Sa oled siin

ELMO kiirlaadimisvõrgustiku enampakkumine

Korduma Kippuvad Küsimused
 

Lisainfo enampakkumise kohta leiab meie kodulehelt.

1. Palun loetleda osapooled kellega on sõlmitud lepingud, mis on Kredexil sõlmitud, et lõppkliendile laadimisteenust osutada. Sarnased lepingud (näiteks maaomanikega üürilepingud) võib üldistada üheks lepinguks. Antud info on vajalik, et Omandaja saaks aru, mis lepingud on vaja sõlmida, et kõik enampakkumise tingimused saaksid täidetud.)

Vastav info on kättesaadav enampakkumise tingimuste dokumentide lisas nr 2, milles sisaldub koondinfo iga laadimiskohaga seotud lepingute, s.h maaomanike poolt antud kirjalike nõusolekute kohta. Käesoleval ajal on senise teenuse pakkumiseks sõlmitud maaomanikega kas isikliku kasutusõiguse lepingud, üürilepingud, või saadud maaomanikelt kirjalikud nõusolekud laadija viimaste maal hoidmiseks, võrguettevõtetega on sõlmitud võrgulepingud ja elektrimüüjaga on sõlmitud elektriostuleping. Haldussüsteemi on loonud ABB AS ja on seda senini hankelepingu täitmise raames opereerinud, laadimistaristu omandamisel peaks omandjala leidma endale kas operaatorteenuse partneri või hakkama laadijate keskseks juhtimiseks ja arveldusteks vajalikku süsteemise ise opereerima ja edasi arendama.

2. Kas kõik laadimispunktid on kaetud kehtiva isikliku kasutusõiguse või üürilepinguga või kirjaliku lepinguga?

MKM-i lehel on enampakkumise dokumentide lisa nr 2, millest nähtuvad iga laadija asukohaga seotud lepingud. Osades kohtades ei ole isikliku kasutusõiguse lepinguid ega üürilepinguid, vaid on maaomanike ühepoolsed kirjalikud nõusolekud laadimispunkti rajamiseks oma maal ning tähtajatuks kasutuseks. Juhime siiski tähelepanu, et laadimistaristu omandaja ei pea tingimata jätma kõiki laadijaid asukohtadesse, kus need on praegu, vaid võib sõlmida uute maaomanikega uued kokkulepped ja laadijaid mujale paigutada, eeldusel, et on täidetud enampakkumise tingimustes toodud nõue laadijate omavaheliseks kauguseks.

3. Jääb ebaselgeks, kuidas on enampakkumise korraldaja planeerinud isiklike kasutusõiguste üleandmise? Kui palju isiklike kasutusõiguste lepinguid üle antakse ning kas seda saab teha ühe tehinguga või tuleb iga isikliku kasutusõiguse lepingut eraldi käsitleda?

Isikliku kasutusõiguse lepingute arv tuleneb ka enampakkumise dokumentide lisast nr 2. milles on iga laadimiskoha kohta nimetatud, millised lepingud seal juures on. Isikliku kasutusõiguse lepingud antakse üle ühe tehinguga.

4. Kas üürilepingutega hõlmatud objektide osas on võõrandajal olemas üürileandjate kirjalikud nõusolekud lepingute üleandmiseks?

Kõiki maaomanikke on teavitatud lepingute üleminekust, eraldi kirjalikke nõusolekuid ei ole vaja, kuna laadimispunktide võrgustik ja sellega seotud lepingud moodustavad käitise VÕS § 185 mõttes.

5. Kas kõikide rajatise osas on olemas kehtivad kasutusload? Kui osadel rajatistel kasutusluba puudub, siis millistel ning mis põhjustel ei ole neid väljastatud?

Kasutuslubade kohta on info kättesaadav ehitisregistrist, vastavalt konkreetse laadija asukoha aadressile (vt enampakkumise tingimuste lisa 2). Asukohtades, kus kasutusluba väljastatud ei ole, on põhjuseks ennekõike see, et tegemist on olnud laadija aluse maa kasutamisega üürilepingu alusel ning seega on kasutusloa taotlemiseks õigustatud isik olnud konkreetne maaomanik.

6. Palume täpsustada, millised täitmata kohustused kaasnevad Omandajale ABB-ga sõlmitud lepinguga, mis lõppeb enampakkumise tingimuste lisa 1 kohaselt 31.08.18.

ABB AS ja SA KredEx vahelisest hankelepingust, mis lõppeb hiljemalt 31.08.2018.a, ei kaasne laadimistaristu omandajale kohustusi. Hankeleping sõlmiti riiklikul tellimusel (haldusülesanne) laadimistaristu rajamiseks ja opereerimiseks kuni käesoleva ajani ning alates laadimistaristu omandi üleminekust ostjale,  korraldab laadimistaristu opereerimist ja toimimist ostja.

7. Kas käitise hulgas on ABB poolt väljastatud litsentsid (sisaldavad litsentside kulusid)?

Vastavalt enampakkumise tingimuste p-le 1.1.4 ei ole  käitise hulgas eraldi ABB poolt väljastatud litsentse haldustarkvarale, kuid haldustarkvara on loodud KredExi ja ABB vahelise lepingu täitmise raames KredEx'i jaoks, KredEx'i ja ABB AS vahel sõlmitud hankelepingust tulenevalt on KredExil ja ka laadimistaristu omandajal õigus neid nõuda. Vastavalt enampakkumise dokumentide p-le 1.1.4 antakse üle ABB AS-i ja KredEx’i vahel 22.12.2011 sõlmitud hankeleping koos lisadega ning 25.01.2012 ja 05.10.2012 sõlmitud hankelepingu muutmise lepingud haldussüsteemi loomiseks, sh erinevad alasüsteemidest koosnevad IT-lahendused ja tema sidus- ja tugitarkvarad koos lähtekoodiga, mis on vajalikud Kiirlaadimistaristu tervikliku toimimise juhtimiseks ja haldamiseks. Vastavalt KredExi ja ABB AS vahel käesoleval ajal kooskõlastatavale eraldiseisvale litsentsilepingu projektile, tehakse laadimistaristu omandajale kättesaadavaks vastava kasutajatunnuse ja parooliga võimalus vajaminev tarkvara alla laadida.

8. Millised kulud kaasnevad haldussüsteemi hooldus ja operaatorteenuse lepinguga?

See on laadimistaristu omandaja otsustada. Tagatud peab olema laadimistaristu terviklik toimimine ja laadijate keskne juhtimine vastavalt enampakkumise tingimustes toodule, kuid seda, kas ja millises mahus soovib omandaja kasutada üleantavaid komponente ja millises mahus luua omad lahendused või osta muude teenusepakkujate lahendusi, on juba omandaja otsustada.

9. Millised IT- lahenduses koos sidus- ja tugitarkvaradega antakse omandajale üle?)

Süsteemi kirjeldus on toodud enampakkumise dokumentide lisas nr 6, mis on kättesaadav Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel enampakkumise teate juures siin: https://www.mkm.ee/et/ministeerium-kontaktid/teated-ja-hanketeated#elmo

10. Enampakkumise tingimuste p 10.4 kohaselt, kui enampakkumise tingimuste kinnitamata jätmise põhjuseks on pakkuja tegevusest või tegevusetusest tingitud asjaolu, on enampakkumise korraldajal õigus nõuda nimetatud pakkujalt leppetrahvi kuni 50 000 €. Nimetatud leppetrahvi kokkulepe on liialt lai ning ebaproportsionaalne. Tegemist võib olla igasuguse pakkuja poolse tegevuse või tegevusetusega, mille puhul tekib automaatselt leppetrahvi nõue. Palume punkti sõnastus üle vaadata ja kitsamalt täpsustada.

Peame nimetatud sätet siiski mõistlikuks, arvestades sealjuures enampakkumisel oleva taristu edasise jätkumise ja enampakkumise nurjumise võimaluse välistamise olulisust. Eeltoodust tulenevalt ei pea võimalikuks leppetrahvi sätet kitsendada.

11. Palume esitada nimekiri  üleantava käitisega seotud puudustest. Palume esitada kogu käitisega seotud dokumendid, sh ka vara tehnilise korrasoleku dokumendid. Palume kinnitage, et iga seadme kõik komponendid on töökorras ning kui need ei ole, siis palume esitada nimekiri puudustest.

Üleantavad laadijad on käesoleval ajal töökorras ning toimivad eesmärgipäraselt ning seega teadaolevaid puudusi ei esine. Juhul, kui mõne laadija töös esineb enne vara üleandmist siiski rikkeid, vastav laadija parandatakse müüja kulul ning omandajale tehakse kättesaadavaks vastav dokumentatsioon.

12. Enampakkumise tingimuste p 15.5.2 kohaselt on omandaja kohustatud tagama vähemalt 168 töökorras laadija kättesaadavuse avalikkusele. Reguleeritud ei ole, mis saab siis, kui laadijat on vaja hooldada või kaasneb rike või laadija on vaja välja vahetada. Juhul kui üks laadija 168-st ei ole kättesaadav, on tegemist lepingu rikkumisega, millest tulenevalt on Võõrandajal õigus nõuda leppetrahvi summas 50 000 €? Meie ettepanek on vähendada töökorras olevate laadimisseadmete arvu 160ni.)

Võõrandamislepingu p 7.1.2 kohaselt on omandaja kohustatud tagama vähemalt 168 kiirlaadija (s.t vähemalt 140 kiirlaadimispunkti) avalikkusele kättesaadavuse Eesti Vabariigis, mis hõlmab nii Lepinguga omandatavaid, kui ka omandaja poolt tulevikus omandatavaid kiirlaadijaid. Lisaks kohaldub alates 2020.a kohustus tagada, et laadijate omavaheliseks kauguseks ei oleks rohkem kui 160 km (lepingu p 7.1.4). Leppetrahvi nõudmine on õigus, ning eeltoodud sätetele tuginedes, juhul kui omandaja tõendab et ta teeb endast oleneva selleks, et nõuetekohane arv laadijaid oleks kasutuses ning need rikke korral, mõistliku aja jooksul parandatakse, leppetrahvi koheselt ei nõuta, sest ka laadijate hooldus ja parandamine, eesmärgiga tagada nende kasutusvalmidus, on tõlgendatav laadijate kättesaadavuse tagamisena. Eraldi tähtaegu hoolduse ja võimaliku parandamise jaoks ei pea otstarbekaks sätestada, kuna need võivad praktikas erineda ning arvestades, et 5- aastase lepingu jooksul võib tulla ette mitmesuguseid olukordi, tuleks meie hinnangul lähtuda vastavate olukordade hindamisel ning enne võimalike sanktsioonide rakendamist mõistlikkuse põhimõttest.

13. Omandaja on kohustatud sõlmima haldussüsteemi hooldus- ja operaatorteenuse lepingu haldussüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kas Omandajal on õigus haldussüsteem välja vahetada ning mitte kasutada ABB lepingust tulenevat haldussüsteemi?

Jah, omandajal on õigus  luua ka oma süsteem ning üleantava lahendusega seotud komponente üldse mitte kasutada.

14. Kellega ja millistel tingimustel on sõlmitud elektrienergia ostulepingud, sh kui kaua lepingud kehtivad ning millised on lepingute lõpetamise tingimused?

Elektriostuleping on sõlmitud Alexela Energiaga ja on tähtajaline, lõppeb 31.08.2018.a.

15. Palume eemaldada vastuolu vara üleandmise tingimuste osas. Nt lepingu p 11.2 on sätestatud, et valdus läheb üle lepingu allkirjastamisega samas varasemalt on öeldud, e vara valdus antakse üle 30 päeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates.

Valdus läheb üle lepingu p 11.2 järgi. Vara üle andmine omandajale toimub 30 päeva jooksul lepingu sõlmimisest.

16. Käitise üleandmise-vastuvõtmise akti punktis 1.2 kinnitavad pooled, et antakse üle isikliku kasutusõiguse lepingud. Kas siin on mõeldud, et üle antakse lepingudokumendid või on nendest tulenevad õigused samuti üle antud?

Üle antakse dokumendid koos õigustega vastavate tehingute käigus.

17. Täpsustada ostueesõiguse regulatsiooni. Kui kaua kehtib Eesti Vabariigi ostueesõigus, sh igale üksikule laadimisseadmele?

Ostueesõigus kehtib kaks kuud pärast seda, kui omandaja on teatanud vara võõrandamise soovist. Vara on lubatud võõrandada pärast lepinguga võetud kohustuste täitmist (s.o 5 aastat pärast lepingu sõlmimist). Ostueesõiguse tingimused on samad nii kiirlaadimistaristule tervikuna kui igale laadimisseadmele eraldi.

18. Palume edastada kõik lepingud ja dokumendid, mis on võimalike kolmandate isikute nõuete aluseks.

Sellised nõudeid ega nende tekkimise võimalusi teadaolevalt ei ole.

19. Lepingu punktis 14.5 on sätestatud kohustus, mille kohaselt peab omandaja paigutama kiirlaadimisseadmed ümber, kui ei ole võimalik saavutada maaomanikuga kokkulepet. Mis aja jooksul tuleb seda teha, võttes arvesse ka seda, et kaasneb kohustus tagada 168 laadimisseadme kättesaadavus avalikkusele konstantselt. Vt eelnevalt esitatud ettepanekut 160 laadimisseadme kohta. Lepingusse tuleb sisse kirjutada punkt, et vähendatakse 160-st x laadijate hulk, mille  osas ei ole võimalik maaomanikuga kokkulepet sõlmida.)

Näeme, et juhul, kui laadimistaristu uuel omanikul ei ole võimalik maaomanikuga kokkuleppele jõuda, tuleb laadija ümber paigutada mõistliku aja jooksul. Oluline on siinkohal see, et oleks tagatud enampakkumise  tingimuste p 15.5.4 toodud kohustus, millest tulenevalt tuleb omandajal tagada, et töökorras kiirlaadimispunktide omavaheliseks kauguseks ei ole alates 2020.aastast rohkem kui 60 kilomeetrit mööda maanteevõrgustikku üle Eesti Vabariigi.

20. Kas lepingu esemeks on kõigi kiirlaadijate liitumispunktide võrgulepingu omandamine? Ehk kas võrgulepingute ümbervormistamine Omandaja nimele on lepingu mahus?

Võrgulepingud saab Omandaja ümber vormistada.

21. Palun välja tuua vähemalt 3 liitumispunkti kogu 2017a. elektriga seotud kulud (võrguteenuse edastusteenus, võrguteenuse püsitasu, elektrikulu, aktsiis ja keskkonna tasud). Edastatava info teise veergu panna klientidelt saadud tulu nendelt kolmelt laadijast. Soovime aru saada kui suur on iga laadija omatarve, millega peab uus Omandaja arvestama.

Sellist statistikat meil eraldi kogutud ei ole, võrgutasud sõltuvad asukoha võrguteenuse pakkujast/valitud paketist/peakaitsme suurusest (osaline info laadijate asukoha tabelis), elektriost börsi tunnihind+0,072senti/kWh (sh km).
Elektrikulu 2017 aastal keskmiselt kuus oli ca 19 000€.
Lisatud kolme laadija elektrikulu mai 2018.

Laadija kWh Võrk Elekter
Viimsi 1482 Imatra 77,69 Alexela 62,33
Tallinna Sadam (4 laadijat) 7113 TS 643.22 TS 423,29
Jõelähtme (63A) 748 Elektrilevi 55,96 Alexela 32,68

Hinnastamise eesmärk oli katta elektrikulu, 2017 keskmiselt kuus saadud laadimistasud olid ca 19 100 eurot.
Tulenevalt laadimispakketidest ei ole võimalik välja tuua tulu laadija kohta.

22. Sihtasutuse KredEx 2013 aasta aastaaruandes on kirjas, et kiirlaadimisvõrgu maksumus on  6 314 354 eurot ja selle eest on rajatus 163 laadijat. 2017 aasta aastaaruandes on kirjas, et kulud elektriautode laadimisvõrgu infrastruktuuri rajamiseks olid – 561 553 eurot. Palun täpsustage mis kuludega on tegu.

2017.a KredExi aastaaruandes märgitud kulu 561 553 eurot on operaatorteenuse osutamise aastatasu.

23. KredExi aastaaruannetes on kirjas et laadimisvõrgu kliente oli aastate lõikes järgmiselt, 2014 a 1208, 2015 a 1712, 2016 a 2090 ja 2017 a 723. Palun selgitage milliste klientidega on tegu ja miks 2017 aastal klientide arv kukub ligi 3 korda.

KredExi 2017.a aastaruandes on välja toodud klientide arv, kes vähemalt korra on teenust 2017 aastal kasutanud, registreerunud klientide arv 2017.a lõpu seisuga oli 2378.

24. Millised on vahelduvvoolu laadimisele nõuded: kas peab võimaldama 22kW või      43kW võimsust?

Kiirlaadimistaristu laadijad on 22kW aga ei ole keelatud ka võimsamad.

25. Kas pistiku all on mõeldud II-tüüpi vahelduvvoolu pistikut või pesa?

Standardist EN62196-2 tulenevalt on tegemist pistikühendusega aga juhime tähelepanu, et tegemist on min nõudega. Eeldame, et uus laadimistaristu omanik on huvitatud teenust pakkuma erinevate nõudmistega klientidele.

26. Kas 2020 aastal peavad kõik 167 jaama olema CHAdeMo + CCS + AC võimekusega?

Laadimistaristu peab aastaks 2020 minimaalselt vastama Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi nr 2014/94/EL artiklis 4 nimetatud nõuetele.

27. Ei suuda leida infot selle kohta, kus taristu üle võtjal tekiks kohustus enda võrguga liita ka teisi võrke.

Enampakkumise dokumentide p 5.5.3 näeb ette, et lepinguga üleantavad kui ka tulevikus omandatavad laadijad peavad olema keskselt juhitavad ning punkt 15.5.7 näeb ette, et omandaja kohustub tagama kiirlaadimistaristu kooskõla Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2014/94EL alternatiivkütuste kasutuselevõtu kohta, mis muuhulgas näeb ette, et elektrisõidukite laadimispunktide rajamine ja käitamine peaks toimuma konkurentsipõhisel turul, millele on juurdepääs kõikidel laadimistaristute rajamisest või käitamisest huvitatud isikutel.

28. Palun saata ABB AS-i ja KredEx vahel 22.12.2011 sõlmitud hankeleping koos lisade ning 25.01.2012 ja 05.10.2012 sõlmitud hankelepingu muutmise lepingud haldussüsteemi loomiseks.

ELMO enampakkumise tingimuste p 1.1.4 alusel antakse müüdava vara koosseisus 22.12.2011.a sõlmitud hankeleping koos lisadega ning 25.01.2012.a ja 05.10.2012.a sõlmitud hankelepingu muutmise lepingud haldussüsteemi loomiseks. Üleandmise eesmärgiks on see, et vara omandajal oleks võimalik hankelepingu punktidele tuginedes soovi korral ABB ASilt eraldi litsentside üleandmise kokkulepet nõuda. 22.12.2011.a sõlmitud hankelepingu projekt (sõlmitud samasugusena) on kättesaadav riigihangete registrist (hanke viitenumber 127167, hankelepingu projekt kättesaadav alajaotuse Hankedokumendid alt).Kuna sama hankelepingu raames ka kogu laadimistaristu loodi, siis ei ole kogu hankelepingu üleantavaid litsentse puudutav, relevantne on p 7 ja selle alapunktid, mis sätestavad litsentside osas järgnevat:

7.1.        Haldussüsteemi iseloomustus

Töövõtja annab hiljemalt 31.10.2012 Tellijale punktis 7.2 toodud tingimustel litsentsi või litsentsid kasutada Haldussüsteemi koos õigusega nende konkreetsete litsentside edasimüümiseks ja edasiandmiseks vajalike õigustega.

Haldussüsteem peab muuhulgas vastama käesoleva Lepingu lisas 3 toodud nõuetele.

7.2.        Litsentsi tingimused

7.2.1.     Töövõtja kinnitab, et Töövõtjale kuuluvad Lepingu sõlmimise hetkel kõik Haldussüsteemi puudutavad varalised autoriõigused. Töövõtja kinnitab ja tagab, et Haldussüsteemi suhtes võõrandamatuid isiklikke autoriõigusi omavad isikud ei takista Töövõtjal ega Tellijal Haldussüsteemi puudutavate varaliste õiguste teostamist oma parima äranägemise kohaselt.

7.2.2.     Lepingu allkirjastamisega kohustub Töövõtja andma Tellijale mitte-eksklusiivse, võõrandatava, all-litsentseeritava, tähtajatu, piiramatu litsentsi või litsentsid kasutada Haldussüsteemi ning Tellija maksab Töövõtjale selle eest Lepingu punktis 12.1.2(b) sätestatud summas tasu. Töövõtja  kinnitab, et Haldussüsteemi suhtes võõrandamatuid isiklikke autoriõigusi omavad isikud on andnud Töövõtjale litsentsi nende isiklike autoriõiguste kasutamiseks (sealhulgas õiguse Haldussüsteemi igakülgseks edasiarendamiseks) ning Töövõtja tagab Lepingu allkirjastamisega sellise litsentsi laienemise Tellijale.

7.2.3.     Töövõtja kinnitab, et kolmandatel isikutel pole mingisuguseid õigusi, mis takistaksid      Haldussüsteemi kasutamist ja muutmist Töövõtja ja Tellija poolt ning mis välistaksid punktis 7.2.2 toodud litsentsi andmist.

7.3.        Lähtekoodi üleandmine

Töövõtja annab Tellijale ligipääsu Haldussüsteemi kommenteeritud lähtekoodile, samuti kõikidele muudele materjalidele, mis on vajalikud tarkvara iseseisvaks edasiarendamiseks, Töövõtja tegevuse lõpetamise või pankroti korral. Töövõtja soovil võib Haldussüsteemi kommenteeritud lähtekoodi deponeerida Töövõtja kulul notari juures tingimusega, et  deposiit avatakse Töövõtja tegevuse lõpetamise või pankroti korral.

 

7.4.        Haldussüsteemi paigalduskoht

7.4.1.     Haldussüsteem paigaldatakse Töövõtja infrastruktuuri / serveriparki.

7.4.2.     Töövõtja tagab Tellijale kõik õigused Haldussüsteemile ja andmetele ligipääsuks.

7.5.        Isikuandmete kaitse

Töövõtja tagab, et käesoleva Lepingu täitmise raames või sellega seonduvalt ning ka pärast käesoleva Lepingu lõppemist mis tahes alusel täidab Töövõtja kõiki õigusaktidest ja käesolevast Lepingust tulenevaid kohustusi Tarbijate isikuandmete kaitse tagamiseks.

7.6.        Dokumentatsioon

Töövõtja kohustub Tellijale koos Haldussüsteemi tarkvaraga esitama Haldussüsteemi täieliku dokumentatsiooni sh. Haldussüsteemi arhitektuurilise ja funktsionaalse kirjelduse.

7.7.        Koolitus

Töövõtja kohustub Tellija esindajatele läbi viima Haldussüsteemi ülesehitust ja kasutamist tutvustava koolituse mahus, mis on mõistlikult vajalik Haldussüsteemi ülesehituse ja kasutamise mõistmiseks ning andma üle koolitusmaterjalid.

25.01.2012.a ja 05.10.2012.a hankelepingut vastavalt täpsustati litsentside osas need on lisatud käesoleva vastuse manusesse.

Haldussüsteemi kirjeldus ja osad, millele on ABB AS litsentsi andmiseks kohustatud, tulevad enampakkumise dokumentide lisast nr 6.

29. Kas ABB AS-i ja KredEx vahel 22.12.2011 sõlmitud hankeleping koos lisade ning 25.01.2012 ja 05.10.2012 sõlmitud hankelepingu muutmise lepingud on võimalik samadel tingimustel üle võtta Omandaja poolt?

Hankeleping  SA KredEx ja ABB AS vahel lõppeb 31.08.2018.a. Laadimistaristu omandajale antakse üle hankeleping ja selle lisad, kuna viimastes sisalduvad litsentsidega seotud tähtajatud õigused ja soovi korral on omandajal võimalik litsentside osas hankelepingust tulenevaid õigusi rakendada. Juhul, kui omandaja soovib ABB ASiga jätkata eraldiseisvat lepingulist suhet nt operaatorteenuse osutamiseks, tuleb see poolte vahel kokku leppida eraldi.

30. Kas on mõeldud ajaplaaniliselt, et Omandja peab suutma 01.09.18-ks haldussüsteemi      hooldus- ja operaatorteenust pakkuda s.h sõlmida lepingud lõppklientidega või on arvestatud,et lõppkliendid alates 01.09.18 enam laadimisteenust kasuatada ei saa?

Eeldame, et alates 01.09.2018.a on uus omanik valmis teenust pakkuma vähemalt mahus, mis täidab võõrandamislepingu p 7.1.1. toodud kohustuse, mille kohaselt omandaja kohustu lepinguga võetud kohustuste täitmise tähtaja jooksul tagama kiirlaadimistaristu tervikliku toimimise ja töövalmiduse lepinguga võetud kohustuste täitmise tähtaja jooksul. Seda, kas ja kui palju lepinguid on omandajal klientidega 01.09.2018.a sõlmitud, lepingu täitmise raames ei kontrollita, kuid seisuga 01.09.2018.a peaks võimalikul kliendil olema võimalik sõidukit laadida ning omandajale eeltoodust tulenevalt selle eest kliendilt ka tasu võtta.

31. Kas on õigus ELMO kaubamärk asendada Omandaja enda poolt väljatöötatud kaubamärgiga?

ELMO kaubamärgi kasutus on võimalus aga mitte kohustus, seega võib asendada omandaja enda poolt väljatöötatud kaubamärgiga.

32. Kas kiirlaadijate võtmed (s.t laadija tehnikale ligipääs) kogutakse tänastelt teenusepakkujatelt (ABB, G4S) kokku ja antakse üle edukale Omandjale või peab Omandaja kõik lukud ära vahetama?

Laadijate avamiseks vajalikud võtmed antakse üle Omandajale.

33. Mida on täpselt mõeldud p. 15.5.7.2 all: alalisvoolul töötavate elektrisõidukite kiirlaadimispunktide varustatuse koostalituse eesmärgil vähemalt standardis EN 62196-3 kirjeldatud kombineeritud laadimissüsteemide „Combo 2“ pistikühendustega? Kas siin on mõeldud, et Omandja poolt tulevikus paigaldatavad uued laadijad peavad vastama antud standardile või peab mingi osa olemasolevaid laadijaid välja vahetama antud standardile vastavalt?

Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/94/EL artikkel nr 4 p 4:

alates 18. novembrist 2017 elektrisõidukite jaoks kasutusele võetud või ajakohastatud tavalaadimispunktid peavad vastama nõuetele ………

34. Palun saata 2016a. ja 2017a. kohta kolme veergu kõigi laadimissessioonide kohta:

laadimissessiooni pikkus - duration

kWh - Energy used

laadimissessiooni algus (kuupäev, kellaaeg) – parking start.

Info enampakkumise dokumentide Lisa 3 tabelis.

35. Palun saata 2016a. ja 2017a. kõigi rikete osas info.

Info enampakkumise dokumentide lisa 3 tabelis.

36. Palun saata raport 2016a. Ja 2017a. lõppklientide pöördumiste arvud kuude kaupa koos pöördumiste liigiga.

Vastavat statistikat senise teenusepakkumise käigus ei ole eraldi kogutud ja seega ei ole võimalik tuua välja ühest arvu.

37. Kas üleantavad rajatised on kantud ehitisregistrisse?

Info enampakkumise dokumentide lisas 2 ja ehitisregistris

 38. Kas üleantavatele rajatistele on väljastatud kasutusload?

Kasutuslubade kohta on info kättesaadav ehitisregistrist, vastavalt konkreetse laadija asukoha aadressile (vt enampakkumise tingimuste lisa 2). Asukohtades, kus kasutusluba väljastatud ei ole, on põhjuseks ennekõike see, et tegemist on olnud laadija aluse maa kasutamisega üürilepingu alusel ning seega on kasutusloa taotlemiseks õigustatud isik olnud konkreetne maaomanik.

39. Kui kaua kehtivad üleantavad isiklikud kasutusõigused?

Info enampakkumise dokumentide lisas 2.

40. Paluksin esitada detailne ülevaade kui palju tulu ja kulu on kiirlaadimisvõrgustik teinud 5a jooksul? Võimalusel palun eraldada

a.            Kulud

i.             Elektrile

ii.            Hooldusele

iii.          Klienditoele

iv.           Avariid, remondid

v.            Turvateenus

vi.           Muud kulud

b.            Tulud

i.             Elektri vahendusest

ii.            Muud tulud

Enampakkumise dokumentide lisas nr 2 on välja toodud investeering taristusse ja hinnastamine oli tehtud selliselt et kulu=tulu (elektrikulu/laadimistasud), aastane operaatorteenuse tasu ei ole seal eraldi kirjas. Operaatorteenus sisaldas neid ülalpool mainitud kulu artikleid (va. elektrikulu) aga eraldi proportsioone ei ole võimalik välja tuua, kuna senini on laadimistaristu opereerimine toiminud fikseeritud kuutasu alusel.

41. Paluksin võimalusel ka edastada infot klienditoe kasutusstatistika kohta (mitu korda kliendituge kasutatud) ja turvalisusega seotud mahust (mitu korda ja milliseid turvalisusega seotud intsidente esinenud)?

Vastavat statistikat senise teenusepakkumise käigus ei ole eraldi kogutud ja seega ei ole võimalik tuua välja ühest arvu.

42. Paluksin eraldi välja tuua, kui palju on laadijad rivist väljas olnud ehk tehnilised rikked ja muud põhjused, kui ei saa laadijat kasutada?

Vastav info on kättesaadav enampakkumise dokumentide lisas nr 2 (vt ABB Aruanne, kus toodud välja vastav häire liik).

43. Selguse mõttes küsin üle, kas omandamisega kaasneb kohustus jätkata klienditoe+turvateenuse tellimist G4S’ist ning seadmete hooldust ABB’st?

Omandajale ei kaasne kohustusi jätkata seniste teenuspakkujatega ega kasutada seninini kasutuses olnud süsteeme. Omandaja võib kasutada vabalt valitud teenusepakkujaid, oluline on see, et oleks tagatud enampakkumise dokumentides toodud nõuded, s.t laadimistaristu terviklik jätkumine ja keskne juhitavus.

44. Paluksin ka edastada laadija kasutus- ja hooldusjuhend.

Kasutusjuhend on kättesaadavaks tehtud MKMi kodulehel enampakkumise dokumentide alajaotuses.

45. Kas omandatakse ka laadimisvõrgu kontrollsüsteem ja kliendihaldusplatvorm ehk kas Omandaja saab üle toimiva IT-süsteemiga, millega järgmisest päevast jätkata tegevusega? Millised IT-süsteemi osad ei kuulu omandamiseks ja neile säilib kolmanda partneri õigused/omand?

Enampakkumise dokumentide lisas nr 6 on toodud haldussüsteemi kirjelduse, s.h komponendid, millele ABB AS saab litsentsi anda ja mille KredEx omakorda annab omandajale. Kindlasti on oluline silmas pidada, et uuendused süsteemis ei sisaldu üleantavates õigustes ning võimalike tarkvarauuenduste jaoks tuleb omandajal ise sõlmida vastavad kokkulepped ja tasuda nende eest eraldi tasu vastavalt konkreetsetele uuendustele kohalduvatele hindadele.

46. Kas võiksin küsida ka indikatsiooni kuidas jaguneb proportsioon a) väike kasutajate (ehk 1-2 laadimiskaardi omanikud) b) keskmised kasutajad (2-10 laadimiskaarti) ja c) suurem kasutajad (10-20 laadimiskaardi) ning d) väga suured kasutajad (üle 20 kaardi)?

Info enampakkumise dokumentide lisas nr 3 (ka 2018 tabelis), sorteerimisel saab info kätte (client ID – kliendi konto; binding device - autoriseerimisvahend)

47. Millise lahenduse abil on Kredex saanud müüa elektrit oma klientidele, kas Kredex’il on õigus elektrit vahendada või see on lahendatud muud moodi?

KredEx müüs teenust (laadimiskordi, laadimisaega),elektrit müüdud ei ole. Elektri ostuks on sõlmitud vastav leping Alexela Energiaga ja see lõppeb 31.08.2018.a.

48. Enampakkumise tingimuste punkt 15.5.7.2 kohustub tagama kiirlaadimispunktide varustatuse laadimisüsteemide „Combo 2“ pistikühendustega. Kuidas mõista seda nõuet?

1.1.        Kas kõik 168 punkti peavad olema varustatud hiljemalt 2020 „Combo 2“ pistikühendustega ?

1.2.        Kas kõik 168 punkti peavad olema varustatud hiljemalt võõrandamislepingu kehtivusaja ( 5 aasta jooksul) lõpuks  „Combo 2“ pistikühendustega ?

1.3.        Kas „Combo 2“ pistikühendustega tuleb varustada ainult uued ehitatavad laadimispunktid ?

1.4.        Mõni muu tingimus, milline ?

Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/94/EL artikkel nr 4 p 4:

alates 18. novembrist 2017 elektrisõidukite jaoks kasutusele võetud või ajakohastatud tavalaadimispunktid peavad vastama nõuetele ………

49. Kas elektrivõrkudega sõlmitud liitumislepingud võivaladavad lisada olemasolevatel liitumistingimustel „Combo 2“ pistikühenduse laadija?

Võrgulepingus ei ole välja toodud, millist elektriseadet võib kasutada vaid on välja toodu, peakaitsme läbilaskevõime, pinge ja faaside arv.

ABB AS andmetel ei erine olemasoleva ja uue laadija (sisaldab ka Combo väljundit) elektrivarustuse parameetrid. Kindlasti tuleb selles küsimuses konsulteerida võrguettevõttega.

Info millises võrgupiirkonnas laadija asub leiate lisa 2 tabelist.

50. Sihtasutuse KREDEX 2013 aasta aastaaruandes on kirjas, et kiirlaadimisvõrgu maskumus on  6 314 354 eurot ja selle eest on rajatus 163 laadijat. 2017 aasta aastaaruandes on kirjas, et kulud elektriautode laadimisvõrgu infrastruktuuri rajamiseks olid – 561 553 eurot. Palun täpsustage mis kuludega on tegu.

2017.a KredExi aastaaruandes märgitud kulu 561 553 eurot on operaatorteenuse osutamise aastatasu.

51. Kas elektri ostukulu on selle 560 tuhande sees või elektrikulu lisandub?

ABB operaatorteenuse tasu (560 tuhat) ei sisalda elektrikulu, see on eraldi ja 2017 oli see ca 228 000 eurot.

52. KredExi aastaaruannetes on kirjas et laadisvõrgu kliente oli aastate lõikes järgmiselt, 2014 a 1208, 2015 a 1712, 2016 a 2090 ja 2017 a 723. Palun selgitage milliste klientidega on tegu ja miks 2017 aastal klientide arv kukub ligi 3 korda.

KredExi 2017.a aastaruandes on välja toodud klientide arv, kes vähemalt korra on teenust 2017 aastal kasutanud, registreerunud klientide arv 2017.a lõpu seisuga oli 2378.

53. Enampakkumise tingimuste p 5.4.6.1 ütleb, et esindusõiguse tõendusdokument tuleb kindlasti esitada, aga pakkumusvormi lisa 1 kirjeldus ütleb, et selle peab esitama ainult siis, kui tegemist ei ole Eesti Vabariigis registreeritud pakkujaga. Kui esindaja on juhatuse liige, millekohane info on tuvastatav e-äriregistrist, siis kas ikka on vaja esitada eraldi tõendusdokument?

 Tegemist on kahe eraldiseisva nõudega. Pakkumisvormi lisaks 1 tuleb panna volikiri vaid juhul, kui pakkumuse esitaja esindusõigus ei nähtu äriregistrist. Enampakkumise tingimuste p 5.4.6.1 palub esitada nimekirja nendest isikutest, kes omavad õigust Pakkuja esindamiseks. Kõik isikud, kes omavad õigust pakkuja esindamiseks ei pruugi olla äriregistrisse kantud pakkumuse esitamise seisuga. Vajadus vastav nimekiri esitada tuleneb vajadusest kontrollida enampakkumise tingimuste p 7.1.3 toodud nõude täitmist.

54. Enampakkumise tingimuste p 5.4.6.2 ütleb, et pakkumus peab sisaldama tõendit maksuvõla puudumise kohta. Kuna vastav info on tuvastatav e-äriregistrist, siis kas selle kohta on ikkagi eraldi dokument vaja esitada?

Olenevalt pakkuja asukohast ka Eestis ei pruugi kajastuda äriregistris kohalike maksudega seotud andmed. Seega kui pakkuja territooriumil on kehtestatud kohalikke makse, tuleks esitada juurde ka kohalike maksude puudumise tõend.

55. Kas enampakkumise tingimuste p-s 7.1.1 nõutu kohta peab esitama eraldi tõendusdokumendi või piisab e-äriregistris olevast vastavast infost?

Nagu on ka punktis 7.1.1 viidatud, loetakse majandustegevuses osalemine tõendatud ka Eesti Äriregistris olevate andmete põhjal, kui vastavad andmed on olemas. Seega, kui pakkuja vastavad andmed kajastuvad Äriregistris, ei ole eraldi tõendusdokumenti vaja esitada.

56. Kas enampakkumise tingimuste p 7.1.6 kohta peab esitama eraldi tõendusdokumendi või piisab pakkumusvormi (millel on vastav kinnituse tekst) allkirjastamisest?

Pakkumisvormi punktis 2 on kinnitus olemas, eraldi täiendavat dokumenti ei ole vaja esitada.

57. Kas enampakkumise tingimuste p 7.1.7 kohta peab esitama eraldi tõendusdokumendi või piisab pakkumusvormi (millel on vastav kinnituse tekst) allkirjastamisest? Enampakkumise tingimuste p-s 7.1.7 on nõue, et seni osutatud teenuse kohta peab esitama kokkuvõtliku kirjelduse, aga pakkumusvormil vastavat nõuet pole. Kumma dokumendi nõudest lähtuda?

Antud juhul ei piisa pakkumusvormi allkirjastamisest ja koos pakkumisega tuleb esitada vastav kirjeldus seni osutatud teenuse kohta. Pakkumusvormil ei peagi vastavat kinnitust olema, sest tegemist ei ole mitte pakkumuse esitamisel antava kinnitusega, vaid pakkumuse koosseisus esitatava dokumendiga, millega pakkuja tõendab oma kvalifitseerumist esitades vastava kirjelduse.

58. Kas enampakkumise tingimuste p 7.1.8 kohta peab esitama eraldi tõendusdokumendi või piisab pakkumusvormi (millel on vastav kinnituse tekst) allkirjastamisest?

Piisab enampakkumise  vormi punkti 4 antavast kinnitusest.

59. Enampakkumise tingimuste p 5.4.6.1 ütleb, et esindusõiguse tõendusdokument tuleb kindlasti esitada, aga pakkumusvormi lisa 1 kirjeldus ütleb, et selle peab esitama ainult siis, kui tegemist ei ole Eesti Vabariigis registreeritud pakkujaga. Kui esindaja on juhatuse liige, mille kohane info on tuvastatav e-äriregistrist, siis kas ikka on vaja esitada eraldi tõendusdokument?

Juhul kui esindusõiguse kohane info on tuvastatav e-äriregistrist, siis ei ole tarvis esitada eraldi tõendusdokumenti.

60. Enampakkumise tingimuste p 5.4.6.1 ütleb, et esindusõiguse tõendusdokument tuleb kindlasti esitada, aga pakkumusvormi lisa 1 kirjeldus ütleb, et selle peab esitama ainult siis, kui tegemist ei ole Eesti Vabariigis registreeritud pakkujaga. Kui esindaja on juhatuse liige, mille kohane info on tuvastatav e-äriregistrist, siis kas ikka on vaja esitada eraldi tõendusdokument?

Juhul kui esindusõigus on tuvastatav e-äriregistri kaudu, siis eraldi tõendusdokumenti pole tarvis.

61. Enampakkumise tingimuste p 5.4.6.2 ütleb, et pakkumus peab sisaldama tõendit maksuvõla puudumise kohta. Kuna vastav info on tuvastatav e-äriregistrist, siis kas selle kohta on ikkagi eraldi dokument vaja esitada?

Juhul kui nõutav info on kättesaadav e-äriregistrist, piisab Teie kinnitusest, et maksuvõlg puudub.

62. Kas enampakkumise tingimuste p-s 7.1.1 nõutu kohta peab esitama eraldi tõendusdokumendi või piisab e-äriregistris olevast vastavast infost?

 Juhul kui nõutav info on kättesaadav e-äriregistrist, piisab Teie kinnitusest.

63. Kas enampakkumise tingimuste p 7.1.6 kohta peab esitama eraldi tõendusdokumendi või piisab pakkumusvormi (millel on vastav kinnituse tekst) allkirjastamisest?

piisab kinnitusest allkirjastatud pakkumusvormil.

64. Kas enampakkumise tingimuste p 7.1.7 kohta peab esitama eraldi tõendusdokumendi või piisab pakkumusvormi (millel on vastav kinnituse tekst) allkirjastamisest? Enampakkumise tingimuste p-s 7.1.7 on nõue, et seni osutatud teenuse kohta peab esitama kokkuvõtliku kirjelduse, aga pakkumusvormil vastavat nõuet pole. Kumma dokumendi nõudest lähtuda?

Kuna antud informatsioon ei ole tõenäoliselt avalikest andmeallikatest kättesaadav, palume esitada kinnituse koos lühida kirjeldusega.

65. Kas enampakkumise tingimuste p 7.1.8 kohta peab esitama eraldi    tõendusdokumendi või     piisab pakkumusvormi (millel on vastav kinnituse tekst) allkirjastamisest?

Piisab allkirjastatud kinnitusest.

66. Lisas 2 toodud info lepingute tähtaegade kohta. Nendest kolme lepingute tähtaeg on         lõppenud ca 1 aasta tagasi. Kas nendega on tähtaegasid pikendatud või on tegemist ebaseaduslike rajatistega, millel puudub kokkulepe maaomanikuga rajatise asumiseks kinnisasjal?

Nimetatud asukohtades on lepingud pikendatud 2018 aasta lõpuni.

67. Lisas 2 toodud veerg "N" - k.nõusolek - mis on selle sisu/tingimused?

Vorm millega maaomanik andis nõueoleku maale laadija paigaldada.

68. Lisas 2 toodud veerg "N" - LV korraldus - peaks olema linnavalitsuse korraldus, aga Rummu tee 4b kinnistu ei kuulu linnale, miks seal on LV korraldus?

Rummu teel on Tallinn LV korraldus, maakasutusleping jäi sõlmimata kuna Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS (hoonestusõiguse omanik) soovis tingimusi muuta.

69. Milline on konkreetsel objektil tehnorajatise seaduslik alus?

LV kooraldus on olema, samuti ehitusprojekti kooskõlastus, ehitusluba, laadija paigaldatud Elektrlevi poolt koos liitumisega, kasutusloa saab siis kui maaoamnikuga (Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS sõlmitakse maakasutusleping - mida hetkel ei ole).

70. Kas KKK sektsioonis küsimus 22. juures avaldatud 561 553 eurot kui operaatorteenuse osutamise aastatasu sisaldab nii ABB kui ka G4S-i lepingulist tasu?

 Hankeleping on sõlmitud ABB AS-ga ja tasu on vastavalt meie lepingule, G4S on ABB AS alltöövõtja.

71. Vastavalt enampakkumise lisale 1, koosneb teenuse opereerimismudel 5-st eraldiseisvast blokist (Tehniline hooldus, Vara haldus, Klienditugi 24/7, Turvateenus, Arveldamine lepingud). Juhul, kui punktis 1 mainitud 561 553€ kattis 2017 kõiki neid blokke, kas saaksite need vastavalt lahku lüüa, kui suure summa iga alamblokk kogusummast moodustab? Mis on antud teenuse opereerimise lepingute hinnastamise mudelid nii ABB kui G4S-i puhul?

Operaatorteenus sisaldab kõikki mainitud kulusid, meil ei, ole infot kui palju erinevad kulu/teenuseliigid maksavad.

72. Kas ABB või G4S on avaldanud valmisolekut teenuse osutamist jätkata?

Eeldatavalt on, seda tuleb neilt küsida.

 73. Mida sisaldab Kredex SA 2017 majandusaasta aruandes rida „Halduskulu“ -54 332 [3 rida allpool    „Kulud elektriautode laadimisvõrgu infra. rajamiseks“]? Kui suur on Kredex SA personalikulu antud projektiga tegelemiseks?

Eraldi arvestus ei ole selles osas peetud, ELMO programm sisaldab ka teisi tegevusi peale laadimisvõrgu.

74. KKK sektsiooni küsimuses 21. on välja toodud, et 2017 keskmiselt kuus saadud laadimistasud olid ca 19 100 eurot. Kas teil on võimalik edastada 2017 aasta kohta kasumiaruanne, kus lisaks eeldatavale tuludele 19 100*12=229 200 oleks ära toodud ka kõik kulud?

ELMO kohta ei koostata kasumiaruannet, laadimisvõrgu kulu on ABB operaatorteenuse kulu, elektrikulu, tulu pool - teenuse osutamisest saadud tasud.

75. Kui palju kulus 2017 aastal võrgu remondile/asendustele – kas need kulud sisalduvad operaatorteenuse osutamise tasudes (vt punkt 1)?

Operaatorteenuse tasu sisaldas hooldust/remonti.  

76. Mis on tagatisraha makse viitenumber?

2800045496

 

Viimati uuendatud: 19. Juuli 2018