilise side lehelt »

Infoühiskonna teenused

Avalike teenuste arendamise eesmärk on luua kodanikele võimalikult mugav virtuaalne teenuskeskkond. 
Vaata lisa infoühiskonna teenuste leht »

Dokumendihaldusest infohalduseni

Asjaajamise ja dokumendihalduse arendamine on üha enam seotud avalike teenuste parandamisega, mis peavad muutuma oluliselt kvaliteetsemaks ja efektiivsemaks. 
Vaata lisa dokumendihalduse lehelt »

Küberjulgeolek

Küberjulgeolek peab kindlustama avalike teenuste katkematu toimimise ja vastupidavuse. 
Vaata lisa küberjulgeoleku lehelt »

IT-oskused ja -teadmised

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste baasoskused on tähtsad nii inimeste endi kui riigi ja erasektori jaoks ning riik kavatseb IT-haridusse jõudsalt investeerida.   
Vaata lisa IT-oskuste ja -teadmiste lehelt »

 

Eesti infoühiskonna arengukava 2020
 

Novembris 2013 sai valitsuse heakskiidu "Eesti infoühis-konna arengukava 2020", mille alusel luuakse hästi toimiv riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate keskkond.

Eesti infoühiskonna arengut toetavad neli eesmärki:

  • Majanduskasvu, riigi arengut ja elanike heaolu toetav IKT-taristu
  • Rohkem kõrgema lisandväärtusega töökohti, suurem rahvusvaheline konkurentsivõime ja kõrgem elukvaliteet
  • Nutikam riigivalitsemine
  • E-riigi tuntuse tõus maailmas

Eesti infoühiskonna arengukava 2020 üldeesmärk ja alaeesmärgid

Arengukava peab aitama Eestil saavutada konkurentsivõime kavas “Eesti 2020” ja jätkusuutliku arengu strateegias “Säästev Eesti 21” seatud strateegilisi eesmärke: tõsta majanduse konkurentsivõimet, parandada inimeste heaolu ja tõhustada riigivalitsemist. 

 

Arendustegevused

 

Infoühiskonna arengukava sisaldab arendustegevusi järgmiseks seitsmeks aastaks:

  • Ehitatakse valmis ülikiire interneti baasvõrk – 6500 km pikkusest baasvõrgust on tänaseks valmis üks kolmandik. Aastaks 2020 on baasvõrk välja arendatud ning kõik eestimaalased saavad kasutada kiiret internetti.
  • Eesti vedamisel luuakse Põhjamaade e-valitsemise baastaristu innovatsiooni-instituut, mis on rahvusvaheline arenduskeskus, mille eesmärk on X-teed, e-identiteeti, digiallkirja ja muid baastaristu komponente ühiselt arendada.
  • Aastaks 2020 kasutab 20% Euroopa Liidu tööhõivelisest elanikkonnast digitaalallkirja, et oma äritegevust ja isiklikku asjaajamisi kiirendada. Digiallkirja kasutuselevõtt Euroopa Liidus saab Eesti IKT-välistegevuste üheks põhieesmärgiks ning vajadusel ka 2018. aasta Eesti Euroliidu Nõukogu eesistumise teemaks.
  • Üha suurenevate andmemahtude ja nende laialdase ristkasutusega kaasneva privaatsusekaoga aitab toime tulla kontrolli omamine oma andmete kasutuse üle. Luuakse tingimused selleks, et inimestel oleks alati võimalik teada ja suunata, kes, millal ning milleks nende andmeid kasutab.
  • Et vältida vanasse tehnoloogiasse kinnijäämist, viiakse ellu avalike e-teenuste ja neid toetavate IT-lahenduste ümberkujundamise reform. Eesti avalikud e-teenused peavad olema kaasajastatud ja ühtsetele kvaliteedinõuetele vastavad. Lisaks rakendatakse n-ö no legacy põhimõte, mis tähendab, et avalikus sektoris ei tohi olla olulise tähtsusega IT-lahendusi, mis on vanemad kui 13 aastat.
  • Riigi käes on palju andmeid, kuid targemate poliitikaotsuste tegemiseks ja paremate teenuste pakkumiseks ei kasuta me neid piisavalt. Järgmistel aastatel tõstetakse märkimisväärselt avaliku sektori analüütikalahenduste kasutamissuutlikkust.
  • Eesti hakkab teiste riikide kodanikele pakkuma kasutamiseks oma turvalisi ning mugavaid teenuseid. Käivitatakse virtuaalne ehk e-residentsus – Eesti hakkab väljastama digi-ID kujul elektroonilist identiteedi mitteresidentidele, sihtides oma e-teenustega sarnast positsiooni, mis on Šveitsil panganduses.
  • Viiakse ellu nn. Data Embassy kontseptsioon, mis tähendab riigi jaoks oluliste registriandmete digitaalkoopiate turvalist säilitamist teistes riikides asuvates n-ö virtuaalsaatkondades. Projekti tulemusel on Eesti võimeline tagama riigi toimimise nn. pilves ja sõltumata sellest, kas Eesti territoriaalne terviklikkus on tagatud või mitte ning ka muude hädaolukordade puhul.
  • Eesti tugevdab oma tuntust infoühiskonna mõttekeskusena, et jätkata e-riigi kogemuse levitamist ning internetivabaduste, privaatsuse kaitse eest seismist. Selleks luuakse Eestisse üleilmne infoühiskonna mõttekeskus.
  • Nii avaliku sektori IT-lahenduste arendamise kui ka majanduse arengu seisukohast on oluline kompetentse ja innovaatilise pakkuja ehk konkurentsivõimelise IKT-sektori olemasolu. Aastal 2020 töötab Eesti IKT sektoris 2013. aastaga võrreldes poole rohkem inimesi. Selleks panustame elukestva õppe raames IT-erialade populariseerimisse ja nende erialade doktoriõppe kvaliteedi tõstmisse.

