Energeetika

Eesti on seadnud oma eesmärgiks avatud energiaturud, kus energia hind kujuneb mitmete pakkujate konkurentsis. Selle toimimiseks on vajalik välja arendada piiriülene energiatarisu. 


Eesti-Soome vahelised merekaablid Estlink I ja Estlink II on juba valmis, töös on täiendav elektriühendus Läti suunal. Gaasiturul on prioriteediks regionaalse gaasituru täielik väljaarendamine ning Eesti gaasituru osalistele võrdsetel tingimustel ligipääsu võimaldamine regioonis asuvale gaasitaristule (gaasihoidlad, veeldatud gaasi terminalid, transiittorustikud). Samuti on oluline Balti gaasituru laiendamine nii põhja (Balticconnector) kui lõuna (Leedu-Poola vaheline gaasitoru) suunas.  

Samas on Eesti Euroopa Liidu riikide seas energia impordist kõige vähem sõltuv riik. Tänu põlevkivi ja järjest enam ka taastuvate kütuste kasutamisele suudame suures ulatuses ise oma riigi energiavajadust rahuldada. 

Töötame selle nimel, et ka senisest rangema energia- ja kliimapoliitika tingimustes suudaks Eesti oma energiasõltumatust säilitada ja seda veelgi suurendada. On ju Eesti turupõhise energiapoliitika eesmärk kindlustada riigi energeetiline sõltumatus, varustuskindlus ja konkurentsivõimelised energiahinnad, mis on majanduse arengu üks olulisemaid tingimusi. 

Energeetika

 

Valdkonnad

Eesti energiaturu valdkondi juhib ja reguleerib ministeeriumi energeetikaosakond.

Elektriturg

Alates 2013. aasta algusest on Eesti elektriturg täielikult avatud ja tarbijad saavad ise endale valida meelepärase teenusepakkuja mitme elektrimüüja seast.
Vaata lisa elektrituru lehelt »

Energiasääst

Seni on riik keskendunud peamiselt energia säästmisele läbi elamute energiatõhusamaks renoveerimise, sest see on enim energiat tarbiv sektor.  
Vaata lisa energiasäästu lehelt »

Taastuvenergia

Aastaks 2020 on Eesti lubanud täita eesmärgi, et taastuvenergia moodustab riigi energiatarbimisest 25% ning selleks on ette nähtud mitmed erinevad toetused.  
Vaata lisa taastuvenergia lehelt »

 

Soojusmajandus

Eestis toimub ligi 70% soojustarbimisest kaugkütte teel. Ligi 30% elanikest kütavad oma elamuid ise, enamasti puidust ja maagaasist.
Vaata lisa soojusmajanduse lehelt »

Gaasiturg

Lähiaastate eesmärk on ühendada Baltimaade ja Soome gaasiturg Kesk-Euroopa gaasivõrkudega ja rajada veeldatud maagaasi vastuvõtuterminal. 
Vaata lisa gaasituru lehelt »

Vedelkütused

Ligi 25% energia tarbimisest tuleneb transpordist. Aastaks 2020 peavad transpordisektori energiatarbimisest kümnendiku katma taastuvad energiaallikad. Vaata lisa vedelkütuste lehelt »

 

Eesti energiaturu sihid aastaks 2020

 

Eesti ja teised Euroopa Liidu liikmesriigid on seadnud eesmärgi muuta energiatootmine keskkonnasõbralikumaks ja energiaportfell mitmekesisemaks.

Selleks on 2020. aastaks plaanis Eestis saavutada järgmised eesmärgid, mis püstitati 15. juunil 2009 Riigikogus kinnitatud „Energiamajanduse riiklik arengukavas aastani 2020“ ja mille olulisust kinnitab ka uuem, 20. oktoobril 2017 Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“:

  • Viia taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest 25 protsendini.
  • Saavutada 10 protsendine taastuvenergia osakaal transpordisektori lõpptarbimises.
  • Mitte ületada energia lõpptarbimises 2010. aasta taset (2818 ktoed).
  • Hoida kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri 2005. aasta tasemega võrreldes 11 protsendi piires.

Mis on toe? 
Naftatonnekvivalent ehk energia, mis on võrdväärne ühe tonni nafta põletamisest saadava energiaga, 1 toe = 41,868 GJ, 1 TWh elektrienergiat = 0,086 Mtoed 
(Mtoe - megatoe ehk miljon toed, ktoe - kilotoe ehk tuhat toed).

 

Energiamajanduse arengukava ja sihid aastaks 2030

 

Vabariigi Valitsuse poolt kiideti 20. oktoobril 2017 heaks „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“.

Eesti energiapoliitika arengukavas lähtutakse sellest, et tarbijatele oleks tagatud mõistliku hinna ja kättesaadavusega energiavarustus, et keskkonnamõjud oleksid aktsepteeritavad ning et see oleks kooskõlas Euroopa Liidu pikaajalise energia- ja kliimapoliitikaga. Samuti peab energiamajanduse arenguplaanide rakendamine olema Eesti majanduse konkurentsivõime seisukohast kõige kasulikum.

