Euroopa Liit

Pärast Euroopa Liiduga ühinemist 1. mail 2004 osaleb Eesti liidu otsustusprotsessides täieõigusliku partnerina. 
 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lähtub Euroopa Liidu suunalises tegevuses poliitika raamdokumendist "Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015–2019" ja konkurentsivõime strateegilisest kavast “Eesti 2020”, mis on omakorda kooskõlas üle-euroopalise kavaga „Euroopa Liit 2020“. See jätkab kehtivat Lissaboni strateegiat ja peaks võimaldama Euroopa Liidul kriisist täielikult taastuda ning liikuda kiiresti teadmistepõhise ja keskkonnasäästliku majanduse suunas.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldab Eesti esindamist kahes Euroopa Liidu Nõukogus ja enam kui 32 nõukogu töögrupis. 

Eesti Euroopa Liidu eesistujana 2017
 

Eesti saab Euroopa Liidu eesistujamaaks 2017. aasta teisel poolel ning on eesistuja kuus kuud, mil Eesti vastutab Euroopa Liidu Nõukogu töö korraldamise eest.

Euroopa Liidu eesistumist ettevalmistavaid tegevusi koordineerib Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaat.

 

Euroopa Liidu asjade koordineerimine
 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium osaleb Euroopa Liidu otsustusprotsessis Euroopa Liidu Nõukogu kaudu.
 

Ministeerium esindab Eestit kahes nõukogus: 

  • Transpordi, telekommunikatsiooni ja energia nõukogus  
  • Konkurentsivõime nõukogus (siseturg, tööstus, teadusuuringud ja kosmos), kus osaletakse koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning teiste ministeeriumitega.

Eestit esindab nõukogude istungitel minister või Eesti Euroopa Liidu alalise esinduse asejuht.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esindab Euroopa Liidu Nõukogus Eesti valitsuse seisukohti Euroopa Liidu asjade suhtes, mis nõuavad Eesti seaduste muutmist või on olulise mõjuga vastavalt “Euroopa Liidu dokumentide menetlemise korrale”.

Euroopa Liidu Nõukogu töögruppides, COREPERides ja nõukogudes esindavad Eestit Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud Tallinnast või ministeeriumi esindajad Eesti alalisest esindusest Euroopa Liidu juures.

Samuti osalevad ametnikud komitoloogiakomiteedes, kus arutatakse Euroopa Liidu direktiivide või määruste alamakte või rakendamisega seotud küsimusi (komitoloogiamenetluses võetakse vastu rakendusakte või delegeeritud akte).

 

Konkurentsivõime nõukogu

 

Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu istungitel osalemist koordineerivad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium.
 

Konkurentsivõime nõukogu töösse panustavad vastavalt päevakorraküsimustele ka teised ministeeriumid.


Nõukogu istungitel arutavad Euroopa Liidu ministrid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusalasse kuuluvatest teemadest eelkõige majandusteemasid, sealhulgas Euroopa Liidu ühtse turu – tööstuse, ettevõtluse, innovatsiooni, konkurentsipoliitika, tarbijakaitse, tehnilise harmoneerimise, parema õiguse, ehituse, turismi ja kosmose küsimused. Päevakorras on ka riigiabi ja intellektuaalomandi teemad. 

Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutusalasse kuuluvad teadus- ja arendustöö ning innovatsiooni küsimused.
 Aastas toimub keskmiselt kuus nõukogu istungit (kaasa arvatud mitteametlikud kohtumised).

Euroopa Liidu konkurentsivõime ja majanduskasvu suurendamine tugevdab Euroopa Liitu ja euroala. Võtmetähtsusega on teadmistepõhise majanduse ja ühtse turu arendamine ning seda toetavad tegevused. Ühtne majandusruum toetaks riikide eelarvekulude kindlustumist ja aitaks luua suuremat majanduskasvu.

Nelja põhivabaduse tagamine
 

Nelja põhivabaduse — isikute ja teenuste vaba liikumine, kaupade vaba liikumine ja kapitali ning maksete vaba liikumine Euroopa Liidus — täielikuks tagamiseks tuleb uuendada ühtse turu üldist raamistikku.

Ettevõtluskeskkonna lihtsustamine ja taristud
 

Ühtse ja vaba turu arenemiseks on oluline lihtsustada ettevõtlus-keskkonda - vähendada halduskoormust ja eelistada uute regulat-sioonide kehtestamisel turujärelevalvet eelkontrollile. Väga suurt roll Euroopa Liidu ühtse turu väljaarendamisel on ka üle-euroopalisetel taristutel (transpordi-, energeetika- ja telekommunikatsioonitaristud), mis on piirkondade ühendatuse ehk turu sujuva toimimise eeldus.

