Sa oled siin

Korduma Kippuvad Küsimused koroonaviiruse COVID-19 seoses

Vali valdkond:

Ühistranspordi kasutamine

Kuidas peaksin ühistranspordis käituma?

Kui võimalik, püsi kodus. Vältimatuteks käikudeks vali liikumisviis, kus puutud kokku võimalikult väheste inimestega. Kõige parem on liikuda jalgsi või jalgrattaga. Kui ühissõiduki kasutamine on vältimatu, siis toimi järgmiselt:
- Võimaluse korral kanna maski.
- Aevastades või köhides kata suu taskuräti või varrukaga.
- Ära puuduta palja käega käsipuud või muud pinda.
- Ära puuduta enda nägu.
- Desinfitseeri käed esimesel võimalusel pärast ühissõidukist väljumist.
- Kui võimalik, hoia teiste sõitjatega 2-meetrist vahemaad.

Kas peaksin bussi asemel taksoga sõitma?

Kui soovid, võid sõita taksoga, et vältida kokkupuudet teiste inimestega. Uuri juhilt enne taksosse istumist, kas ta on autot desinfitseerinud ja sõitude vahel tuulutanud. Tuleta taksojuhile meelde, et ta puhastaks ja tuulutaks autot, kui oled temaga sõidu lõpetanud.

Kuidas saan arstile minna?

Enne arstile minekut kaalu, kas seda visiiti ei saaks edasi lükata. Kui on vaja erakorralist arstiabi, kutsu endale kiirabi.
Täpsemad nõuanded võta enda perearstilt telefoni teel. Kui oled vanemas eas inimene, oled ka koroonaviiruse mõttes riskigrupp. Retseptiravimite väljavõtmiseks püsi kodus ning palu enda pereliikmel need apteegist võtta, ta vajab selleks sinu isikukoodi. Kui ta tuleb ravimeid üle andma, leppige kokku, et ta enne üleandmist desinfitseerib omakorda ravimi pakendi või kilekoti, millega ta asjad sulle jätab. Üleandmine korraldage nii, et pereliige jätab ravimi kas sulle ukse taha või nt postkasti, et minimeerida võimalikku kokkupuudet pisikutega.

Kasutan ühistransporti poes käimiseks, mida peaksin nüüd tegema?

Võimaluse korral väldi ühissõidukitega liikumist. Näiteks tee endale hädavajalikest asjadest nimekiri ja palu need poest tuua lähikondsel, kellel on auto. Kui ühissõiduki kasutamine on möödapääsmatu, hoia seal nii enda kui ka teiste tervist. Viirust võid levitada ka siis, kui oled enda teada terve.
- Aevastades või köhides kata suu taskuräti või varrukaga.
- Ära puuduta palja käega käsipuud või muud pinda.
- Ära puuduta enda nägu.
- Desinfitseeri käed esimesel võimalusel pärast ühissõidukist väljumist.
- Kui võimalik, hoidu teistest sõitjatest eemale.

Ühistranspordivahendi juht köhis ja tundus haige, mis toimub?

Köhimine ja haiglane välimus ei pruugi tähendada, et ühissõidukijuht on koroonaviirusega nakatunud. Ettevaatusabinõuna

- hoidu võimaluse korral juhi lähedale minemast,
- ära puuduta käsipuud ega muid pindu,
- ära puuduta enda nägu,
- pärast sõitu pese või desinfitseeri enda käed.

Kui tõesti arvad, et bussijuht võib olla tõbine, teavita sellest telefoni teel ühistranspordifirmat. Tervisekontrolli vajava juhi väljaselgitamiseks on firmal vaja teada ühissõidukiliini ja kellaaega.

Kardan, et sõitjate vähesuse tõttu pannakse bussiliin kinni. Kuidas ma edaspidi liigelda saan?

Kuna inimesed liiguvad praegu vähem, vähendatakse tõenäoliselt ka ühissõidukite liikumise sagedust. Näiteks võib ühistranspordifirma sõitjate vähesuse tõttu taotleda Maanteeametilt veomahu vähendamist. Kui Maanteeamet taotluse rahuldab ja sõiduplaan muutub, antakse sellest meedias teada. Kindlasti ei jäeta aga inimesi hätta ja tagatakse mõistlikud liikumisvõimalused. Selleks on Maanteeametil õigus sõlmida ühistranspordifirmadega eriolukorra ajaks avaliku teenindamise otselepingud. Nende alusel hüvitatakse firmadele kaasnevad kulutused.

Tallinnas on sisenemine bussidesse, trammidesse ja trollidesse esiuksest keelatud ning pileteid osta ei saa. Miks üle-eestiliselt seda pole?

Avalikel maakonnaliinidel bussijuhtide tervise kaitsmiseks ja võimaliku viiruse leviku piiramiseks tuleb inimestel eriolukorra kehtimise ajal siseneda kas keskmisest või tagumisest bussiuksest kui bussil on vastav uste arv. Ühtlasi ei pea inimesed valideerima sõiduõigust. Lisaks on ajutiselt peatatud piletimüük nendes maakondades, kus hetkel neid müüakse.

Kas ma võin endiselt bussiga sõita vajadusel välismaale?

Soovitame tungivalt välismaale mitte minna. Kui välismaale minek on millegipärast hädavajalik, siis arvesta, et bussiga välismaale reisides pead olema võõraste inimestega samas suletud ruumis mitmeid tunde, mis tähendab, et piisknakkuse levikuks läbi õhu tekivad soodsad tingimused.

Kui naasete riiki, siis alates 17.03 peavad kõik Eestisse tulijad jääma isolatsiooni, st Eestisse saabumisest 14 kalendripäeva jooksul püsima sisenemisel täidetud tervisedeklaratsioonis märgitud elukohas. Soovitame kiirelt tagasi pöörduda nendel reisil olevatel inimestel, kes soovivad seda teha või peavad seda tegema. Hiljem ei pruugi see olla enam võimalik, kuna olukord muutub kiiresti.
Kui olete veendunud, et saate kriisperioodil välismaal hakkama, siis järgige kohalike ametivõimude juhiseid. Kindlasti jälgige oma viisa või muu riigis viibimise aluse kehtivusaega.

Juhul, kui asukohariik on sulgenud piirid ja/või ei toimi rahvusvaheline transport, võtke ühendust välisministeeriumiga e-posti aadressil konsul [at] mfa.ee, (lisage oma isikuandmed ja probleemi kirjeldus) või Eesti saatkonnaga, et saaksime teid edasi juhendada.

Mida teevad kommertsliinid?

Kommertsliinidel kehtivad vedajate poolt kehtestatud piletimüügi ja bussidesse sisenemise tingimused. Nendeni on riigipoolsed soovitused ja piirangud jõudnud, nende täpsete tegevuste kohta saate infot otse ettevõttelt.

Kas rongid sõidavad tavapäraselt edasi?

Elroni rongide sisemust puhastatakse igapäevaselt, sealhulgas pööratakse jätkuvalt erilist tähelepanu erinevatele kontaktpindadele, et vähendada potentsiaalset piisknakkuse levikut. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium otsustab olukorra arenemisel reisirongi sõiduplaanide muutmise vajadus ning võimaldab piletimüügi rongisalongis vajadusel ilma klienditeenindajata.

Kuidas peaksin rongis käituma?

Võimalusel hoidu ühistranspordist ja püsi kodus. Kui mingil põhjusel pead kuskil ilmtingimata käima, siis vali liiklemiseks meetod, kus puutud kokku võimalikult väheste inimestega. Kõige paremini saad enda keskkonda kontrollida, kui liikled nt jalgsi või kui ilmastikuolud seda lubavad, jalgrattaga.

Kui tõesti pead ühistransporti kasutama, siis jälgi, et sa ei aevasta ega köhi kellegi peale. Ühtlasi proovi vältida olukorda, kus puutud palja käega käsipuud või puudutad mõnda muud pinda ühistranspordis. Lisaks kui võtad istet, proovi istuda võimalusel hajutatult. Eesmärk on minimeerida potentsiaalsete pisikute levikut. Kuigi sa pole enda teada koroonaviirusesse nakatunud, ei maksa riskida teiste tervisega. Hoidu enda näo puudutamisest ning desinfitseeri enda käed pärast ühistranspordi kasutamist võimalikult kiiresti.

Turismiettevõtlus ja reisimine

Kui reisi sihtkohariigi või transiitriigi piirid on suletud, siis kuidas saan oma kliendid sealt ära tuua?

Esmalt peab reisikorraldaja andma raskustesse sattunud reisijale viivitamata abi, eelkõige asjakohast teavet tervishoiuteenuste, kohalike ametiasutuste ja konsulaarabi kohta, samuti aitama reisijat sidepidamisel ja alternatiivsete reisivõimaluste leidmisel. Tagasireisi võimatusel kannab reisikorraldaja kulud ka vajalikule majutusele.

Mitmel juhul on ka piiride sulgudes lubatud inimestel koju pöörduda, kuid juba reisil olles soovitame järgida kohalike ametivõimude juhiseid. Kui Eesti kodanikel tekib reisilt koju pöördumisega probleeme, siis palume helistada konsulaarabi hädaabitelefonil: +372 53 01 9999 (24 h).

Lisainfo Välisministeeriumi kodulehel: https://vm.ee/et/koroonaviirus-2019-ncov

Kes hüvitab ettevõtjale inimese reisi katkestamisega seotud kulud ja võimalikud nõuded?

Juhul kui pakettreis sisaldas reisijavedu, on tagasireisi korraldamine reisikorraldaja kohustus. Samuti vahepealne majutus, kui see peaks vajalikuks osutuma. Samuti on reisijatel õigus tagasi saada raha teenuste eest, mis osutamata jäid. Poolte kokkuleppel võib reisitasu tagastamise asendada ka kinkekaardiga või tulevase reisi hinnast soodustuse tegemisega.

Mõistame, et tegemist on suure finantsilise koormusega ning turismisektor on keerulises olukorras. Oleme kaardistanud koostöös ettevõtjatega kõige probleemsemad kohad ja töötanud välja riigipoolsed ettepanekud leevendusmeetmeteks. Täpsemalt saab meetmete ja summade kohta lisainfot valitsuse, Kredexi, Töötukassa või MKM-i kodulehtedelt.

Mu lend tühistati, millised on mu õigused?

Kui lennuettevõtja lennu tühistab, on reisijal õigus lennupileti raha tagasi saada (kui reis sai alguse EL-st või kolmandast riigist, aga lendu teostas EL vedaja). Lisaks on reisijal õigus lennuettevõtja abile ja hoolitsusele, näiteks toitlustuse või majutuse tagamine, kui inimene jääb jätkulennust maha. Tuleb arvestada, et asendusteekonna pakkumise ei pruugi lennuvedajal olla praegu objektiivselt võimalik. Kui reisija valib piletiraha tagastamise või asenduslennu hilisemal kokkulepitud kuupäeval, siis ei ole lennuvedajal enam kohustust reisija eest hoolitseda.

Juhul, kui asukohariik on sulgenud piirid ja/või ei toimi rahvusvaheline transport, võtke ühendust välisministeeriumiga e-maili aadressil konsul [at] mfa.ee, (lisage oma isikuandmed ja probleemi kirjeldus) või Eesti saatkonnaga, et oleks võimalik anda edasisi juhiseid.

Lisateavet lennureisija õiguste kohta praeguses olukorras leiab ka Euroopa Komisjoni avaldatud ülevaatest, vt siit (PDF).

Tarbijaõiguste kohta leiad lisainfot ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehelt: https://www.ttja.ee/et/eriolukorra-kkk

Mul on juba ostetud reis ja lennupiletid välismaale. Ettevõte neid hüvitada ei taha, kust saan edasist abi küsimuse lahendamiseks?

Täpsemat abi saate Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametist. Amet on väljastanud koroonaviirusega seoses ametliku info oma kodulehel: Koroonaviirusega seotud info. Lisainfot saab ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infoliinilt +372 620 1707.

Loe reisimise ja tarbijaõigustega seotud korduma kippuvaid küsimusi: https://www.ttja.ee/et/reisimine

Reisimisega seotud lisainfo leiad Välisministeeriumi kodulehelt: https://vm.ee/et/koroonaviirus-2019-ncov ja Reisi Targalt portaalis: https://reisitargalt.vm.ee/

Side ja infoühiskonna teenused

Kas sideteenused (telefon, internet) jätkuvad?

Täna ei ole ühtegi indikatsiooni, et tekiks häireid telefoni või internetiühenduse teenustes.

Kas riigi IT-taristu ja andmesidevõrk peab vastu nt kaugtööst tulenevale suurenenud koormusele? St nt kaugtöökeskkondade kasutamine, andmemahukate videokonverentside pidamine, arvutimängud, videostriimingu keskkondade suurenenud kasutus jms.

Täna ei ole ühtegi indikatsiooni, et tekiks häireid telefoni- või sideteenustes. Telekomiettevõtjad on kinnitanud, et nad suudavad tagada sideteenuse toimimise ka eriolukorra ajal ning katkestuste korral ka nende taastamise.

Kui väga palju inimesi kodutööle jääb, siis kuidas on tagatud riigiteenuste toimimine?

Eesti e-riik toimib tavapärases rütmis ja on ka suureks eeliseks, kuna inimesed on harjunud asju interneti teel ajama ja seetõttu ei mõjuta ka näiteks erinevate teeninduste sulgemine inimeste igapäevaelu nii olulisel määral kui mujal. Riigiteenused toimivad ja inimesed saavad mugavalt oma asju ajada. Riigivõrku ja -teenuseid haldavatel Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusel ja Riigi Infosüsteemi Ametil on töö tavapärasel moel jätkamiseks olemas kaugtöövõimalused.

Kas laialdane koroona-teemaliste petu- ja õngitsuskirjade levik võib endaga kaasa tuua laiaulatuslikuma küberprobleemi?

Petu- ja õngituskirjad on levinud ka muul ajal ning küberturvalisuse vaatest on olukord stabiilne ja rünnete intensiivistumist või pahavara leviku suurenemist täheldatud ei ole. Palume inimestel olla tähelepanelikud ning jälgida, et neile saadetav info pärineks usaldusväärsetest allikatest. Ei maksa uskuda kiiret tegutsemist nõudvaid kirju ja kõnesid tundmatutelt saatjatelt ning esitada oma isikuandmeid kahtlastele veebilehtedele või telefoni teel.

Energiavarud

Kas elekter ja soojus jõuab inimesteni?

Täna ei ole ette näha probleeme inimeste varustamisel elektri ja soojaga.

Kas kütust jätkub?

Hetkel kütuse tarneahelad toimivad, ettevõtetel on ka endal tagavara. Lisaks on riigil 90 päeva bensiini ja diisli varu.

Majandus, väliskaubandus ja kriisitoetused

Millised sektorid on kõige enam täna hädas?

Täna teame, et kõige kriitilisem on turismisektoril (reisiettevõtlus, majutus, toitlustus, konverentsid, üritused). Järjest keerulisemaks läheb olukord transpordis, viitega jõuavad probleemid tööstusesse ja teenindusse. Sisuliselt puudutab olukord kogu ettevõtlussektorit.
Ettevõtete peamised probleemid:
  • Likviidsusprobleemid (laenukohustused, arvelduskrediit)
  • Töötajate koju jäämine (sh kes maksab), eriti kus kaugtöö pole võimalik
  • Sundpuhkus (vs koondamine vs osaline töökoormus)
  • Toetatud projektides paindumatud lahendused (probleemid võivad ilmneda hiljem, EL reeglid)
  • Negatiivne mõju nõudlusele on juba tuntav laial skaalal

Milliseid täiendavaid teenuseid hakkab KredEx kriisiga seotud ettevõtetele pakkuma? Millal need ettevõtetele kättesaadavaks saavad?

KredExi meetmete paketid on välja töötatud vastavalt kriisi kulgemise erinevatele võimalikele stsenaariumitele ning eesmärgiga aidata ettevõtete likviidsusprobleeme kas ennetada või pehmendada.

Vastavalt valitsuse otsusele, hakkab KredEx juba kokku lepitud majanduspaketi raames pakkuma järgmisi uusi teenuseid:

  • Laenukäendus uute ja olemasolevate pangalaenude tagamiseks. Siin saab KredEx sihtotstarbelist toetust kuni 1 miljard eurot laenukäenduste andmiseks.
  • Käibelaen - 500 miljonit eurot ettevõtetele käibelaenu andmiseks koroonapuhangust tingitud likviidsusprobleemide ületamiseks, sh vajaduse korral pangalaenu maksete tasumiseks.
  • Investeerimislaen - 50 miljonit eurot ettevõtetele investeerimislaenu andmiseks ületamaks koroonapuhangust tingitud raskusi.

Rohkem infot leiad siit: https://kredex.ee/et/koroona

Mida pean tegema, et minu ettevõte saaks kasutada KredExi poolt pakutavaid teenuseid?

Kõige olulisem esimene samm ettevõtja jaoks on pöörduda oma kodupanka, KredExi poole ei ole vaja täiendavalt pöörduda. KredEx teeb koostööd kõigi suuremate pankadega Eestis ning läbi nende jõuavad KredExi meetmed ettevõtjani. Kui pangad ettevõtteid enam ei finantseeri, annab KredEx ettevõttele vajadusel erakorralist laenu.

Kuidas käsitletakse alustavaid ja (ajutiselt) raskustesse sattunud ettevõtjaid KredExi meetmetes?

Alustajatele on mõeldud stardilaen, mille tingimused ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Iduettevõtted (start-upid) ei käi raskustes oleva ettevõtja määratluse alla, seega saab ka neid toetada. KredExi eesmärk on toetada ettevõtjaid, kellel on lootust ellu jääda ja kriisi järgselt areneda. KredExi kriisimeetmed on mõeldud ettevõtjatele, kes ei olnud 31. detsembri 2019. aasta seisuga raskustes, kuid kes sattusid raskustesse COVID-19 puhangu tõttu või pärast seda. COVID-19 puhangu tõttu raskustesse sattunud ettevõtetest võib KredEx toetada ettevõtteid, kes on tegutsenud vähem kui kolm aastat. Ettevõtteid, kes on tegutsenud rohkem kui kolm aastat, võib toetada ainult juhul, kui nende akumuleeritud kahjum ei ole suurem kui pool osakapitalist (eeldades, et reservid puuduvad omakapitali koosseisust).

Kas ettevõtte suurus/väiksus on oluline, kui KredExi täiendavatele teenustele taotlust esitada?

Ei ole. Ettevõttel peab olema plaan ja ta peab olema jätkusuutlik.

Kas KredExi käenduse toodet pakutakse koostöös kõikide Eestis registreeritud krediidiasutustega?

Teenust pakutakse koostöös pankade ja Finantsinspektsiooni poolt järelevalvet tehtavate krediidiasutustega.

Kas KredExi poolt pakutav erakorraline laenukäendus uute laenude väljastamiseks võimaldaks ettevõttel taotleda pangast käibelaenu selleks, et ta saaks tasuda sellega rendi- ja kommunaalmakseid?

Jah, nii laenukäendus kui otselaen võimaldab taotleda laenu rendi- ja kommunaalmaksete tasumiseks, kui ettevõte selleks laenu vajab. 

Kas KredExi tugi on ka neile ettevõtjatele, kes satuvad raskustesse mõne kuu pärast?

Jah, kui ettevõtja vastab tingimustele ning raskused on põhjustatud COVID-19 tõttu.

Räägitakse, et riik plaanib ettevõtteid toetada ka pikaajalise abipaketi kaudu. Mida see endast täpselt kujutab?

Tõepoolest, pärast seda, kui lühiajaline pakett on ettevõtetele kättesaadav, hakkab valitsus koostöös ministeeriumidega välja töötama pikaajalise abipaketi meetmeid. Nende eesmärk saab olema tänasest turušokist kiirem taastumine.

Tehase töötajal avastati COVID-19 nakatumine ning ta on kodusel ravil. Kas käesoleval hetkel on vajalik/kohustuslik ülejäänud tehase töötajad koju karantiini saata?

Täna ei ole kohustuslik töötajaid koju saata. Küll aga peaks tarvitusele võtma kõik bioloogilise ohuteguri minimaliseerimiseks vajalikud meetmed. Näiteks töökeskkonna tihedam puhastamine ning võimalusel töötajate vahelise kontakti vähendamine.

Kui tehase juhtkond otsustab töötajad siiski koju karantiini saata, kuna kollektiivis oli viirusesse haigestunud töötaja, siis millise töölepingu seaduse punkti alusel on võimalik seda teha ning kas riik hüvitab koju saadetud töötajatele saamata jäänud töötasu või haiguslehe?

Tööandjal on võimalik seda teha, kuid arvestama peab, et töölepingu seaduse §35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd. Kui töötajale on väljastatud töövõimetusleht, hüvitatakse see vastavalt kehtivale korrale.

Eesti kehtestas piirikontrolli. Kuidas see mõjub kaubandusele?

Riigipiiri ületades peab arvestama pikemate järjekordadega. Riiki võib siseneda või seda läbida rahvusvahelist kaubavedu teostav transport ning elutähtsat teenust osutavad inimesed, näiteks tervishoiutöötajad eeldusel, et neil puuduvad haigussümptomid.
Eesti riiki tohivad transiitkoridorina läbida ka välismaalased, et jõuda oma koduriiki, juhul kui neil ei ole viirussümptomeid. Neile 14-päevane isolatsiooninõue ei rakendu tingimusel, et riiki läbitakse sel eesmärgil viivitamata.

Kas tegevusloata kaubavedu on lubatud? Millised dokumendid peavad kaasas olema ja kas on karantiinikohustus?

Rahvusvahelised kaubaveod on lubatud, sh tegevusloata veosed. Tasulisel veoseveol peab olema autos kaasas selle auto kohta:

  • ELi või EMP liikmesriigi vedajale antud ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (erandid rahvusvahelistel vedudel on sätestatud AutoVS § 6 lõikes 1 – näiteks oma kulul korraldatud veod EL-s);
  • veose saatedokument (CMR või nn „loading list“);
  • välislepingust tulenev veoluba või CEMT-veoluba, kui kaupa Eestist välja kolmandasse riiki või kolmandast riigist Eestisse veab Austria, Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Küprose, Luksemburgi, Norra, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Ungari vedaja;
  • tühja auto sisenemisel on vaja tõendada, mille alusel ja kuhu sõidab veosele järgi (näiteks veotellimus). Omal kulul korraldataval veoseveol peab autojuhil olema kaasas veose kohta dokument, millega tõendatakse, et see veos on omal kulul vedu korraldava ettevõtte omandis või on see ettevõte selle veose ostnud, müünud, remontinud, kaevandanud, töödelnud. Omal kulul veoseveol on ka teisi nõudeid, mis on kehtestatud ELi määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d, aga eriolukorras koormaks nende kontrollimine liialt kontrolli teostajat.

Kaubaveoga vahetult seotud isikud on karantiinist/liikumispiirangust vabastatud. Lisaks autojuhile on ka laadijal lubatud autos viibida ja neile ei kehti 14-päevane garantiinõue Eestisse saabumisel.

Soome sulges oma riigipiiri. Kas kaubaveol kehtib juhile kohustus viibida karantiinis 14 päeva Soome poolel ja 14 päeva Eesti poolel?

Tulenevalt vabariigi valitsuse 15.03.2020 määrusest nr 78 „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõttu“ on riigipiiri lubatud Eestisse sisenemise eesmärgil ületada autojuhil, kellel ei esine haigusnähte ning kes on seotud vahetult kauba ja tooraine transpordiga. Haigusnähtude esinemisel piiriületus tõkestatakse.

Haigusnähtudeta isiku puhul on käitumisjuhised ja soovitused välja toodud:

Piiriületusel teavitab politseiametnik isikut Eestis viiruse leviku tõkestamiseks kehtivatest reeglitest.

Kaubanduskeskused

Millal saab jälle kaubanduskeskustesse minna?

Kaubanduskeskused on lubatud avada piiratud tingimustel alates 11. maist.

Seal tuleb järgida 2 + 2 reeglit ning tagada töötajate ja klientide ohutus.

Klientidel on tungivalt soovitatav kanda maski või katta nina ja suu muul viisil.

Keskuste toitlustusasutustes võib pakkuda toitu ka kohapeal, aga ainult kuni kella 22-ni. Nii välditakse restoranides, kohvikutes ja baarides inimeste õhtust kogunemist.

NB! Keskustes jäävad endiselt suletuks laste mängutoad, kasiinod, mänguautomaatide saalid ning meelelahutusasutused, sealhulgas keegli-, bowlingu- ja piljardisaalid ning täiskasvanute klubid.

Samuti jääb nii kaubanduskeskustes kui ka mujal kehtima avalike kogunemiste, kinoseansside, ööklubiürituste, etenduste, kontsertide ja konverentside korraldamise keeld.

Kuni eriolukorra lõpuni on kõigil kaubanduskeskuste klienditeenindajatel soovituslik kanda suletud ruumis isikukaitsevahendeid.

Kas pean kaubanduskeskuses käies kandma maski?

Kui Sa lähed kaubanduskeskusse või mujale poodi, siis kehtib tungiv soovitus kanda seal maski või katta suu ja nina muul viisil. Maski kandmise kohustust siiski ei ole.

Kas alates 11. maist saan minna ka kaubanduskeskuses olevatesse riidekauplustesse?

Jah, alates 11. maist on lubatud kaubanduskeskustes avada kõik kauplused ja pakkuda kõiki teenuseid eeldusel, et seal

    järgitakse 2 + 2 reeglit ja
    tagatakse desinfitseerimisvahendid nii töötajatele kui ka klientidele.

Klientidel soovitame tungivalt kanda kaupluses maski või katta oma suu ja nina muul viisil.

Peale selle soovitame Sul ostud enne läbi mõelda, et viibiksid kaupluses võimalikult lühikest aega ja väldiksid kauba tarbetut katsumist.

NB! Kui Sul on haigusnähte, siis Sa ei tohi kauplusse minna.

Kas kaubanduskeskuse söögikohas on alates 11. maist lubatud ka kohapeal süüa?

Jah, kaubanduskeskustes on alates 11. maist lubatud pakkuda toitlustusasutustes toitu ka kohapeal söömiseks. Kehtivad järgmised reeglid:
    - 2 + 2 reegel,
    - tagada tuleb desinfitseerimisvahendid nii töötajatele kui ka klientidele,
    - lauas teenindamine on kohustuslik,
    - kliendid tohivad ise võtta ainult pakendatud toitu.

Kas kaubanduskeskustes ja seal asuvates poodides tohib teha kampaaniaid?

Kauplejatel on tungiv soovitus hoida ostukampaaniad e-poodides ja mitte korraldada tootetutvustusi, et vältida inimeste massilist kogunemist keskustesse.

Kuidas pean kaupluse omanikuna sorteerima maske ja kindaid?

Kauplejal tuleb tõenäoliselt viirusega saastunud jäätmed (sh isikukaitsevahendid) visata teistest jäätmetest eraldi ja hoida neid suletud kotis. Jäätmed tuleb visata olmejäätmemahutisse 72 tunni möödudes.

Kuidas jäävad lahti/kinni postkontorid?

Postkontorid jäävad avatuks. Tagada tuleb külastajatele desinfitseerimisvahend sisse- ja väljapääsu juures. Postkontorid, mis asuvad kaubanduskeskustes, kuid on eraldi sissepääsuga, jäävad samuti tavarežiimil avatuks juhul, kui kõik tervishoiunõuded on tagatud.

Avatuks jäävad ka need postkontorid, mis asuvad kaubanduskeskustes ning mille saadetisi ei saa sama linna piires ümber suunata. See puudutab kokku 16 kohalikku postkontorit, mis asuvad väiksemates kaubanduskeskustes üle Eesti. Avatuks jäävad: Kambja postkontor; Elva postkontor; Lihula postkontor; Mustla postkontor; Sindi postkontor; Võhma postkontor; Kehra postkontor; Keila postkontor; Maardu postkontor; Paldiski postkontor; Jõhvi postkontor; Kohtla-Järve postkontor; Iidla postkontor; Tapa postkontor; Kunda postkontor ja Kohila postkontor.

Kuidas täita nõuet paigaldada desovahendid klientidele kui neid pole mitte kusagilt saada? Elanikkond on kõik mõistnud seda kui kohustust ja nõuavad poe sulgemist, kui tal desovahendeid ei ole.

Terviseamet soovitab pöörduda vabariigi valitsuse töörühma poole, mis tegeleb isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendite hankimisega ja mida juhib Jaak Aab.

Kuidas peaks pood suutma tagada inimeste 2-meetrise vahe hoidmist. See on võimatu meile. Ja pole ka mõeldav, et politsei poodides patrullib. Samamoodi on valitsuse otsuses ähvardus, et pood suletakse, kui ta seda nõuet ei täida.

Loodame, et inimesed mõistavad vajadust käituda vastutustundlikult, et viiruse levikut inimeselt inimesele tõkestada. Poeomanik saab siinkohal jälgida poodi sisenevate inimeste arvu ning seda vajadusel piirata, lisaks on võimalik oma klientidele sellekohaseid meeldetuletusi teha.

Kas võib käte desinfitseerimiseks panna 80%-list viina täitepudelitesse?

Ei. Lisaks alkoholile muudavad desinfitseerimisvahendi tõhusaks ka mitmed teised komponendid, mis aeglustavad toote aurustumist pinnalt või parandavad pinna märgumist. Sellega saavutatakse viiruse vastaseks toimeks vajalik üheminutiline kontaktaeg. Etanool üksi ei pruugi bakterit või viirust tappa, sest see aurustub liiga kiiresti. Etanooli kasutamine desinfitseerimisvahendina võib vähendada haigustekitaja aktiivsust, kuid selle tulemusel võib tekkida ka etanooli suhtes resistentne haigustekitaja.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et registreerimata ja kontrollimata desinfitseerimisvahenditel ei pruugi olla tegelikke desinfitseerivaid omadusi ning seetõttu ei pruugi need kasutajat kaitsta.

Kas võime kliendi WC-d keskuses sulgeda?

Kaubanduskeskuste üldkasutatavad ruumid, mis on vajalikud toidupoodi, apteeki või teistesse erandite alla kuuluvatesse kohtadesse minemiseks, peavad olema lahti. Terviseamet soovitab ka WC-d mitte sulgeda - soovitatakse tõhustada  WC ruumide koristust ja desinfitseerimist, võimalusel paigalda kätepesu juhendid. Soovitame tutvuda ka juhendiga Terviseameti kodulehel.

Kas restoranidele on kirjeldatud täpsemad nõuded kauba üleandmisel klientidele? Kas on määratud mingi inimeste arv, kes võivad korraga näiteks restorani köögis töötada?

Järgida tuleb üldisi nõudeid tööandjatele – tagada tööpindade piisav puhastus, jälgida töötajate tervist, võimaldada regulaarset kätepesu või käte desinfitseerimist, korraldada töö nii, et töötajad puutuksid kokku minimaalselt. Täpsem juhend Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel.

Kas kauplustes on lubatud teha inventuuri, remonti või kokku panna e-tellimusi? Seda siis mitte kaubanduskeskuse valdaja, vaid üürniku poolt? Selle lubamine on hädavajalik, et e-kaubandus püsima jääks.

Jah, kaubanduskeskuses olevatesse kauplustesse on poe omanikel ja töötajatel lubatud minna, st nad saavad teha inventuuri, panna kokku e-poe tellimusi jms.

Ehitus

Kas riik sulgeb ehitusplatsid?

Praegu valitsus sellist otsust teinud ei ole. Siiski tuleb ehitusobjektidel jälgida, et nakkuse leviku oht oleks viidud miinimumini. Ehitajate töö nõuab tihtipeale rohkem kui paari inimese viibimist objektil, kus on võimalik järgida vajalikke töökorralduse ja ohutuse reegleid. Töökohal tuleb kasutada isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendeid ning objektil peab arvestama, et distants inimeste vahel oleks võimalusel vähemalt 2 meetrit. Siseruumide puhul on oluline nende pidev tuulutamine ja regulaarne puhastus. Objekti nõupidamised ei tohi toimuda soojakutes, vaid tuleb pidada väljas. Haiged ja võimalikud nakatunuga kokku puutunud ning riskigrupid tuleb kohe koju saata.

Koroona mõjude tõttu ei saa ehitusobjekt õigel ajal valmis. Mis nüüd saab?

Kui tekivad tõrked, tööd seiskuvad ja objekti tähtaegadest pole enam võimalik kinni pidada, tekib vääramatu jõu (force majeure) olukord. Sel juhul on osapooltel õigus nii tähtajad kui ka muud lepingulised kohustused üle vaadata, leidmaks mõistlik lahendus mõlemale osapoolele.

Majanduslanguses hakkavad tellimused tõenäoliselt vähenema. Kas riik saaks praegu ise ehitusettevõtetele rohkem tööd anda?

Valitsus kinnitas 2. aprillil lisaeelarve, mis sisaldab ka ehitusettevõtetele mõeldud abipaketti majanduslanguses vee peal püsimiseks. Riik otsustas sellega eraldada ehitussektorile 145 miljonit eurot, et aidata turul stabiilsust säilitada. Suurendame juba sel aastal riigi kui tellija rolli turul, aga põhilised väljamaksed hakkavad ettevõtetele tulema järgnevatel aastatel. Esmalt peame kustutama selle tulekahju, mis ohustab inimeste tervist, ning siis saame pöörata suuremat tähelepanu investeeringutega majanduse turgutamisele.

Kuna suurte infraobjektide puhul on väga keeruline protsessi kiirendada, on kõige olulisem võtta esmalt töösse need objektid, mis on juba ette valmistatud. Nii on ehitussektorisse suunatavast rahast 100 miljonit eurot planeeritud korter- ja väikeelamute püstitamise ja rekonstrueerimise kaasfinantseerimiseks. Kohalikele omavalitsustele antakse teedeehituseks 30 miljonit ning maanteeametile 10 miljonit eurot. Mahajäetud majade lammutamiseks eraldati 5 miljonit eurot, mille võrra suureneb KredExi juba praegu olemasoleva hoonefondi lammutustoetuse eelarve.

Kas ruumide tuulutamine aitab viirusest hoiduda?

Praeguste teadmiste põhjal ei saa välistada piisknakkusena leviva SARS-CoV-2 levikut ruumides piiskade aurustumisel tekkivate peenosakeste kaudu. Et viia viiruse leviku risk miinimumini, tuleb hoone õhutus üle vaadata. See on eriti oluline hoolekandeasutustes ja mitteeluruumides, kus töö eriolukorra ajal jätkub.

Milliste seadistuste peal peab hoone ventilatsioonisüsteem praegu töötama?

Mitteeluruumides ja hoolekandeasutustes ei tohi eriolukorra ajal hoone ventilatsioonisüsteemi välja lülitada isegi siis, kui hoone pole kasutuses. Ventilatsioonisüsteem peab ka õhtutel ja nädalavahetustel töötama kas projekteeritud (100-protsendilisel) tootlikkusel ehk tavapärasel päevarežiimil või vähendatud, vähemalt 40-protsendilisel tootlikkusel. Vähendatud tootlikkusel töötav ventilatsioonisüsteem tuleb projekteeritud tootlikkusele lülitada vähemalt kaks tundi enne hoone või hoone osa kasutamise algust.

Kauplusladudes ja ostukeskustes on tihtipeale kasutusel retsirkulatsiooniga ventilatsioonisüsteemid. Need tuleb lülitada sajaprotsendiliselt välisõhu peale, et vältida võimalikku viiruste tagastumist läbi ventilatsioonisüsteemi. Ka muude ventilatsioonisüsteemide töös tuleb üle vaadata õhu sissepuhke ja väljatõmbe seadistused, et süsteem oleks võimeline õhku välja tõmbama ilma seda tagasi suunamata.

Kui hoones pole sisekliimat tagavaid ventilatsioonisüsteeme, tuleb ruume intensiivselt tuulutada. Seda tuleks teha vähemalt kord tunnis ja 15 minuti jooksul enne mitme inimese koosviibimist.

Ruumipõhine ringlusõhuga jahutus- või kütteseade (näiteks puhurkonvektor, fan-coil, split-seade) tuleb välja lülitada. Seda välja arvatud juhtudel, kus see on vajalik ruumis kindla temperatuuri tagamiseks või seadet pole võimalik välja lülitada. Sellisel juhul tuleb tagada läbi seadme pidev õhuvool. Kui fan-coil töötab, siis tuleb see ümber seadistada nii, et ventilaator vahepeal välja ei lülituks, et vältida viiruse kogunemist filtrisse.

Suur osa inimesi töötab või õpib praegu kodus, aga mina tahaks oma korterit remontima hakata. Kas ma tohin seda üldse teha, kui sellega kaasneb müra?

Kuna valitsus on andnud juhised püsida kodus, on praegu loomulikult hea aeg kodu remontimiseks. Küll aga peaks arvestama ka teistega - kui tead, et seina taga elavad naabrid on kodutööle jäänud, siis püüa oma remonditööd ajastada nii, et see naabreid üleliia ei häiriks.

     

     

     

    Viimati uuendatud: 17. Juuni 2020