2030. aastaks seab arengukava järgmised ülesanded ja eesmärgid:

 -  toimib vaba, toetusteta ja avatud kütuse- ja elektriturg

 -  elektri tootmise võimekus Eestis on piisav, kui on täidetud N-1-1 kriteerium (tootmisseadmete vaates)

 -  Eesti elektrisüsteem on sünkroniseeritud Euroopa Liidus juhitava sünkroonalaga

 -  taastuvatest energiaallikatest elektri tootmine moodustab 50% sisemaisest elektri lõpp-tarbimisest ning uute taastuvelektri tootmisseadmete rajamine toimub avatud elektrituru tingimustel ilma täiendavate siseriiklike toetusteta

 -  suurima tarneallika osakaal Eesti gaasiturul ei ületa 70%

 -  suurima gaasimüüja osakaal Eesti gaasiturul ei ületa 32%

-  gaasiturul on toimunud oluline turukontsentratsiooni vähenemine ja gaasituru kontsentreerituse tase HHI on alla 2000

 -  säilitatud on kaugküttesüsteemid piirkondades, kus need on kestlikud ja võimelised pakkuma tarbijatele soodsaid ja keskkonnanõudeid arvestavaid energialahendusi

 -  80% Eestis toodetud soojusest toodetakse taastuvate energiaallikate baasil, kohalike energiaallikate olulisust soojuse tootmisel suurendab veelgi turvas. Eesmärk saavutatakse valdavalt turupõhiselt.

 -  jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus minutites tarbimiskoha kohta aastas ei ületa 90 minutit, mis saavutatakse ilma täiendava koormuseta tarbijatariifile

 -  läbi rekonstrueerimistegevuse on suurenenud hoonete energiatõhusus (väikeelamutest 40% = C või D energiatõhususarvu klass; korterelamutest 50% = C; mitteelamud 20% = C)

 -  uued hooned vastavad liginullenergiahoone energiatõhususarvu väärtusele

 -  37% keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete summaarsest netopindalast asub hoonetes, mis vastavad vähemalt 2013. aastal jõustunud energiatõhususe miinimumnõuetele

 -  sõidukipargi kütusekulu aastal 2030 ei ületa 2012. aasta taset (8,3 TWh)

Mis on N-1-1 kriteerium?
N-1-1 on elektrisüsteemi varustuskindlust iseloomustav kriteerium. Kriteerium on täidetud juhul, kui ühe elektrisüsteemi elemendi avariiline väljalülitamine teise elektrisüsteemi tööd oluliselt mõjutava elemendi hoolduse ajal ei too kaasa suure mõjuga tootmisvõimsuste puudujääki elektrisüsteemis.

Elektri tootmise võimekus Eestis on piisav, et katta Eesti elektrivajadus Eesti suurima elektri tootmise seadme ja võimsaima välisühenduse samaaegse rikke korral. Hetkel on Eesti suurim elektri tootmise seade 300 MW Auvere energiablokk ja kõige võimsam välisühendus 650 MW Estlink2.

Mis on HHI?
HHI on Herfindahl-Hirschmani indeks, mis varieerub vahemikus 0..10000 ning mille suurim väärtus iseloomustab gaasituru suuremat sõltuvust ühest gaasimüüjast.

 

 

Rahvusvaheline koostöö
 

Eesti on 2013. aasta novembrist Rahvusvahelise Energiaagentuuri liige.
 

Rahvusvahelise Energiaagentuuri (International Energy Agency) liikmeks olemine avab Eestile ligipääsu kõrgelt hinnatud energiapoliitika analüüsidele ning valdkondlikele prognoosidele. Samuti annab see Eestile võimaluse tutvustada meie ainulaadset põlevkivi väärindamise kogemust ning teadmisi rahvusvahelise energiapoliitika kujundajate ringis.
 
 

Seadusandlus ja järelevalve
 

Kuna paljudel energiavaldkonna seadustel on märkimisväärne ühisosa, on loomisel energiamajanduse korralduse seadus.
 

Energiavaldkonna seadustes on mõõtmise, arvete ja info edastamise nõuded sageli samad. Seetõttu on plaanis energiamajanduse korralduse seadusest kujundada horisontaalne seadus, mis käsitleb eri seaduste kattuvaid osasid ühes kohas.

Energiamajanduse korralduse seaduse koostamise esimeses etapis (valmib 2014 suveks) reguleeritakse kogu energiasäästu valdkond.

Järelevalve
 

Turuosaliste üle teeb järelevalvet Konkurentsiamet, kellega peavad kaugkütte-, elektri-, gaasiülekande ja -jaotusega tegelevad ettevõtjad oma tariifid kooskõlastama. 

Selline järelevalve annab tarbijale kindluse, et ettevõtjad ei teeni monopoolset turupositsiooni ära kasutades põhjendamatult suurt kasumit. Lisaks tagab amet, et ettevõtete investeeringud võrkude tehnilise seisundi parandamiseks ja energiataristu arendamiseks on mõistlikud ja saavad õigeaegselt tehtud.

 

Viimati uuendatud: 24. Aprill 2018