Ühtne digitaalne turg
 

Euroopa konkurentsivõime tõstmiseks on oluline Euroopa ühtse turu tõrgeteta toimimine. Seetõttu pöörab Eesti erilist tähelepanu internetimajandusele ja ühtsele digitaalsele turule, milleni loodame jõuda aastal 2015, et kodanikud ja ettevõtjad saaksid teenuseid kasutada elektroonselt kõikjal Euroopa Liidus. Selleks tuleb aga saavutada ühtne lähenemisviis digitaalsele identiteedile ja usaldusteenustele (elektrooniline isikutuvastusplatvorm ja e-arvete esitamine).

Meie eesmärk on tagada ka tulevikus kiire andmesideühenduse lairibataristu rajamise toetamine Euroopa Liidu finantsinstrumentidest ja riigiabi reeglitega kaasneva halduskoormuse vähendamine. 

 

Transpordi, telekommunikatsiooni ja energia nõukogu



Transpordi, telekommunikatsiooni ja energia nõukogu (TTE) istungitel kiidetakse heaks suur osa Eesti majandusruumi mõjutavast seadusandlusest. 


Nõukogu ja selle alamkohtumiste istungitel töötatakse välja ja otsustatakse lisaks valdkondlikule seadusandlusele muuhulgas ka suurte taristuprojektide nagu Rail Baltic, LNG-terminal ja üleeuroopaliste digitaalsete teenuseplatvormide rahastus ning tingimused.

Eesti seisukohad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusala valdkondades lähtuvad valitsuse Euroopa Liidu poliitika raamdokumendist ja strateegiast “Eesti 2020”.

Aastas toimub keskmiselt kümme TTE nõukogu istungit (kaasa arvatud mitteametlikud kohtumised).

Transport

Euroopa Liidu transpordipoliitika peamine ülesanne on ühtse transpordituru arendamine ning selle konkurentsivõimelisemaks ja ressursisäästlikumaks muutmine. 

Transpordipoliitika eelnõud ja Eesti seisukohad nende kohta »
  • Ühtse turu toimimise üks eeldus on parem üleeuroopaline taristu ja Euroopa Liidu piirkondade omavaheline ühendatus, milleks on vaja nii Euroopa Liidu toetust kui ka liikmesriikide poliitilist tahet.

    Euroopa Komisjoni transpordipoliitika valge raamat seab üheks eesmärgiks Euroopa Liidu ida- ja lääneosa transpordipiirkondade ühendamise. Oluline on lõpule viia Rail Balticu ja Via Baltica projektid, et luua tänapäevased ühendused Balti riikide ning ülejäänud Euroopa Liidu vahel.

    Loodav Euroopa Ühendamise Rahastu toetab siseturu arengut ja lõimimist ning transpordisüsteemi säästvamaks muutmist. Tähelepanu tuleb pöörata ka ühendustele Euroopa Liidu naaberpiirkondadega.

    Lisaks füüsilisele taristule tuleb arendada ka valdkondlikku transpordipoliitikat, et tagada Euroopa Liidu transpordituru suurem integreeritus.

  • Maanteetransport

    Vaba teenusepakkumise saavutamiseks tuleb avada maanteetranspordi siseturg kabotaažvedudele.

    Kabotaaž on maanteeveoteenuse osutamine vedaja poolt liikmesriikides, mis pole tema asutamiskoht. Praegu on kabotaažveod piiratud (pärast rahvusvahelist vedu on vedajatel lubatud teha kolm kabotaažvedu seitsme päeva jooksul), mis takistab ühtse turu toimimist ja suurendab Euroopa Liidu veoteenuseosutajate kulusid.

    Küsimus on oluline ka kliima- ja energiapoliitika kontekstis: tühisõitude hulga vähenemine säästab nii keskkonda kui ka energiat. 

  • Raudteetransport

    Raudteesektoris tuleb arendada ühtset Euroopa raudteepiirkonda, et kaoks erinevate tehniliste nõuete tõttu vedurite vahetamise vajadus riigipiiridel või riikide protektsionismist tulenev raskendatud ligipääs depooteenustele. Selline olukord pärsib teenuste sujuvust ja efektiivsust ega ole majanduslikult mõistlik. 

  • Lennundus

    Lennunduses tuleb lõpule viia Ühtse Euroopa Taeva tegevuskava ja laiendada Euroopa ühise lennunduspiirkonna põhimõtteid naaberriikidesse.

    Avatud taeva kokkulepete raames tuleb jätkata lepingute sõlmimist kolmandate riikidega, eriti Aasias.

    Eesti peab oluliseks Euroopa lennujuhtimise ajakohastamise projekti (SESAR) elluviimist aastaks 2020 ja selle arendustegevustes osalemist.

