Energiasääst

Energia säästmisel on riik siiani põhilise tähelepanu suunanud elamute energiatõhusaks muutmisele.
 

Eesti suur energiaintensiivsus ehk primaarenergia kasutamise suhe SKPsse tuleneb peamiselt põlevkivienergia tootmisest. Oma osa selles on ka energia ebaefektiivsel tarbimisel, mille üks põhjuseid on nõukogudeaegne iganenud infrastruktuur näiteks korterelamutes ja kaugküttevõrkudes. 

Energia tarbimise osakaal Eesti majandussektorites on 2011. aasta andmetel järgmine: elamud 32,8%, transport 26,3%, tööstus 22,8% ja kaubandus-teenindus 18,1%.

Senised riiklikud energiasäästumeetmed on peamiselt keskendunud elamute energiatõhusamaks muutmisele, sest see on enim energiat tarbiv majandussektor. Samas tuleb lähiaastatel pöörata tähelepanu ka kõikidele teistele valdkondadele.

Energiasääst

 

Energiasäästu direktiiv

Eesti juhindub energiasäästu valdkonna väljakujundamisel peamiselt 2012. aastal vastu võetud Euroopa Liidu energiasäästu direktiivist. 

Et direktiivi suurt hulka meetmeid rakendada kõigile majandus-sektoritele, luuakse Eestis uus horisontaalne energiamajanduse korralduse seadus, mille koostamise esimeses etapis (valmib 2014 suveks) reguleeritakse kogu energiasäästu valdkond.

Energiasäästu direktiivi peaeesmärgid on järgmised:

  • Liikmesriikidele kehtestatakse ühine raamistik energiatõhususe edendamiseks, et saavutada 2020. aastaks üks peaeesmärke – Euroopa Liidus primaarenergia tarbimise vähenemine 20 protsendi võrra prognoositud 1842 Mtoest (eesmärk 1474 Mtoed).  

  • Energiat peab tõhusamalt kasutama energiaahela kõikides etappides, alates energia toomisest ja selle edastamisest kuni kasutamiseni välja.

  • Eestil soovitatakse aastaks 2020 hoida energia lõpptarbimist 2010. aasta tasemel (2818 ktoed ehk 119 PJ). See eesmärk on ka kirjas ka konkurentsivõime kavas “Eesti 2020”.

Mis on toe? 
Naftatonnekvivalent ehk energia, mis on võrdväärne ühe tonni nafta põletamisest saadava energiaga, 1 toe = 41,868 GJ, 1 TWh elektrienergiat = 0,086 Mtoed 
(Mtoe - megatoe ehk miljon toed, ktoe - kilotoe ehk tuhat toed).

 

 

Energiasäästu meetmed
 

Lisaks Euroopa Liidu tasemel kokku lepitud energiasäästu eesmärkidele ning riikide soovituslikele sihtidele sisaldab direktiiv neid meetmeid:

  • Kohustus hoida kokku 1,5% aastas lõpptarbijale müüdavast energiast perioodil 1. jaanuar 2014 kuni 31. detsember 2020. Selleks tuleb energiatõhusus muuta jaotusvõrgu ettevõtetele ja/või energia jaemüügiettevõtetele kohustuslikuks. Alternatiivselt on igal riigil õigus valida ja täita see kohustus muude riiklike energiasäästumeetmetega, mis Eestis tähendaks jätkamist KredExi, KIKi ja Riigi Kinnisvara ASi tegevustega.
  • Suurettevõtetel on kohustus viia iga nelja aasta järel läbi energiaaudit, et selgitada välja võimalused energia säästmiseks ning innustada väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid järgima nende eeskuju.


     
  • Umbes viiekümnele Eesti valitsusasutusele (ministeeriumid ja riigiasutused) on kohustuslikud ja kogu avalikule sektorile on soovituslikud järgnevad nõuded:
    • Renoveerida aastas kolm protsenti valitsusasutuste omandis ja kasutuses olevatest hoonetest alates 1. jaanuarist 2014 vähemalt hoonete energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks.
    • Rakendada energiatõhususnõudeid riigihangetes, kui ostetakse hooneid, tooteid, seadmeid või teenuseid. Jälgima peab, kuivõrd on täidetud kulutasuvuse tingimused, tehniline ja majanduslik teostatavus.
  • Tagada tarbijatele lihtne ja tasuta juurdepääs oma energiatarbimise andmetele nii reaalajas kui ka tagantjärgi, võttes kasutusele täpsemad individuaalsed mõõteseadmed.
  • Loodavate energiatootmisvõimsuste efektiivsuse üle tuleb teha järelevalvet, hinnata energia koostootmise ning kaugkütte potentsiaali ning koostada meetmed nende kasutuselevõtuks hiljemalt 31. detsembriks 2015. Paremini peaks ära kasutama jääksoojust ja innustama ka säästvamat tarbimist.
 

Energiatõhusust arendavad asutused 

 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakond ja ehitus-ja elamuosakond keskenduvad peamiselt hoonete energiatõhususega seonduvale. 

Energiatõhususe meetmete elluviimisel ja rakendamisel teeb ministeerium peamiselt koostööd kahe asutustega:

  • KredEx
    KredEx tegeleb energiatõhususe parandamisega peamiselt korterelamutes, aga ka väikeelamutes. KredEx arendab välja ka elektriautode programmi ELMO. 
    KredEx »   
    ELMO »
  • Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) 
    Keskuse ülesanne on avaliku sektori infrastruktuuri energiatõhususe parandamine, kaasajastades soojuse ja elektri tootmist, renoveerides kaugküttetrasse ning uuendades tänavavalgustust.
    KIK »

Lisaks tegelevad energiatõhususe teemaga:

  • Riigi Kinnisvara AS renoveeris nn. CO2 investeeringutega 2010–2013 energiatõhusamaks 540 avaliku kasutusega hoonet. Aktsiaseltsi ülesanne on ka valitsusasutuste hoonete renoveerimine.
    Riigi Kinnisvara AS »
  • Konkurentsiamet edendab energiatõhusust energiatariifide kooskõlastamisega. 
    Konkurentsiamet »

Energiasäästualaste uuringute ning arengukavade teostamisel aitab valdkonna arengule oluliselt kaasa Eesti Arengufondi juurde loodud rohemajanduse ja energeetika seire- ja kasvuprogramm.

 

Energiatõhususe eesmärkide rahastamine
 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas investeeritakse perioodil 2014–2020 energeetika valdkonda Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid suurusjärgus 232 miljonit eurot

  • Veidi alla poole eelarvest, 102 miljonit eurot kulub energiatõhususe saavutamisele korterelamutes.

  • 78 miljonit eurot kulub selleks, et aidata renoveerida ebaefektiivseid soojustorustikke või viia perspektiivituid kaugküttesüsteeme üle lokaalküttele. 

  • Planeeritud on 43 miljonit eurot omavalitsustele tänavavalgustussüsteemide energiatõhusamaks ning kaasaegsemaks muutmiseks. Seega paljud KredExi ja KIKi meetmed jätkuvad.

 

Seadmete energiatõhusus ja märgistus
 

Energia ja muude ressursside tõhusamaks kasutamiseks on mõnedele kodumasinatele, soojus- ja muudele seadmetele kehtestatud energiatõhususe ja energiamärgistuse nõuded.

Eesti järgib selles osas täielikult Euroopa Liidu direktiividest tulenevaid nõudeid.

Täiendavaid siseriiklike nõudeid pole kehtestatud seetõttu, et Euroopa Komisjoni tasemel ning kogu liidu tootjate ja nende esindus-organisatsioonide kaasamisel loodud nõuete kvaliteet on kõrgem kui ükski liikmesriik ise suudaks välja arendada.

Energiatõhususe nõuded

Seadmete energiatõhususe nõuded tulenevad peamiselt ökodisaini direktiivi 2009/125/EÜ alusel kehtestatud rakendusmeetmetest, mis reguleerivad 20 tootekategooria müümist. Seadmeid, mis ei vasta ökodisaini direktiivi energiatõhususe nõuetele, ei tohi Euroopasse, sealhulgas Eestisse importida ega turustada (v.a enne nõude jõustumist toodetud seadmed). Samadel alustel on alates 1. septembrist 2012 keelatud turustada tavalisi hõõglampe kui kõige ebaefektiivsemaid valgustusseadmeid (v.a eriotstarbelised hõõglambid).

Energiamärgise nõuded

Lisaks energiatõhususe nõuetele on kümne tootekategooria puhul kohustuslik ka direktiivi 2010/30/EL alusel energiamärgise olemasolu. Kehtib põhimõte, et kõrgema energiatõhususe klassiga seadmed on kõiki elueakulusid arvesse võttes tarbijale säästlikumad ja keskkonnasõbralikumad hoolimata sellest, et nende soetuskulu võib olla suurem kui madalama energiatõhususega seadmetel.