Sa oled siin

Nullbürokraatia

Tulenevalt koalitsioonilepingust on majandus- ja taristuministri eestvedamisel ja nelja ministri koostöös algatatud halduskoormuse vähendamise projekt, mis on initsiatiivi käimalükkajate seas saanud nimeks nn nullbürokraatia.
 

Nullbürokraatia projekti eesmärgid:

  • Vähendada ettevõtetele bürokraatlikke nõudeid riigiga suhtlemisel, riigiga suhtlemine peab muutuma senisest oluliselt lihtsamaks ja vähem koormavaks
  • Muuta bürokraatia vähendamine püsivaks eesmärgiks (pidev bürokraatia vähendamise ettepanekute kogumine ja nõuete vähendamine)

Nullbürokraatia projekt koosneb kolmest suuremast blokist:

1) Bürokraatia ja halduskoormuse vähendamine riigiasutustega suhtlemisel

2) Majandustegevust põhjendamatult piiravate erinõuete kaotamine

3) Riigi sisebürokraatia vähendamine

 

Bürokraatia ja halduskoormuse vähendamine - senised sammud
 

  • Ettevõtetelt ja organisatsioonidelt koguti kokku 252 ettepanekut, neist 204 tehti bürokraatia vähendamiseks.
  • Ministeeriumid analüüsisid ettepanekuid ning vastavalt esitatud vastustele otsustasid koos ettevõtjate esindajatega, millised ettepanekud on võimalik täielikult ja millised osaliselt ellu viia.
  • Kokku on 3 aasta jooksul kavas kaotada või leevendada 164 bürokraatlikku nõuet.
  • Rakendatakse 65 protsenti kõikidest tehtud ettepanekutest ja 80 protsenti kõikidest bürokraatia vähendamise ettepanekutest.
  • See tähendab näiteks: aruandluskohustuste (maksud, statistika, keskkonnaaruandlus, tööturuga seotud aruandlus) vähendamist või aruandluse lihtsustamist (eeltäidetud aruanded), maksu- deklaratsioonide koormuse ja  erinevate infokohustuste vähendamist ning riigi poolt nõutavate dokumentide arvu vähendamist.
  • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium viib täielikult ellu iga teise tehtud ettepaneku ning osaliselt iga neljanda ettepaneku (kokku 78%). Vaid üks bürokraatia vähendamise ettepanek jääb ellu viimata. Enamik ettepanekuid on seotud esitatavate dokumentide arvu vähendamisega ning lubade saamiseks vajalike protseduuride lihtsustamisega või tegutsemiseks vajalike nõuete vähendamisega.

Joonis 1. Ettepanekute jaotus ministeeriumite kaupa ja rakendamise võimalused

 