  • Merendus

    Merenduses eksisteerib praegu vaid rahvusvaheline, mitte Euroopa Liidu siseturg, kuna liikmesriikide vahel sõitvaid aluseid koheldakse samamoodi kui kolmandatest riikidest saabuvaid laevu. Ühtse turu toimimiseks peavad korduvad tolliprotseduurid igas Euroopa Liidu liikmesriigis kaduma.

    Mereühenduste aastaringse toimimise tagamiseks on oluline toetada Läänemere ühtset jäämurdepoliitikat, riikidevahelist operatiivset koostööd ja nende kasutuses olevate ressursside efektiivset kasutamist.

  • Keskkonnasääst

    Transpordisektor peab ühe suurima heitgaaside allikana kohanduma Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika eesmärkidega, milleks on vaja teha investeeringuid innovatsiooni näiteks intelligentsete transpordisüsteemide ja linnatranspordi e-lahenduste (nt. e-parkimine) juurutamiseks ja ka tugevamat regulatiivset survet.

    Planeerimises tähendab see transpordinõudluse juhtimist ja maakasutuse paremat korraldamist.

    Üks tõenäoline suundumus on transpordisektori tasude ja maksusüsteemi muutmine, lähtudes printsiipidest “Saastaja maksab” ja “Kasutaja maksab”. 

    Vähendada tuleb transpordisektori sõltuvust naftast.

    Konkurentsivõime kahjustamise ärahoidmiseks tuleb erinevate Euroopa Liidu poliitikate väljatöötamisel arvestada ka regioonide paiknemisega Euroopa Liidu kesksete piirkondade suhtes ja asustustihedusega.

Telekommunikatsioon

Euroopa Liidu ühtse digitaalse siseturu arendamise eesmärk on toetada Euroopa Liidu majanduse kasvu ja võimaldada nii kodanikel kui ettevõtetel parimal moel ära kasutada IKT-tehnoloogiate arengut.

Telekommunikatsiooni valdkonna eelnõud ja Eesti seisukohad nende kohta (infoühiskond ja side) »

Ühtse digitaalse siseturu saavutamiseks on loodud Euroopa digitaalne tegevuskava mis koosneb 13 eesmärgist ja 101 tegevusest, mis jagunevad seitsmeks sambaks.

Hinnanguliselt suurendaks see Euroopa Liidu SKPd nelja protsendi võrra ning tooks kaasa 30 000 uue töökoha loomise aastas. 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi peamised huvid Euroopa ühtse digitaalse turu arendamisel on seotud elektroonse identiteedi, usaldusteenuste ja e-teenuste piiriülese toimivuse edendamisega ning kiire ja ülikiire püsi- ja mobiilse interneti kättesaadavuse ning kasutatavuse suurendamisega.

Energeetika

Eesti peab Euroopa Liidu energiapoliitikas oluliseks energia siseturu ja selle tõhusat toimimist toetava taristu väljaarendamist.

Energeetika valdkonna eelnõud ja Eesti seisukohad nende kohta »

Euroopa energiaturu tõhusaks toimimiseks ja energiasõltumatuse tagamiseks tuleb kehtestada ühtsed reeglid elektri impordile kolmandatest riikidest.

Võrdne konkurents energiaturul

Eesti huvi on suurendada energiajulgeolekut energiaühenduste rajamise ja Euroopa Liidu tootjatele võrdsete konkurentsitingimuste loomisega, mis ei kehti riikidele väljaspool Euroopa Liitu.

Majanduse üldise ressursimahukuse vähendamiseks tuleb luua raamtingimused Euroopa Liidu tasandil, sest vaid nii väldime energiaturul konkurentsimoonutusi.

Keskkond ja energiatõhusus

Taastuvate energiaallikate osakaalu tõus lõpptarbimises ja energiatõhususe kasv on olulised Euroopa Liidu energia ja ka kliimapoliitika elemendid, et kaasa aidata varustuskindlusele ja keskkonnamõjude leevendamisele.

PCI - energiainfrastruktuuri projektid
 
Uue üleeuroopalise energiainfrastruktuuri määruse 347/2013 (TEN-E) alusel võttis Euroopa Komisjon vastu nimekirja 248 võtmetähtsusega energiainfrastruktuuri projektist (PCI). Kandes ühishuviprojektide, PCI (Project of Common Interest) märgistust, saavad need kasutada kiiremat ja efektiivsemat loaandmise protseduuri ning paremat regulaatori poolset käsitlemist. PCI projektid saavad juurdepääsu ka Connecting Europe Facility (CEF) finantstoetusele (max 75%), mille raames on üleeuroopalise energiainfrastruktuuri jaoks määratud 2014-2020 finantsperioodil 5,85 miljardit eurot.

Projekti lisamiseks ühishuviprojektide nimekirja peab sellel olema oluline kasutegur vähemalt kahe liikmesriigi jaoks, see peab toetama turu integratsiooni ja konkurentsivõimet, suurendama varustuskindlust ja vähendama CO2 emissioone.

Moodustatud on ka töörühm, mille ülesandeks on hõlbustada ja koordineerida ühishuviprojektide planeerimist ja loamenetlust, olles nii projektiarendajatele, Euroopa Komisjonile kui ka avalikkusele üheks kontaktpunktiks. 

PCI energeetika projektide loamenetluse läbiviimise juhend »
 
PCI - energiainfrastruktuuri projektid, Eesti kontakt:
E-post: Jako.Reinaste [at] mkm.ee
 

Euroopa Liidu Läänemere strateegia
 

Läänemere strateegia on Euroopa Liidu algatus, mille eesmärk on leida lahendusi peamistele piirkonna arengut takistavatele kitsaskohtadele.
 

Strateegia kolm laiemat eesmärki on:

  • Kaitsta Läänemerd
  • Ühendada piirkond
  • Suurendada piirkonna heaolu

Läänemere strateegia puudutab 85 miljonit inimest (17% Euroopa Liidu elanikkonnast) ja kaheksat Euroopa Liidu riiki: Rootsi, Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu ja Poola.

Läänemere strateegia ei dubleeri senist koostööd regioonis, sest on poliitikateülene ning keskendub kõige olulisematele probleemidele: kuidas parandada regiooni konkurentsivõimet, luua uusi transpordi- ja energiaühendusi, kaitsta keskkonda, edendada teaduskoostööd ning tagada inimeste ja keskkonna ohutus.

Eesti jaoks on strateegia oluline eelkõige võimalusena:

  • Suurendada piirkonna konkurentsivõimet
  • Edendada siseturgu
  • Parandada transpordi- ja energiaühendusi

Kõigeks selleks peavad erinevad institutsioonid tegema omavahel tihedamat koostööd. 

Strateegia tegevuskavas on Eesti jaoks üks olulisemaid Rail Balticu raudteeprojekt.

 

Strateegia elluviimine
 

Läänemere strateegias on 17 poliitikavaldkonda, sealhulgas:

  • Sise- ja välistranspordiühenduste parandamine 
  • Turismi edendamine 
  • Piiriülese kuritegevuse vastu võitlemine 
  • Juurdepääsu parandamine energiale
  • Energiajulgeolek ja energiatõhususe parandamine

Valdkondade koordineerimise eest vastutavad erinevad liikmesriigid ja organisatsioonid ning koostööd tehakse ka Vene Föderatsiooniga.

Läänemere strateegia eesmärkide elluviimiseks ei ole loodud uusi institutsioone, vaid selleks kasutatakse olemasolevaid organisatsioone ja struktuure. Strateegia tegevusi koordineerib Euroopa Komisjoni regionaalarengu peadirektoraat, Eestis Välisministeeriumi Euroopa ja Atlandi-ülese koostöö osakond, mille juhitavasse töörühma kuuluvad erinevate ministeeriumite ja ametite esindajad.

Eesti kui Läänemere strateegia siseturu peatüki juhtriik


Eesti koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusel siseturult takistuste eemaldamise poliitikavaldkonda ja selle võtmeprojekti “Takistuste leidmine Läänemere strateegia riikide piiriüleste e-teenuste kasutuselevõtus”, mille lähteülesanne on tuvastada piiriüleste e-teenuste rakendamise raskused. 

Eesti huvi on propageerida digiallkirja kasutamist Euroopa Liidu siseturul, pakkudes omalt poolt välja meetodeid piiriüleste e-teenuste hõlpsaks kasutuselevõtuks.

Eestis tegeleb teemaga Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), kes töötab muu hulgas välja metodoloogiat, kuidas mõõta ja võrrelda omavahel erinevate tuvastusviiside turvalisuse tasemeid (e-autentimine, paroolipõhised lahendid, PIN-kaardid ja kalkulaatorid).

Eesti partnerid ettevõtjaportaali piiriüleses teenuses on Belgia, Leedu, Soome ja Portugal. Portugaliga oleme oma ettevõtjaportaalid avanud mõlemapoolselt nii, et Eesti saab kasutada Portugali ettevõtjaportaali oma digiallkirjaga ja vastupidi. Ülejäänutega oleme oma portaali avanud vaid ühepoolselt - Belgia, Leedu ja Soome saavad meie ettevõtjaportaali kasutada oma digiallkirjaga, Leedu mobiil-IDga.