Varasemad arengukavad

 

Infoühiskonna nõukogu ja koostöövõrgustikud
 

Infoühiskonna arendamist ja arengukava elluviimist juhib nõukogu, mille tööd koordineerib majandus- ja taristuminister. 
 

Infoühiskonna nõukogu moodustavad infoühiskonna arendamise ja arengukava elluviimisega seotud riigiasutuste ning era- ja vabasektori võtmeorganisatsioonide esindajad. 

Infoühiskonna arengukava elluviimise koordineerimiseks kasutatakse temaatilisi või ülesandepõhiseid töörühmi ja võrgustikke nagu näiteks dokumendihaldusnõukogu ja koosvõime ekspertrühm ning oluline roll on täita ka riigiasutuste IT-juhtide võrgustikul.

Infoühiskonna arengukava näeb ette visioonivõrgustiku ellukutsumise ja ministeeriumidevahelise koostööringi algatamise. Selle eesmärk on tagada tugevam seos IKT-poliitika ja teiste infoühiskonna arengut mõjutavate riiklike poliitikate vahel (nt ettevõtlus- ja hariduspoliitika).

Lisaks eeltoodud koostöövormidele osaleb Majandus- ja Kommuni-katsiooniministeerium ka Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu töögruppides ja e-Riigi Akadeemia nõukogu töös.

 

Rahastamine
 

Infoühiskonna arengut rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Liidu struktuuritoetuste kaudu.
 

Perioodil 2007–2013 toetatakse infoühiskonna arengut 62,6 miljoni euroga.

2014–2020 panustatakse eelkõige infoühiskonna arengukava elluviimisse, milleks on kavandatud koos EL vahendite ja omafinantseeringuga üle 200 miljoni euro.

 

Vastutusjaotus

 

Tarkvaraarenduse riigihangete soovituslik tüüpleping
 

Töögrupp suurematest IT hankeid korraldavatest riigiasutustest ning ettevõtjatest Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidust (ITL) töötas esmakordselt Eestis välja tarkvaraarenduse riigihangete soovitusliku tüüplepingu.
 

Lepingu eesmärk on kujundada avalikust sektorist teadlik ja lepinguliselt vastutust võttev tellija, tõsta kvaliteeti tarkvaraarenduse riigihangetes ning edendada riigi ja erasektori koostööd. 

Tüüpleping töötati välja töörühma poolt, kuhu kuuluvad esindajad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, ITList, Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskusest, Registrite ja Infosüsteemide Keskusest, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusest ning advokaadibüroost GLIMSTEDT.