Bürokraatia ja halduskoormuse vähendamine - edasised sammud

 
  • Majandus – ja kommunikatsiooniministri, ettevõtlusministri, rahandusministri ja riigihaldusministri 13. juuni koosolekul otsustati halduskoormuse 69 vähendamise ettepanekud 165-st (42 %) rakendada suuremate projektidega, mis lähevad bürokraatia vähendamisel kaugemale ideekorje raames tehtud ettepanekutest.
  • Sellised suuremad projektid on:
Asutus/projekt                    
Ettepanekute arv
Justiitsministeerium 3
Keskkonnaministeerium 23
     sh KOTKAS 12
     sh ülejäänud KEM-i projektid 11
Maaeluministeerium 4
MKM 17
    sh andmete ühekordne küsimine 7
    sh ülejäänud MKM-i projektid 11
Rahandusministeerium 88
    sh Maksuamet 2020 12
    sh Aruandlus 3.0 20
    sh suurandmete kasutamine 3
    sh struktuurfondidega seonduv 8
    sh ülejäänud RAM-i projektid 45
Siseministeerium 7
Sotsiaalministeerium 19
    sh tööohutus ja tervishoid 7
    sh ülejäänud SOM-i projektid 12
Eesti Pank 4
KOKKU 165
  • Koostöös ettevõtjate organisatsioonidega kogutud ettepanekute elluviimine eeldab enamuse ministeeriumide, mitmete ametite ning põhiseaduslike institutsioonide (Eesti Pank) ja avalik-õiguslike institutsioonide (Eesti Haigekassa) koostööd.
  • Ettepanekute elluviimiseks ning uute ettepanekute kogumiseks ja analüüsimiseks moodustas Vabariigi Valitsus 31.03.2016 majandus- ja taristuministri ettepanekul bürokraatia vähendamise rakkerühma.
  • Rakkerühma ülesanne on tagada ettevõtjate organisatsioonide tehtud bürokraatia vähendamise ettepanekute elluviimine ning ettevõtjatele riigiga suhtlemisel ja regulatsioonide nõuetest tekkiva koormuse ning avaliku sektori sisese bürokraatia pideva vähendamise mehhanismi väljatöötamine ja rakendamine.
  • Bürokraatia vähendamise rakkerühma koosseis:
    • Margus Sarapuu, rakkerühma juht
    • Agris Peedu, Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler
    • Keit Kasemets, MKM siseturu asekantsler
    • Taavi Kotka, MKM, side ja riigi infosüsteemide asekantsler
    • Viljar Lubi, MKM, majandusarengu asekantsler
    • Margit Martinson, Keskkonnaministeeriumi tugiteenuste asekantsler
    • Ain Aaviksoo, Sotsiaalministeeriumi innovatsiooni ja e-teenuste asekantsler
    • Kai Härmand, Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler
    • Jaanus Kroon, Eesti Pank
    • Terje Kalamees, Haigekassa
    • Gea Otsa, Tööandjate Keskliit
    • Marko Udras, Kaubandus- Tööstuskoda
    • Evelyn Sepp, Teenusmajanduse Koda

Kontakt: Margus Sarapuu

Telefon: 625 6413

E-post: margus.sarapuu [at] mkm.ee

 
 
 

Majandustegevust põhjendamatult piiravate nõuete vähendamine

 

  • Kui nullbürokraatia projekti esimene etapp keskendub bürokraatia vähendamisega seotud ettepanekute elluviimisele, siis teises etapis on kavas mitmetes valdkondades lihtsustada turule pääsemise nõudeid ning muuta erinõuetega tegevusaladel ettevõtete tegevuskeskkond lihtsamaks ja ettevõtlusele vähem kulukaks. 
  • Olukorrast ülevaate saamiseks on teostatud kaardistus, mille käigus tuvastati 65 valdkondlikus seaduses kokku 180 erineva nimetusega tegevusluba ja 51 majandustegevuseteadet. Tegevusloa saamiseks või teate esitamiseks on kokku kõigil tegevusaladel 1220 erinõuet, ehk keskmiselt 5 nõuet iga loa/teate kohta. 
  • Mõjude hindamise lihtsustamiseks on teostatud ka uuring, mille raames analüüsiti konkreetse majandustegevusteate esitamise või tegevusloa taotlemise protsessiga seotud aja- ja rahakulu, mis moodustavad ettevõtte jaoks kokku erinõude maksumuse. Tegemist ei ole kõikehõlmava uuringuga, selle mille eesmärgiks oli luua viie valitud valdkonna erinõuete näitel alus samalaadsete tegevuslubade või majandustegevusteadete maksumuse edaspidiseks hindamiseks.
  • Konkreetsete tulemuste saavutamiseks algatasid 13. juuli 2016 kohtumisel majandus- ja taristuminister Kristen Michal, ettevõtlusminister Liisa Oviir, rahandusminister Sven Sester ja riigihaldusminister Arto Aas ettevõtluse tegevuslubadega seotud nõuete vähendamise projekti. Lepiti kokku, et iga ministeerium võtab piloodi korras analüüsida vähemalt ühe tegevusloakohustusega valdkonna erinõuded, et majandustegevusele seatud erinõuded oleks eesmärgipärased ja vajalikud olulise avaliku huvi suhtes.
  • Majandus - ja Kommunikatsiooniministeeriumil on juba töös järgmiste tegevuslubade nõuete hindamised:

