Soojusmajandus

Kogu Eesti soojustarbimine on aastas alla 6300 GWh, millest 2018. aastal moodustas 70% kaugküte (4400 GWh).
 

Võrdluseks võib tuua, et saja korteriga elamu kasutab aastas ligikaudu 0,7 GWh kaugkütte teel edastatud soojusenergiat. Ligikaudu 30% elanikest kasutab individuaalseid küttelahendusi, tootes soojusenergiat valdavalt puidust ja maagaasist ahikütte või lokaalsete katelseadmetega.

Kaugküttesektoril on oluline osa Eesti taastuvenergiaga seotud eesmärkide saavutamisel. Propageerime soojuse ja elektri koostootmist seal, kus see on majanduslikult ja tehniliselt otstarbekas, vähendab soojusvarustuse keskkonnamõjusid ning on energiasäästlikum kui elektrienergia ja soojusenergia tootmine eraldi elektrijaamas ja katlamajas.

Kaugküttekulusid saab optimeerida ka tarbija ise. Parim võimalus kulude kokkuhoiuks on kortermaja soojustarbimise vähendamine korralikult renoveeritud fassaadi ja efektiivselt töötavate tehnosüsteemide arvelt. Investeeringute tegemisel aitab sihtasutus KredEx.

Soojusmajandus

 

Kaugkütte korraldamine ja hind

 

Soojusmajanduse korraldamise ülesanne lasub kohalikel omavalitsustel, mis kehtestavad kaugküttepiirkonnad ja teenuse pakkumise korra.

Kaugküttesektorit reguleeriva seaduse järgi on soojusettevõtja kohustus tagada võimalikult efektiivne, kindel, usaldusväärne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus.

Kaugkütteseaduse §9 kohaselt on soojusettevõtja kohustatud kooskõlastama tarbijale müüdava soojusenergia piirhinna Konkurentsiametiga.

Hinna kooskõlastamisel lähtub Konkurentsiamet eelkõige põhimõttest, et soojusenergia piirhind oleks kulupõhine ning soojusenergia tootmiseks ja edastamiseks tehtud kulutused oleksid põhjendatud.

Kaugküttesoojuse keskmine hind ja tootmiseks kasutatavad kütused

Eestis on kokku 230 kaugkütte võrgupiirkonda. Soojusenergia käibemaksuta hinnad olid 2019. aasta novembris vahemikus 35,33 €/MWh Narvas kuni 86,96 €/MWh Harkus.

Soojusenergia kaalutud keskmine käibemaksuta hind oli 2019. aasta novembris 50,58 €/MWh, aritmeetiline keskmine 60,27 €/MWh. Reeglina on keskmisest kõrgema soojusenergia hinna põhjus kallite kütuste nagu põlevkiviõli ja maagaasi kasutamine ning kaugküttevõrgu halb tehniline olukord.

Enimlevinud kütus kaugkütte tootmiseks on hakkepuit - 51,5% tarbitavast kaugküttesoojusest toodetakse hakkepuidust. Sellele järgneb maagaas (21,2%).

 

Soojusmajanduse areng

Kaugküttepiirkonna jätkusuutlikkuse hindamisel tuleb arvestada demograafiliste trendidega ja vaadata, kas tulevikus tarbijaskond suureneb või väheneb. Piirkonna hindamise eest vastutab kohalik omavalitsus, mille volikogu on võtnud vastu oma haldusterritooriumil paiknevate kaugkütte võrgupiirkondade soojusmajanduse arengukavad.

Amortiseeruvate tootmisseadmete ja soojustorustike, karmistuvate efektiivsusnõuete ja väheneva tarbimismahu tingimustes on oluline motiveerida kaugkütteettevõtjaid sektorisse investeerima.

 

Investeeringud elamute ja kaugkütte rekonstrueerimiseks

 

2014–2020 investeeritakse energeetikasse Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid suurusjärgus 232 miljonit eurot.

Veidi alla poole sellest eelarvest, 102 miljonit eurot suunatakse energiatõhususe saavutamiseks elamutes, mille tulemusena vähenevad otseselt ka tarbijate kulutused soojusenergiale.

Teine oluline rahastamise suund on soojusenergia efektiivne tootmine ja ülekanne suurusjärgus 78 miljonit eurot, mille eesmärk on kuni aastani 2020 rahastada soojustorustike rekonstrueerimist või perspektiivitute kaugküttesüsteemide üleviimist lokaalküttele.

Toetused soojusettevõtjatele

 

Soojusettevõtjatele korraldab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetusmeetmeid katelseadmete renoveerimiseks ja rajamiseks ning soojustorustiku renoveerimiseks ja ehitamiseks. Täpsemat infot selliste meetmete kohta leiab KIK veebilehelt.

 

Viimati uuendatud: 14. November 2019