Energeetika

Eesti on seadnud oma eesmärgiks avatud energiaturud, kus energia hind kujuneb mitmete pakkujate konkurentsis. Selle toimimiseks on vajalik välja arendada piiriülene energiatarisu. 


Eesti-Soome vahelised merekaablid Estlink I ja Estlink II on juba valmis, töös on täiendav elektriühendus Läti suunal. Gaasiturul on prioriteediks regionaalse gaasituru täielik väljaarendamine ning Eesti gaasituru osalistele võrdsetel tingimustel ligipääsu võimaldamine regioonis asuvale gaasitaristule (gaasihoidlad, veeldatud gaasi terminalid, transiittorustikud). Samuti on oluline Balti gaasituru laiendamine nii põhja (Balticconnector) kui lõuna (Leedu-Poola vaheline gaasitoru) suunas.  

Samas on Eesti Euroopa Liidu riikide seas energia impordist kõige vähem sõltuv riik. Tänu põlevkivi ja järjest enam ka taastuvate kütuste kasutamisele suudame suures ulatuses ise oma riigi energiavajadust rahuldada. 

Töötame selle nimel, et ka senisest rangema energia- ja kliimapoliitika tingimustes suudaks Eesti oma energiasõltumatust säilitada ja seda veelgi suurendada. On ju Eesti turupõhise energiapoliitika eesmärk kindlustada riigi energeetiline sõltumatus, varustuskindlus ja konkurentsivõimelised energiahinnad, mis on majanduse arengu üks olulisemaid tingimusi. 

Energeetika

 

Valdkonnad

Eesti energiaturu valdkondi juhib ja reguleerib ministeeriumi energeetikaosakond.

Elektriturg

Alates 2013. aasta algusest on Eesti elektriturg täielikult avatud ja tarbijad saavad ise endale valida meelepärase teenusepakkuja mitme elektrimüüja seast.
Vaata lisa elektrituru lehelt »

Energiasääst

Seni on riik keskendunud peamiselt energia säästmisele läbi elamute energiatõhusamaks renoveerimise, sest see on enim energiat tarbiv sektor.  
Vaata lisa energiasäästu lehelt »

Taastuvenergia

Aastaks 2020 on Eesti lubanud täita eesmärgi, et taastuvenergia moodustab riigi energiatarbimisest 25% ning selleks on ette nähtud mitmed erinevad toetused.  
Vaata lisa taastuvenergia lehelt »

 

Soojusmajandus

Eestis toimub ligi 70% soojustarbimisest kaugkütte teel. Ligi 30% elanikest kütavad oma elamuid ise, enamasti puidust ja maagaasist.
Vaata lisa soojusmajanduse lehelt »

Gaasiturg

Lähiaastate eesmärk on ühendada Baltimaade ja Soome gaasiturg Kesk-Euroopa gaasivõrkudega ja rajada veeldatud maagaasi vastuvõtuterminal. 
Vaata lisa gaasituru lehelt »

Vedelkütused

Ligi 25% energia tarbimisest tuleneb transpordist. Aastaks 2020 peavad transpordisektori energiatarbimisest kümnendiku katma taastuvad energiaallikad. Vaata lisa vedelkütuste lehelt »

 

Eesti energiaturu sihid aastaks 2020

 

Eesti ja teised Euroopa Liidu liikmesriigid on seadnud eesmärgi muuta energiatootmine keskkonnasõbralikumaks ja energiaportfell mitmekesisemaks. 

Selleks on 2020. aastaks plaanis saavutada järgmised eesmärgid:

 

  • Viia taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest 25 protsendini.
  • Saavutada 10 protsendine taastuvenergia osakaal transpordisektori lõpptarbimises.  
  • Mitte ületada energia lõpptarbimises 2010. aasta taset (2818 ktoed).
  • Hoida kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri 2005. aasta tasemega võrreldes 11 protsendi piires. 

Mis on toe? 
Naftatonnekvivalent ehk energia, mis on võrdväärne ühe tonni nafta põletamisest saadava energiaga, 1 toe = 41,868 GJ, 1 TWh elektrienergiat = 0,086 Mtoed 
(Mtoe - megatoe ehk miljon toed, ktoe - kilotoe ehk tuhat toed).

 

Energiamajanduse arengukava 2030
 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on alustanud uue, 2030. aastani 
vaatava energiamajanduse arengukava koostamist.
 

Eesti energiapoliitika arengukavas lähtutakse sellest, et tarbijatele oleks tagatud mõistliku hinna ja kättesaadavusega energiavarustus, et keskkonnamõjud oleksid aktsepteeritavad ning et see oleks kooskõlas Euroopa Liidu pikaajalise energia- ja kliimapoliitikaga. Samuti peab energiamajanduse arenguplaanide rakendamine olema majandusliku konkurentsivõime poolest kõige kasulikum. 

Veel määrab uus kava lähtekohad taastuvenergia ja energiasäästu tegevuskavadele ning hoonete renoveerimise visioonile. Seega annab arengukava Eesti arengusse väga olulise panuse. 

Praegune energiamajanduse arengukava kehtib aastani 2020, kuid investeeringud energeetikasse vajavad pikemaajalist planeerimist. Kuigi uus kava paneb paika suuna aastani 2030, annab see sihte kuni 2050. aastani.

 

Rahvusvaheline koostöö
 

Eesti on 2013. aasta novembrist Rahvusvahelise Energiaagentuuri liige.
 

Rahvusvahelise Energiaagentuuri (International Energy Agency) liikmeks olemine avab Eestile ligipääsu kõrgelt hinnatud energiapoliitika analüüsidele ning valdkondlikele prognoosidele. Samuti annab see Eestile võimaluse tutvustada meie ainulaadset põlevkivi väärindamise kogemust ning teadmisi rahvusvahelise energiapoliitika kujundajate ringis.
 
 

Seadusandlus ja järelevalve
 

Kuna paljudel energiavaldkonna seadustel on märkimisväärne ühisosa, on loomisel energiamajanduse korralduse seadus.
 

Energiavaldkonna seadustes on mõõtmise, arvete ja info edastamise nõuded sageli samad. Seetõttu on plaanis energiamajanduse korralduse seadusest kujundada horisontaalne seadus, mis käsitleb eri seaduste kattuvaid osasid ühes kohas.

Energiamajanduse korralduse seaduse koostamise esimeses etapis (valmib 2014 suveks) reguleeritakse kogu energiasäästu valdkond.

Järelevalve
 

Turuosaliste üle teeb järelevalvet Konkurentsiamet, kellega peavad kaugkütte-, elektri-, gaasiülekande ja -jaotusega tegelevad ettevõtjad oma tariifid kooskõlastama. 

Selline järelevalve annab tarbijale kindluse, et ettevõtjad ei teeni monopoolset turupositsiooni ära kasutades põhjendamatult suurt kasumit. Lisaks tagab amet, et ettevõtete investeeringud võrkude tehnilise seisundi parandamiseks ja energiataristu arendamiseks on mõistlikud ja saavad õigeaegselt tehtud.