Lõhkematerjaliseadus - lõhkematerjali ja pürotehnilise toote valmistamine
Lõhkematerjaliseadus - lõhkematerjali hoidmine
Lõhkematerjaliseadus - lõhkematerjali kasutamine
Lõhkematerjaliseadus - pürotehniste toote hoidmine
Lõhkematerjaliseadus - pürotehnilise toote võõrandamine
Lõhkematerjaliseadus - pürotehniliste toote kasutamine

Postiseadus - universaalse postiteenuse osutamine

Ühistranspordiseadus - taksoveoluba
Ühistranspordiseadus - takso sõidukikaart

  • Täiendavalt algatatakse nõuete hindamine veel kolmes valdkonnas (mereohutus, raudteeseadus, ehitusseadustik), konkreetsed otsused tehakse põhjendatud juhtudel analüüsi põhjal. Lõplik valik kõikidest valdkondadest kinnitatakse ministrite poolt oktoobri lõppu planeeritud kohtumisel.
  • Haridus - ja Teadusministeerium:
Erakooliseadus - tegevusluba erakoolile õppe läbiviimiseks rahvusvahelise Bakalaureuse õppe organisatsiooni õppekava või Euroopa koolide põhikirjakonventsiooni alusel väljatöötatud õppekava alusel
Erakooliseadus - tegevusluba õppetöö läbiviimiseks erakooliseaduse § 2 lõikes nimetatud erakoolis
Liiklusseadus - tegevusluba mootorsõidukijuhi koolituse korraldajale
Täiskasvanute koolituse seadus - tegevusluba täiendkoolitusasutuse pidajale

  • Keskkonnaministeerium:
Jäätmeseadus - jäätmete  käitlemiseks või jäätmekäitluskoha käitamiseks ja järelhoolduseks antav keskkonnaluba
Jäätmeseadus - jäätmekäitleja tegevuse registreerimine
Metsaseadus - metsateatis

  • Kultuuriministeerium:
Muinsuskaitseseadus - muinuskaitsega seonduvad tegevusload
  • Maaeluministeerium:
Toiduseadus - kõik toiduseaduse alusel antavad 7 tegevusluba
  • Rahandusministeerium:
Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadus - alternatiivsete maksevahendite teenuse osutamine
  • Siseministeerium:
Relvaseadus - relvade, tulirelva oluliste osade, tulirelva lisaseadiste või laskemoona valmistamine ja müük
Relvaseadus - relvade ümbertegemine ja parandamine teenusena
Relvaseadus - lasketiiru või laskepaiga kasutamine tasulise teenuse osutamiseks
Relvaseadus - relvade laenutamine lasketiirus teenusena
Relvaseadus - relvade või laskemoona hoidmine teenusena
Relvaseadus - gaasipihusti ja pneumorelva valmistamine ja ümbertegemine
Turvaseadus - turvajuhi õppe ja täienduskoolituse korraldamise tegevusluba
Turvaseadus - turvatöötaja põhiõppe korraldamise tegevusluba
 

Riigi sisebürokraatia vähendamine

 

  • Riigihalduse minister Arto Aas edastas 11. aprillil 2016 avaliku sektori asutustele üleskutse esitada ettepanekuid riigi sisebürokraatia vähendamiseks. Hetke seisuga laekus kokku 963 ettepanekut, millest ministeeriumidelt on 492, ametitelt 237, riigikantseleilt 20, põhiseaduslikelt institutsioonidelt 20 ja kohalikelt omavalitsustelt 194. 
  • Ministeeriumide tagasiside põhjal koostatud tegevuskava ettepanekute rakendamiseks arutatakse 19. oktoobri rakkerühma koosolekul.

 

 
Uued ettepanekud
 
Rakkerühmale on võimalus jooksvalt esitada uusi ettepanekuid halduskoormuse vähendamiseks. Kõige kiirem võimalus selleks on saata e-kiri rakkerühma juhi e-posti aadressile: margus.sarapuu [at] mkm.ee
 

Tegevus on rahastatud ühtekuuluvusfondide 2014-2020 rakenduskava prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetmest 12.2 „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine".